Võlaõigus

2-24-7684

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) 21. juunil 2021 krediidikonto lepingu nr KK3688546, mille kohaselt võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale krediiti summas 1000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal krediiti tagastanud. Kostjal tekkis lepingust tulenev võlgnevus alates 10. septembri 2021 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10. novembri 2021 osamakseni. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt saatis esialgne võlausaldaja

2-24-7684 Kostjal oli põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga summas 1000 eurot. Pärast lepingu lõppemist on kostja teinud hagejale tagasimakseid summas 700 eurot, mille hageja on arvestanud põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg 300 eurot (1000 eurot – 700 eurot = 300 eurot). Lepingus on lepingu pooled kokku leppinud intressimääraks 40,88% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. septembri 2021 osamaksest kuni lepingust ülesütlemiseni, s.o kuni 05. detsembrini 2021 kogusummas 120,35 eurot (11,35 eurot + 34,06 eurot + 35,20 eurot + 39,74 eurot = 120,35 eurot). Kostja intressi tasunud ei ole. Esialgne võlausaldaja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust tulenev hageja sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 30 eurot, s.o 16. detsembri 2021 tasulise kirja saatmine (15 eurot), 16. märtsi 2023 tasulise kirja saatmine (5 eurot), 10. mai 2023 tasulise kirja saatmine (5 eurot) ja muud makseviivitusega tekkinud kulud (5 eurot). Lepingu järgi viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär ning hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 300 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 06. detsembrist 2021 kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 14. maini 2024 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras, s.o 40,88% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kogusummas 299,25 eurot (300 eurot x 891 päeva x 40,88% aastas = 299,25 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks P OÜ ja kostja vahel 21. juunil 2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3688546 tulenev põhivõlgnevus 300 eurot, intress 120,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 299,25 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 338 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostja aadressile XXX kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 28. mail 2024 edasiandmiseks kostja emale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 17. juuniks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 300 eurot, intress 120,35 eurot, sissenõutavad viivised alates 06. detsembrist 2021 kuni 14. maini 2024 summas 299,25 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.

Menetluskulud 3(4)

2-24-7684 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulude summas 338 eurot, kokku 513 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 175 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 338 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 2,00 tundi: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 338 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 428,50 eurot (175 eurot +253,50 eurot = 428,50 eurot). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.