Muud

määrusega kohaldatud käsutuskeeldu kinnisasja käsutamiseks (määruse p.2) ei ole rakendatud.

Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Oxxxxxx esitas 02.02.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgniku on lahutatud ning tema ülalpidamisel on 5 alaealist last. Võlgnikul on keskeriharidus ning ta töötab Axxx Bussiliinid AS-is dispetšerina. Keskmine brutotöötasu on 1250 eurot. Võlgnikule laekuvad igakuiselt sotsiaaltoetused summas 1050 eurot ning ülalpidamismaksed 470 eurot. Sissetulekud kokku 2542 eurot ning igakuised väljaminekud on 1925 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 617 eurot. Varana on välja toodud xxx talu, xxxxxxxxxx, xxxxxxxx maakonnas. Kinnisasja hinnanguline väärtus on 40 000 eurot. Talu on võlgniku ja tema laste elukohaks. Lisaks on võlgnikul 2 sõidukit, millest ühe väärtus on hinnanguliselt 3500 eurot ning teise väärtus ligikaudu 13 500 eurot. Võlgnikule kuulub xxxxxxxx OÜ. Maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata rahalisi kohustusi vähemalt 41 825,19 euro ulatuses. Paljud kohustused on võetud endise abikaasa poolt ning võlgniku enda teadmata. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamismenetluse algatamist, et säilitada enda ning oma laste kodu. Avalduselt on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas võlgniku ära 06.03.2024. a toimunud kohtuistungil. 14.03.2024. a määrusega algatas kohus Kxxxx Oxxxxxxx maksejõuetusmenetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Toomas Saarma ning tegi usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 30.04.2024. a kohtule hinnangu tsiviilasjas nr 2-24-1880 ning 02.05.2024. a esitas võlgniku vara- ja võlanimekirja. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, sobib usaldusisiku hinnangul võlgniku makseraskuste ületamiseks menetlusliigina pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas 13.05.2024. a kohtule avalduse, mille soovib esitatud maksejõuetusavaldusest loobuda. Kohus pidas kohtuistungi võlgniku avalduse osas selguse saamiseks ja menetluse lõpetamise tagajärgede selgitamiseks. Kxxxx Oxxxxxx kirjeldas, et ta on pettunud usaldusisiku poolt antud hinnangus, ta ei ole nõus pankroti väljakuulutamisega ja ta soovib, et tema nimel endise abikaasa Mxxxxx Oxxxxxx poolt tehtud tehinguid, s.h. kinnisasjaxxxx kinnistu mõttelise osa võõrandamiseks tehtud tehingut osaühinguga Saimre Kinnisvara ei pöörataks tagasi. Kxxxx Oxxxxxx soovib, et need kohustused, mille on tema nimel võtnud Mxxxxx Oxxxxxx, maksaks Mxxxxx Oxxxxxx. Selle kohta on kohtule esitatud Kxxxx Oxxxxxxx ja Mxxxxx Oxxxxxxx vahel 15.01.2024 sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on Mxxxxx Oxxxxxx olnud tegelik kasusaaja erinevate kohustuste võtmisel, kohustusi kokku summas 20 176,91 eurot. Kohtuistungil arutati Kxxxx Oxxxxxxx poolt pakutud võimalust, et ta laenab raha emalt

ja maksab 22 000 eurot ära. Sellisel juhul asenduvad senised võlausaldajad laenuandjaga. Kxxxx Oxxxxxxx väitel on tegemist tema ema rahalise abiga, mida ema tagasi ei nõua. Usaldusisik esitas kohtule 05.juulil 2024 ülevaate võlgniku kontoseisust ja kontol kasutada olevatest vahenditest. Ajavahemikul 22.06.-25.06.2024 on Kxxxx Oxxxxxxx kontol deponeeritud 21 977,96 eurot, konto jääk on seisuga 01.07.2024 21 898,67 eurot. Kxxxx Oxxxxxxxx on igakuiselt õigus kasutada raha tema arvelduskontol nr EE841010011739126221 summas 2 186 eurot (vastava avalduse rahaliste vahendite kasutamise kohta esitab usaldusisik panka igakuiselt). Kxxxx Oxxxxxx esitas kohtule 10.07.2024 kohtule avalduse tema võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamiseks viivitamatult. Kohus suhtles võlgnikuga 12.07.2024 telefoni teel veendumaks, et avaldus on kohtule esitatud isiku enda poolt. 15.07.2024 esitas Kxxxx Oxxxxxx avalduse digitaalselt allkirjastatult ja täiendatult. Kohtu seisukoht FiMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on Kxxxx Oxxxxxxx maksejõuetusavalduse läbivaatamise käigus korraldanud võlgniku majanduslikule olukorrale hinnangu andmise, nimetades selleks usaldusisiku. Usaldusisiku poolt on kohtule esitatud FiMS § 17 lg.1 p.1,2, lg.2 ja lg.3 andmed. Usaldusisik esitas 30.04.2024 hinnangu võlgniku majanduslikule olukorrale ja sobivama maksejõuetusmenetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on Kxxxx Oxxxxxxx puhul tegemist maksejõuetusega, millele vastab pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 02.05.2024 esitas usaldusisik kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja. Nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 62 068 euro ulatuses ja vara väärtus umbes 4 050 eurot. Usaldusisik on teinud kindlaks, et arvestades TMS § 132 nõudeid, s.h. ülalpeetavate arvu, on võlgnikul õigus kasutada raha summas 2 186 eurot, mistõttu jääb võlgnevuste tasumiseks igakuiselt ca 356 eurot ning sellest summast tuleks ka lähtuda. Kxxxx Oxxxxxx ei ole nõus tema pankroti väljakuulutamisega, ta ei ole nõus pankrotimenetlusega. Kohus ei saa nõustuda võlgniku väitega, et usaldusisiku arvutused „on ebatõesed“. Usaldusisikul tuleb menetluses asjaoludele hinnang anda kehtivate õigusnormide alusel ja seda on usaldusisik teinud. FiMS § 18 lg.3 teise lause kohaselt Kohus ei saa otsustada ühtegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel. Käesolevaks ajaks on Kxxxx Oxxxxxx esitanud kohtule avalduse sooviga lõpetada tema maksejõuetusavalduse menetlemine, ta loobub ka võlgade ümberkujundamise menetlemise

soovist. Kohtule esitatud võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 22.06.25.06.2024 on Kxxxx Oxxxxxxx kontol deponeeritud 21 977,96 eurot, konto jääk on seisuga 01.07.2024 21 898,67 eurot. Kxxxx Oxxxxxx esitas avalduses kohtule selgituse, et kogu tema deponeeritud raha pangakontol on mõeldud täitemenetluste katteks, raha liigub otse kohtutäituritele kui kontod vabastatakse. Teiste võlausaldajatega on Kxxxx Oxxxxxxx väitel sõlmitud maksegraafikud. Kui menetlus lõpetatakse, viiakse lõpule ka tehing Saimre Kinnisvaraga. Nende asjaolude ja Kxxxx Oxxxxxxx selgituste alusel järeldab kohus, et võlgnik on maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise avalduse esitanud läbimõeldult. Ta on teinud ettevalmistused kohustuste osaliseks tasumiseks, lisaks sellele sõlminud kokkuleppeid kohustuste täitmiseks edaspidi. Kohtule esitatud Kxxxx Oxxxxxxx pangakonto väljavõttest on nähtav ka, et võlgnik on teinud makseid maksejõuetusmenetluse kulu katteks asjas 2-24-1880 22.03.2024, 21.04.2024 ja 16.05.2024.a kokku 750 eurot. Kohus leiab, et käesolevalt puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. Kohus on seisukohal, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus tsiviilasjas nr 2-24-1880 lõpetamisele seoses võlgniku poolt avaldusest loobumisega. Menetluskulude jaotus FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesolevas asjas on avaldaja avaldusest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. PankrS § 23 lg 41 järgi määrab kohus ajutise halduri tasu ka juhul, kui avalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kohus lõpetab menetluse määrusega, kuna avaldaja on avaldusest loobunud, mistõttu menetluskulud, sh usaldusisiku tasu jäävad Kxxxx Oxxxxxxx kanda. TsMS § 172 lg 7 teine

lause näeb samuti ette, et Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 8 lg.2 järgi kannab võlgade ümberkujundamise menetluse puhul maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud maksejõuetusavalduse esitanud võlgnik. Ka FiMS § 8 lg.3 järgi kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Toomas Saarma esitas 30.04.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 16 tunni eest määraga 120 eurot tund, kokku 1920 eurot, lisandub käibemaks 422,40 eurot. Kokku usaldusisiku tasu 2342,40 eurot. Käesolevas asjas mõistetakse usaldusisiku tasu avaldajalt välja, mistõttu usaldusisiku tunnitasu määra arvutamisel on võimalik lähtuda PankrS § 23 lg 3 järgi arvutatavast tunnitasu määrast. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks käesolevas menetluses 12 tundi ja tunnitasuks 100 eurot. Usaldusisiku tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse, vastab käesoleva menetluse keerukusele ja vastutuse astmele käesolevas menetlusetapis. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1200 eurot, millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1464 eurot. Kohus kohustas 14.03.2024. a määrusega Kxxxx Oxxxxxxx tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 750 eurot ning seda kolme osamaksega. Kxxxx Oxxxxxx on tasunud 3 osamakset, s.o 750 eurot kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 750 eurot tuleb kanda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o. summas 714 eurot tuleb usaldusisiku tasu välja mõista Oxxxxxxxxx.

Kxxxx

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Haldur. Tasu 750 eurot väljamaksmiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.