Asjaõigus › Omandiasjad

2-23-7032 2.3 Kompromissis toodud tingimuste nõuetekohasel täitmisel puuduvad pooltel mistahes vastastikused nõuded, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-23-7032 menetluses olevate nõuetega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Bxxxxx Kxxxxxxx esitas 12.05.2023. a hagiavalduse Rxxxx Rxxxx vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostja ebaseaduslikust valdusest välja kinnistu aadressil xxxxxxxx, xxxxxxxxx, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond (registriosa number 4871808) ja sellel asuv elamu hageja valdusesse ning kohus kohustaks kostjat andma kinnistu ja sellel asuva elamu hagejale üle 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Kinnistu vabatahtlikust vabastamisest ja valduse üleandmisest keeldumise korral palub hageja tõsta kostja sunniviisiliselt kinnistult ja elamust välja. Kostja esitas 13.11.2023 vastuhagi, mille kohus 04.12.2024.a määrusega menetlusse võttis. Kohus pidas 05.06.2024 kohtu eelistungi, kus osalesid poolte esindajad. Hageja Bxxxxx Kxxxxxxx ja kostja Rxxxx Rxxxx sõlmisid 09.07.2024. a tsiviilasjas nr 2-237032 kompromisslepingu, mille esitasid allkirjastatult kohtule.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab

2-23-7032 kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et käesoleva asja menetluse lõpetamisel jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning menetlusosalise kinnitavad, et kompromissi kohasel täitmisel puuduvad neil teineteise vastu mistahes nõuded, mis seonduvad asjas nr. 2-23-7032 esitatud nõuetega. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Maksekorralduse nr 240 kohaselt on Bxxxxx Kxxxxxxx hagiavalduse esitamisel 12.05.2023. a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 420 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot hageja arveldusarvele nr EE392200001102723815 Swedbank AS-is. Maksekorralduse nr 255 kohaselt on Rxxxx Rxxxx vastuhagiavalduse esitamisel 13.11.2023. a tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu 1400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb kostjale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot kostja arveldusarvele nr EE212200001101807295 Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.