Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-23-121897 riigilõiv, 240 eurot õigusabikulud ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu.

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud

2-23-121897 Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 02.06.2022 sõlmitud Kompromissileping/Võlatunnistus nr xxx, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1.01 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 831.71 eurot. Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses, mistõttu muutus kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks 15.08.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. 13.05.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule Ä S-R’ile makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 31.05.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 05.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 08.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 09.06.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 07.07.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus 09.06.2023/ 07.07.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. xxx korteriomanik on varasemas menetluses kinnitanud, et võlgnik ei ela antud aadressil. Varasemas menetluses xxx korteriomanik kinnitas 28.02.2023, et võlgnik siin ei ela. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 01.03.2023, et Politsei- ja piirivalveametil puuduvad andmed Ä S-R elukoha kohta. Kontaktandmed: xxx ja telefon nr +xxx; seisuga 10.05.2022.a. 13.05.2024 helistas kohus kostjale Ä S-R xxx - vastas vene keelt kõnelev meesterahvas, kes antud isikut ei tunne. Helistades telefoninumbrile xxx – „ei saa ühendust valitud numbriga“ ning xxx – „ei saa ühendust valitud numbriga“. 13.05.2024 helistas kohtule tagasi Ä S-R poeg, kes selgitas, et ta ei soovi ega suhtle ammu enam emaga ja tema kontaktid puuduvad. Kohtul ei õnnestunud kostjale Ä S-R’ile menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 05.06.2024 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2-23-121897 VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-23-121897 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

2-23-121897

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.