Hageja: Holm Bank AS (registrikood: 14080830; asukoht: Posti tn 30, Haapsalu linn, Läänemaa), lepinguline esindaja Jaana Jostmann (e-post: [email protected]) Kostja: G.T. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx )
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Holm Bank AS hagi G.T. vastu.
2.Välja mõista G.T.lt Holm Bank AS-i kasuks 461,54 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 377,41 eurot, intressist 26,53 eurot, viivisest 31,60 eurot ja menetluskulust 26 eurot.
3.Jätta menetluskulud G.T. kanda.
4.Holm Bank AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldada.
Välja mõista G.T.lt Holm Bank AS kasuks menetluskulude katteks 160 eurot.
Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Holm Bank AS esitas 27.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.T.lt 431,21 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.10.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik G.T. esitas 16.10.2023 nõudele vastuväite. 08.11.2023 määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.03.2024 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohase hagi, sh esitama andmed ja tõendid, mille alusel kohus saaks kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas 18.03.2023 kostja vastu hagi. Kohus võttis 20.03.2024 menetlusse hageja poolt esitatud hagiavalduse. Kostja esitas kirjaliku seisukoha 05.04.2024.
2.Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 377,41 eurot, intress 26,53 eurot, 18.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 31,60 eurot ja lepinguline menetluskulu 26 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.11.2022 laenulepingu nr 00551211306 (edaspidi leping nr 1), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 389,93 eurot Jysk Linnen`n Furniture OÜ-lt kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 25.11.2024, intressimääraga 13,9% aastas, krediidikulukusemääraks 28,05%. 05.12.2022 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 00551211306 lisakokkuleppe nr 1, mille kohaselt loeti kehtetuks 30.11.2022 sõlmitud maksegraafik ning sõlmiti uus maksegraafik. Lepingu lisakokkuleppe sõlmimise päeval oli lepingu punkti 3 alusel oli intressimääraks 13,9% ja krediidikulukusemääraks 28,95% aastas. Uue maksegraafiku kohaselt pidi laenu ja intresside tagastamine toimuma 25.12.2022 kuni 25.10.2024 osamaksena summas 13,54 eurot ja 25.11.2024 osamaksena summas 13,32 eurot. Kostja lepingust nr 1 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis 05.07.2023 kostjale lepingu kirjaliku meeldetuletuse koos ülesütlemise hoiatusega, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 15.07.2023 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ära ei tasunud. 04.08.2023 saatis hageja kostjale ülesütlemise avalduse ja andis 2-nädalase tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 18.08.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja hageja poolt saadetud avaldusele ei reageerinud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 18.08.2023. Hageja selgitas, et kostjal oli täielikult tasumata 25.05.2023, 25.06.2023 ja 25.07.2023 maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja ja kostja sõlmisid 01.12.2022 laenulepingu nr 01021211301 (edaspidi leping nr 2), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 199,97 eurot, Jysk Linnen`n Furniture OÜ-lt kauba
ostmiseks. Lepingu nr 2 intressimääraks oli 13,9% aastas, krediidikulukusemääraks 27,79% aastas. Kostja lepingust nr 2 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja saatis 13.07.2023 kostjale lepingu kirjaliku meeldetuletuse koos ülesütlemise hoiatusega, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul, kui 23.07.2023 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud. 04.08.2023 saatis hageja kostjale ülesütlemise avalduse ja andis 2-nädalase tähtaja tekkinud võlgnevuse tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates 18.08.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja hageja poolt saadetud avaldusele ei reageerinud, mistõttu ütles hageja lepingu üles 18.08.2023. Hageja selgitas, et kostjal oli täielikult tasumata 31.05.2023, 30.06.2023 ja 31.07.2023 maksegraafikujärgsed osamaksed. Leping nr 1 põhinõude suurus on 211,47 eurot ja Leping nr 2 põhinõude suurus on 165,94 eurot. Leping nr 1 intressivõlgnevus on kostjal alates 25.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 18.08.2023 summas 15,10 eurot. Leping nr 2 intressivõlgnevus on kostjal alates 31.05.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 18.08.2023 summas 11,43 eurot. Hageja nõuab viivist Lepingu nr 1 põhinõudelt summas 17,74 eurot perioodil 26.05.2023–18.03.2024 ja Lepingu nr 2 põhinõudel summas 13,86 eurot perioodil 01.06.20213–18.03.2024. Hageja edastas kostjale Lepingu nr 1 raames kuus võlgnevuse meeldetuletusteadet: 26.04.2023 (menetluskulu 0 eurot), 03.05.2023 (menetluskulu 5 eurot), 02.06.2023(menetluskulu 0 eurot), 16.06.2023 (menetluskulu 3 eurot), 28.06.2023(menetluskulu 0 eurot) ja 05.07.2023 (menetluskulu 5 eurot), kokku summas 13 eurot. Lepingu nr 2 raames edastas hageja kostjale kuus võlgnevuse meeldetuletusteadet: 02.05.2023 (menetluskulu 0 eurot), 08.05.2023 (menetluskulu 5 eurot), 02.06.2023 (menetluskulu 0 eurot), 16.06.2023 (menetluskulu 3 eurot), 03.07.2023 (menetluskulu 0 eurot) ja 13.07.2023 (menetluskulu 5 eurot), kokku summas 13 eurot. Hageja selgitas, et on krediidiandjana põhjalikult hinnanud kostja krediidivõimelisust ning omandanud selleks vajaliku teabe. Hageja esitas selle kohta tõenditena kostja krediiditaotluse ning maksehäireregistrisse tehtud väljavõtted (AS Creditinfo ja OÜ Krediidiregister). Krediidiandja võttis arvesse avalikest andmebaasidest saavaid andmeid. Lisaks kontrolliti kostja poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 1259,97 eurot ning hageja võttis arvesse kostja olemasolevateks kohustuseks 289 eurot. Lepinguga nr 1 lisandus kostjale igakuine kohustus 20,53 eurot ja Lepinguga nr 2 lisandus kostjale igakuine kohustus 10,47 eurot. Kostja täitis lepingutest 5 osamakset. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav ja jõukohane. Kostjal ei olnud lepingute sõlmimise ajal maksehäireid. Kostja puhul oli tegemist usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on võimeline võetud lepingulisi kohustusi raskusteta täita. Hageja on seisukohal, et ta täitnud ja tõendanud, et krediidiandjana järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kostja poolt esitatud andmete ja erinevate päringute teel omandanud teabe, mis võimaldas hinnata tarbija võimekust lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta.
3.Kostja esitas seisukoha 05.04.2024, milles tunnistab võlgnevust ja nõustub hageja poolt väljatoodud argumentide ja põhjendustega. Kostja soovib leida hagejaga võimaluse sõlmida kompromiss, kus osamakse suurus oleks maksimaalselt väike. Kostja palub sõlmida kohtul
maksegraafiku kaheks aastaks. Kostja palub kohtul kinnitada maksegraafik põhjusel, et kostja ei suutnud täita krediitori poolt maksegraafikut põhjusel, et kostjal oli võetud palju erinevaid tarbimislaene ja sissetulekust ei piisanud kõikide kohustuste täitmiseks. Kostja leiab, et maksegraafik on mõistliku pikkusega ja arvestatava osamakse suurusega. Arvestades, et ka varasemad laenulepingud olid kostjaga sõlmitud kahe aasta pikkuseks. Kostja ei nõustu hagis väljatoodud menetluskuludega ning taotleb, et menetluskulud jääksid poolte enda kanda. Kostja nõustub maksekäsu kiirmenetluskuluga summas 20 eurot, kuid riigilõiv summas 140 eurot palub jätta rahuldamata.
4.Kuna kostja oma seisukohas avaldas soovi sõlmida hagejaga kompromissleping, andis kohus 10.04.2024 kirjaga pooltele kompromisslepingu sõlmimiseks tähtaja hiljemalt 08.05.2024. Kostjal tuli kompromisslepingu sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Pooled kompromisslepingut sõlminud ei ole.
5.Kohus teatas 12.06.2024 pooltele kohtuotsuse teatavaks tegemise ajast.
KOHTU SEISUKOHT
6.Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna pooled ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
7.Kohus, hinnates poolte väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 30.11.2022 laenulepingu nr 00551211306, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 389,93 eurot Jysk Linnen`n Furniture OÜ-lt kauba ostmiseks. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 28,05%, intressimäär laenujäägilt 13,9% aastas ning viivise määr 13,9% aastas. Kostja oli kohustatud laenu tagastama 24 kuu jooksul vastavalt sõlmitud maksegraafikule. 05.12.2022 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, millega sõlmiti uus maksegraafik, krediidi kulukuse määr 28,95%, intressimäär laenujäägilt 13,9% aastas ning viivise määr 13,9% aastas. Viidatud dokumentidel on kostja allkiri (dtl 47-55). Lisaks ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 01.12.2022 laenulepingu nr 01021211301, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 199,97 eurot Jysk Linnen`n Furniture OÜ-lt kauba ostmiseks. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 27,79%, intressimäär laenujäägilt 13,9% aastas ning viivise määr 13,9% aastas. Kostja oli kohustatud laenu tagastama 24 kuu jooksul vastavalt sõlmitud maksegraafikule. Lepingul on kostja allkiri (dtl 72-77). Lisaks eeltoodule ei ole vaidlust ka selles, et kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi. Laenulepingu nr 00551211306 ja lisakokkuleppe nr 1 osamaksed alates 25.04.2023 on tasumata. Laenulepingu nr 01021211301 osamaksed alates 30.04.2023 on tasumata. Selle tõttu
edastas hageja 04.08.2023 kostjale lepingute ülesütlemise avaldused (dtl 71 ja dtl 84). kuna kostja ei reageerinud ega tasunud võlgnevusi, ütles hageja lepingud 18.08.2023.
8.Kohtule esitatud asjaoludest ja lepingutest nähtub, et sõlmitud lepingute sisuks on asja omandamise finantseerimine. Tegemist on tasulise järelmaksulepinguga ja maksetelt arvestati intressi. Seega on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 405 mõttes. Kuna tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõudega, on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel tehingu tühisuse aluseid. Samuti tuleb kohtul omal algatusel kontrollida kohustusliku teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest. Lisaks kontrollib kohus, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Laenulepingu nr 00551211306 lisakokkuleppe nr 1 kohaselt oli krediidi kulukuse määraks 28,95% aastas. Laenulepingu nr 01021211301 kohaselt 27,79% aastas. Tarbimislaenude krediidi kulukuse määrad lepingute sõlmimiste aegadel olid 16,30% aastas ja 15,31% aastas. Kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr ei ületanud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega lepingutes märgitus krediidi kulukuse määr on seadusega kooskõlas ja sõlmitud lepingud on kehtivad (VÕS § 4062 lg 1). Kohus leiab, et hageja on täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6). Hageja analüüsis kostja maksevõimet arvestades, et sellises summas lepingu puhul on tegemist väikeses mahus oleva tarbijakrediidiga ning võttis arvesse hageja sise-eeskirjades toodud maksevõime arvestamise põhimõtteid. Kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist ning kostja varalist seisundit. Kostja esitas laenutaotlused, milles on märkinud igakuisteks sissetulekuteks 2700 eurot ja kohustusteks 200 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja poolt taotluses märgitud andmeid vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tegi hageja päringud maksehäireregistritesse AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ja tuvastas, et kostjal puuduvad maksehäired. Lisaks kontrollis hageja sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust tehes päringu Maksu- ja Tolliametile. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks 1259,97 eurot ja kohustuseks 289 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel laenu saamiseks piisav (dtl 59). Võlaõigusseaduse kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidilepingu sõlmimisel teavitama tarbijat krediidivõtmisega seotud riskidest, mh tarbija töö- või tervisekaotusest tingitud makseraskuste tagajärgedest, mh võimalusest leping sel juhul üles öelda ja kogu laenu kohest tagastamist nõuda, võimalikest kõrvalnõuetest. Hageja on nimetatud kohustust täitnud, edastades kostjale tutvumiseks laenulepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, millega tutvumist on kinnitanud kostja laenulepingu punktiga 13 nõustudes (dtl 48-51, 73-77). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on kostja poolt esitatud andmete ja erinevate päringute teel omandanud teabe, mis võimaldas hinnata tarbija võimekust lepingus kokkulepitud tingimustel krediit tagasi maksta. Kostja on laenu kätte saanud VÕS § 408 lg 2 mõttes. Viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana.
9.Kohus leiab, et hageja poolne lepingute ülesütlemine on toimunud korrektselt (VÕS § 416). Kostja on täielikult viivituses rohkem kui 3. üksteisele järgneva tagasimaksega ning kostjale
on antud täiendav tähtaeg summa tasumiseks koos avaldusega, et hageja ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid alates 25.05.2023 ja 31.05.2023 osamaksest. Nimetatud kuupäevadel saabusid maksetähtajad. Seega on kostja oma kohustusi rikkunud ja hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108, § 113).
10.Tsiviilasjas ei ole vaidlust, et hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenev tasumata põhivõlg on kogusummas 377,41 eurot (lepingu nr 00551211306 211,47 eurot ja lepingu nr 01021211301 165,94 eurot), intress 26,53 eurot (lepingu nr 00551211306 15,10 eurot ja lepingu nr 01021211301 11,43 eurot), sissenõutavaks muutunud viivis 31,60 eurot (lepingu nr 00551211306 17,74 eurot ja lepingu nr 01021211301 13,86 eurot) ja menetluskulu 26 eurot (lepingu nr 00551211306 13 eurot ja lepingu nr 01021211301 13 eurot). Kohus leiab, et nimetatud summad on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista.
11.Kostja vastuses on kostja soovinud kohtu poolt maksegraafiku koostamist 2 aastaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaega, s.o ajatada välja mõistetavaid summasid (TsMS § 445 lg 1). Kohus peab oluliseks rõhutada, et kostja on menetluse algusest alates tunnistanud tema vastu esitatud nõuet, kuid järjepidevalt soovinud kompromissi sõlmida (dtl 13-15, 100-102). Kohus on andnud selleks korduvalt ka võimalusi (dtl 16, 23, 104). Sellele vaatamata pooled kompromissi sõlminud ei ole. Seda, millistel põhjustel ei ole kostja asunud läbirääkimisi pidama või millistel põhjustel ei ole pooled kokkuleppele jõudnud, kohtule teada ei ole. Lisaks soovitakse ajatamist kostja majanduslikule seisundile tuginedes, kuid kohtule ei ole esitatud vastavaid tõendeid. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludena kandnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842) ja riigilõivu hagilt 140 eurot (dtl 89-90). Seega on hageja menetluskuludeks kokku 160 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.