Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J L vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 334,42 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115 lepinguline esindaja Carlo Kask, e-post [email protected]; Kostja J L, isikukood XXX, elukoht XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, e-post xxx.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J L vastu tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
2.Välja mõista kostjalt J L’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 ja TsMS § 367 alusel (Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu nr XXX alusel): - põhivõlgnevus summas 189,49 eurot; - sissenõudmiskulud summas 15 eurot; - sissenõutavaks muutunus viivis hagi esitamise seisuga (s.o 20.07.2023) summas 84,97 eurot;
2-23-125022 - viivis lepingus sätestatud määras 0,065% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 21.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
3.Toimetada kostjale J L’le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja J L kanda.
6.Välja mõista kostjalt J L’lt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 364 eurot, s.o tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud summas 244 eurot (sh käibemaks).
7.Menetluskuludelt tuleb kostjal J L’l tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tasuda
2-23-125022 Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 15.06.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 304,82 euro saamiseks. Kohus tegi 20.06.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 20.06.2023, võlgnik esitas nõudele vastuväite. 07.07.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avaldus loetakse puudustega hagiavalduseks. 20.07.2023 esitas hageja hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja J L vahel 30.07.2020 sõlmitud liitumislepingust nr XXX, mille alusel Elisa kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile XXX ning kostja kohustus tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust teenuse kasutamise eest tasumiseks. Elisa Eesti AS loovutas nõude 31.05.2023 hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 189,49 eurot (arved nr XXX, XXX, XXX, XXX), hagi esitamisel sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi eest 19.07.2021-20.07.2023 eelnimetatud arvete tasumata põhiosade eest) summas 84,97 eurot, sissenõudmiskulud summas 15 eurot ja hagi esitamisest alates edasiulatuva viivise vastavalt lepingus kokku lepitud määrale 0,065% päeval. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
2.12.01.2024 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest.
2.1.Kohus proovis menetlusse võtmise järgselt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada registrijärgsetel aadressidel (e-post xxx, elukoha aadressil XXX saadetis tagastati hoiutähtaja möödumisel), kuid kätte toimetamine ebaõnnestus.
3.Punktis 2.1. kirjeldatu alusel toimetas kohus kostjale 12.01.2024 koostatud määruse alusel menetlusdokumendid kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 ja § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes ning luges kostjale kättetoimetatuks teate avaldamisest 15 päeva möödumisel, s.o 21.06.2024. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 05.07.2024. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust
2-23-125022 hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
4.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 350 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud 3,5 tundi. Hageja tunnihinne on 100 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada /dtl 27/. Kohus leiab, kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, hagimaterjalid ei ole sisult keerukad ega mahukad, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud, siis ei ole õigusabikulud summas 350 eurot põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks dokumentide komplekteerimisele ja analüüsimisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud ajaks 2 tundi. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, on põhjendatud esindustasu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks esinduskulusid kokku 2 tunni ulatuses tunnihindega 100 eurot tunnis, s.o kokku 244 eurot koos käibemaksuga. Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on hageja tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, väljamõistmist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu vastab TsMS §s 4842 sätestatule.
5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud summas 244 eurot ja riigilõiv summas 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 364 eurot.
6.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
7.1.Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 2.1. nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt)
2-23-125022 Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.