Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus N. R. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1613,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA:
Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
KOSTJA:
N. R., ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt N. R.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks I AS ja N. R. vahel 02.04.2022 sõlmitud lepingust nr xxxx ja 18.07.2022 sõlmitud lepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 1108,25 eurot, 10.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 198,31 eurot ja sissenõudmiskulud summas 45 eurot.
3.Välja mõista kostjalt N. R.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (1108,25 euro) tasumata jäägilt alates 11.07.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse 1108,25 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 93,11 eurot, intressinõue 60,80 eurot, viivisenõue 34,92 eurot ning sissenõudmiskulude nõude 25 eurot.
5.Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja N. R. kanda ja 15% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista N. R.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 488,75 eurot.
6.Välja mõista kostjalt N. R.lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (488,75 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 27.07.2023 hagi N. R. vastu võlgnevuse nõudes ning 10.01.2024 hagiavalduse täienduse.
2.Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid N. R. ja I AS 02.04.2022 järelmaksulepingu nr xxxx ja 18.07.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, millede alusel sai kostja kaubad (Samsung Galaxy S22 5G 128GB ja Samsung Galaxy A33 128GB) järelmaksuga. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate I AS järelmaksulepingu tingimustega, üldtingimustega (lepingu põhitingimuste p. 1). Lepingus nr xxxx lepiti kokku intressi määr 16% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 18,67%. Lepingus nr xxxx lepiti kokku intressi määr 12% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 26,83%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär,
krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. VÕS §-s 4034 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4. Kostjal tuli täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt VÕS §-le 4034 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. Hageja esitab tõendina laenutaotlused ja maksehäireregistri väljavõtte. Laenuandja on teostanud põhjaliku krediidihindamise. Hageja kinnitab, et laenu andmine toimub sise-eeskirjade alusel. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega laenulepingut. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingute sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Hageja esitab endise võlausaldaja selgitused. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja kohustus kauba eest tasuma esialgsele võlausaldajale vastavalt lepingutes kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Juhindudes üldtingimuste punktist 8.1.2 saatis esialgne võlausaldaja 06.12.2022 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. I AS loovutas 27.12.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale. Lepingu nr. xxxx alusel soetas kostja kauba maksumusega 1032,90 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.04.2022 – 20.03.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 185,15 eurot. Kostjal tekkis võlgnevus alates 6. osamaksest, seega võlgnevuses olid 20.09.2022, 20.10.2022, 20.11.2022 ja 20.12.2022 osamakse ning seega on põhivõlg summas 847,75 eurot (1032,90185,15). Lepingu nr. xxxx alusel soetas kostja kauba maksumusega 369 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 20.08.2022 - 20.07.2024. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 15,39 eurot. Kostjal tekkis võlgnevus alates 2. osamaksest, seega võlgnevuses olid 20.10.2022, 20.11.2022 ja 20.12.2022 osamakse ning võlgnetav põhivõlg on summas 353,61 (369-15,39) eurot. Kokkuvõttes on lepingute alusel põhivõlg summas 1201,36 (847,75+353,61) eurot. Lepingus nr. xxxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 16% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 6. osamaksest, s.o 20.09.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni
s.o 20.12.2022 summas 42,76 eurot (11,68+10,78+10,59+9,71). Lepingus nr. xxxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 12% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 20.10.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni s.o 20.12.2022 summas 18,04 eurot (6,18+6,15+5,71). Kostja intressi tasunud ei ole. Kokkuvõttes on intressivõlgnevus summas 60,80 (42,76+18,04) eurot. Lepingust nr. xxx tulenev sissenõudmiskulude nõue: 28.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 18.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 06.02.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot. Lepingust nr. xxxx tulenev sissenõudmiskulude nõue: 28.12.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 20.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 21.03.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, kokku 30 eurot. Sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 70 eurot. Kohtule esitatud meeldetuletuskirjad on eesti keelses tõlkes, hageja on ekslikult kasutanud ebakorrektset e-kirja tõlget. Hageja esitab originaal meeldetuletuskirjad, millelt on nähtavad summad ja kuupäevad, kuid on vene keeles. Hageja esitab tööprogrammi väljavõtte mõlema lepingu nõude kohta, kust nähtub, et kostjaga on püütud leida kontakti mitmeid kordi nii e-kirja kui telefoni teel. Lepingu nr. xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 847,75 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 16% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 78,78 eurot. Lepingu nr. xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 353,61 eurot samuti alates 28.12.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 27.07.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 12% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 24,65 eurot. Hageja esitab viivise arvestused lisana. Kokkuvõttes on kostjal viivisevõlgnevus summas 103,43 (78,78 + 24,65) eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista lepingujärgse intressimääraga võrdses määras viivis alates 28.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni lepingu nr. xxxx puhul 16% aastas ja lepingu nr. xxxx puhul 12% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 22.01.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjaliku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 22.01.2024, seega oli kohtu poolt
määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 05.02.2024. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud esialgselt kohtule kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 45), mille kohaselt on I AS 24.04.2023 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest nr. xxxx ja nr. xxxx tulenevad nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le. Hilisemalt on hageja parandanud (dtl 82), et tegelikkuses toimus nõude loovutamine 27.12.2022, mida tõendab esitatud tööprogrammi väljavõttest nähtav kirjavahetus (dtl 140, 153, 156, 159, 165, 208, 223).
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on leping sõlmitud VÕS § 52 lg 1 tähenduses sidevahendi abil, s.o kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja internetiportaali vahendusel. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja N. R. on I AS-ga (T AS vahendusel) sõlminud 02.04.2022 järelmaksulepingu nr xxxx ja 18.07.2022 järelmaksulepingu nr xxxx, millede alusel sai kostja kaubad järelmaksuga, vastavalt summas 1032,90 eurot ja 369 eurot. Lisatud järelmaksulepingute ja Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt on lepingu nr. xxxx krediidi fikseeritud intressimäär aastas 16% ning krediidi kulukuse määr 18,67% aastas ning lepingu nr xxxx krediidi fikseeritud intressimäär aastas 12% ning krediidi kulukuse määr 26,83% aastas. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär.
8.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
9.Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal 02.04.2022 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 50,85% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 18,67% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse
kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr xxxx ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal 18.07.2022 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30% seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 26,83% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega ei ole ka leping nr xxxx VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
10.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
11.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
12.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis
on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
14.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud selgitused. Hagiavaldusest ei nähtu esialgse võlausaldaja poolt kontrollitud kostja sissetulekute ega kohustuste andmeid. Hageja väitel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikku andmebaasi – maksehäireregistrit. Millised tulemused sealt nähtusid, hagiavaldusest ei selgu. Kuigi mõlema lepingu sõlmides on kostja volitanud hagejat tegema andmetega tutvumiseks päringuid AS Pensionikeskus pensioniiregistris, ei nähtu nimetatud päringute teostamist.
17.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ta oleks laenuandjana täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Samuti ei selgu, milliste andmete põhjal veendus krediidiandja kostja igakuiste kulutuste suuruses või ülalpeetavate olemasolus. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugined VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise. Olukorras, kus võlausaldaja kostja taotluses märgitud sissetulekuid andmebaasidest (nt. Pensionikeskusest) ei kontrollinud, oleks krediidiandja pidanud küsima kostjalt täiendavalt tema konto väljavõtet, et tuvastada, kas kostja üldse omab sissetulekut. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud tulu andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul on hagejapoolne kostja finantskäitumise kontroll piirdunud maksehäirete kontrollimisega. Tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad.
18.Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2‐14‐21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐169‐13, p 21).
19.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
20.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjaga sõlmitud lepingu puhul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järgitud. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt lepingud 27.12.2022 üles öelnud, kuivõrd kostja on alates 20.09.2022 osamaksest tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud.
21.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli hagejal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates 1. juulist 2016 kuni 31.detsember 2022 0% aastas. Hageja intressi nõue lepingust nr. xxxx perioodil 20.09.2022 kuni 20.12.2022 summas 42,76 eurot ei ole seega põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud lepingust nr. xxxx tulenev intressi nõue perioodil 20.10.2022 kuni 20.12.2022 summas 18,04 eurot. Arvestades eelmärgitut võis hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt arvestada kostja poolt tehtud intressimakseid üksnes põhivõlgnevuse katteks.
22.Hagiavalduse kohaselt on kostjale tekkinud võlgnevus lepingus nr. xxxx alates 6. osamaksest, seega on kostja tasunud 5 osamakset ehk 5 x 50,91 eurot, kokku 254,55 eurot ning võlgnevus lepingus nr. xxxx on tekkinud alates 3. osamaksest, seega on kostja tasunud 2 osamakset ehk 2 x 19,55 eurot, kokku 39,10 eurot. Kõik tasutud summad (254,55 + 39,10) tuleb lugeda tasutuks põhivõlgnevuste katteks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1108,25 eurot (1032,90 + 369 – 254,55 – 39,10). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 93,11 eurot (1201,36 – 1108,25).
23.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest.
24.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
25.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 28.12.2022 – 31.12.2022 8% aastas, perioodil 01.01.2023-30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja perioodil 01.01.2024 kuni 30.06.2024 12,5% aastas ning alates 01.07.2024 on see 12,25% aastas.
26.Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 1108,25 eurot, millelt arvestatavat sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodil 28.12.2022 kuni 27.07.2023 (s.o kuni hagi esitamiseni) 212 päeva eest on 68,51 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 34,92 eurot (103,43 – 68,51). Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 1108,25 eurolt alates 28.07.2023 kuni otsuse tegemiseni 10.07.2024 (k.a) 349 päeva eest, mis moodustab 129,80 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 10.07.2024 seisuga kokku summas 198,31 eurot (68,51 + 129,80).
27.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis tasumata põhinõude jäägilt alates 11.07.2024 kuni põhinõude 1108,25 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 909,94 eurot (1108,25 – 198,31).
28.Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitis lepingu nr. xxxx eest 40 eurot ning lepingu nr xxxx eest 30 eurot, kokku 70 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 45 eurot.
29.Hageja märgib, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist lepingu nr xxxx osas 28.12.2022 - 20 eurot, 18.01.2023 - 5 eurot, 06.02.2023 - 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud on 10 eurot, kokku 40 eurot. Lepingus nr. xxxx osas on meeldetuletuskirjad saadetud 28.12.2022 - 15 eurot, 20.01.2023 - 5 eurot, 21.03.2023 – 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud
kulud 5 eurot, kokku 30 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada 28.12.2022 saadetud kirjadega (VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib esimene tasuline kiri olla kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest), sest leping öeldi üles 27.12.2022. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel lepingu nr xxxx osas 18.01.2023 kirja eest 20 eurot ning 06.02.2023 kirja eest 5 eurot. Lepingus nr. xxxx osas määrab kohus VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel 20.01.2023 kirja eest 15 eurot ning 21.03.2023 kirja eest 5 eurot. Seega on põhjendatud määrata saadetud meeldetuletuskirjade eest sissenõudmiskulude hüvitis kokku summas 45 eurot.
30.Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb samuti rahuldamata.
31.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
33.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1435,59 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 213,83 eurot ehk ⁓15% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja ja 15% ulatuses hageja kanda.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 85% ulatuses ehk summas 267,75 eurot.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 507 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 3 tundi hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks osundada, et kohtule esitatud hageja esindaja õigusabikulude arve ei ole seadusega
kooskõlas, kuivõrd seal puudub käibemaksu summa, mille arvele lisamise kohustus on igal käibemaksukohustuslasel.
36.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 17 eurot (85% 20 eurost).
37.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
38.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga.
39.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 3 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista ka vajadus hagi vastavalt kohtu suunistele täpsustada, sest eelduslikult pidanuks õigusteadmistega isik suutma lihtsa nõudega hagi nõuetekohaselt vormistada ka nn esimesel korral. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 204 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot x 85%).
41.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
43.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.