Võlaõigus

ulatuses Moneyzen OÜ kanda.

(210 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

põhivõla 931,15 eurot, tasumata intressid summas 107,57 eurot, tasumata haldustasud summas 10 eurot, võlamenetlustasud 50 eurot ning kuni 07.06.2024 arvestatud viivised summas 47,32 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO vahendusel 15.06.2024. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

TsMS § 405 lg-le 1.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

77). Kostjale on krediiti kokku väljamakstud summas 960,10 eurot (dtl 87). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 29,66% tagastamata krediidisummalt aastas (dtl 71). Tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 126,74 eurot (dtl 46). Hageja saatis 29.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 78). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles hageja lepingu üles 18.03.2024.a. (dtl 79).

on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast 2(4)

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,66% aastas, (vt dtl 71). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega on hagejal õigus kostjalt intressi nõuda vaid VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääras. Intressi on kohus välja arvutanud alljärgnevalt: -

perioodi 18.08.2023 – 17.09.2023 eest 960,10 eurolt on intressi suuruseks 3,26 eurot; perioodi 18.09.2023 – 17.10.2023 eest 902,36 eurolt on intressi suuruseks 2,97 eurot; perioodi 18.10.2023 – 17.11.2023 eest 844,62 eurolt on intressi suuruseks 2,87 eurot; perioodi 18.11.2023 – 17.12.2023 eest 833,36 eurolt on intressi suuruseks 2,74 eurot; perioodi 18.12.2023 – 17.01.2024 eest 833,36 eurot on intressi suuruseks 3,02 eurot; perioodi 18.01.2024 – 17.02.2024 eest 833,36 eurolt on intressi suuruseks 3,18 eurot; perioodi 18.02.2024 – 18.03.2024 eest 833,36 eurolt on intressi suuruseks 3,07 eurot; Kokku 21,11 eurot.

Muid tasusid kostja hagejale ei võlgne tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7.

igakuiseid tagasimakseid vastavalt maksegraafikule. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 126,74 eurot (dtl 46). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 833,36 eurot (960,10 – 126,74), millele lisandub eelmises punktis väljaarvutatud intressid summas 21,11 eurot, kokku 854,47 eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt muid tasusid.

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu 152 SE). Nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt see, et (VÕS § 403 4 lg 7 teise lause kohaselt) muid tasusid tarbija krediidiandjale ei võlgne, tähendab, et tarbija maksab ainult alanenud määras intressi. Seega on seadusandja tahte kohaselt on VÕS § 4034 lg 7 mõtteks see, et kui krediidiandja ei järgi lõikes 6 sätestatut keeldu sõlmida tarbijakrediidileping tarbijaga, kelle puhul krediidiandja ei ole veendunud, et ta on krediidivõimeline, siis on tal võimalik nõuda hiljem üksnes tasumata põhisumma tagastamist ning alanenud määras intressi. Viidatud sättega rakendatakse tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ) artiklist 23 ja hüpoteekkrediidi direktiivi (2014/17/EL) artiklist 38 tulenevat. S.t kehtestatakse eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise korral, ja võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud nende rakendamise tagamiseks. Direktiividest tulenevalt peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Niisiis on VÕS § 403 4 lg 7 teine lause oma olemuselt sanktsioon, mis välistab vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandja muud nõuded tarbija vastu peale põhisumma tagastamise nõude ning alandatud intressinõude. Sama on sisuliselt leidnud Tallinna Ringkonnakohus, kes selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning 3(4)

muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot.

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

hüvitada hagejale menetluskuludena 280 * 75% = 210 eurot.

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (210 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.