lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-12100/17

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.01.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-12100/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.01.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PärS § 152 lg 1AÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineTsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.01.2026 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12100

Tsiviilasi

T. D. hagi S. P. vastu pärandvara ühisomandi lõpetamise ja vara jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja

Hageja: T. D. (isikukood XXX, elukoht

esindajad

XXX) Hageja lepinguline esindaja: R. M. (Eurocity Õigusbüroo; epost: XXX) Kostja: S. P. (isikukood XXX, elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

26.juunil 2025 toimunud kohtuistungil ja edasi TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Lõpetada ühisomand korteriomandile, registriosa nr XXX, asukohaga XXX nimetatud korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel alghinnaga 90 000 eurot ja jagada müügist saadud tulu 50% hagejale T. D.le ja 50% kostjale S. P.le. Menetluskulude jaotus
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 21.07.20262-22-9177/36Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20262-26-2347/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-21-10997/58Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-25-14762/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20262-23-4120/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-24-11229/28

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1.Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub lõpetada korteriomandi, registriosa nr XXX, asukohaga XXX (pärandvara), ühisomand, müüa vara kohtutäituri avalikul enampakkumisel alghinnaga 90 000 eurot ja jagada müügist saadud tulu 50% hagejale T. D.le ja 50% kostjale S. P.le. Alternatiivselt jätta korteriomand kostja S. P. ainuomandisse ja kohustada teda tasuma hagejale hüvitis vara kaotuse eest summas 45 000 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja pärisid korteriomandi, registriosa number XXX, asukohaga XXX, 09.03.2020, kuupäeval, mil notar A. S. andis välja pärimistunnistuse, millega tunnistati 08.01.2020 surnud G. P. pärijateks hageja ja kostja, kumbki 1⁄2 osas.
3.Pärandvara koosseisu kuulub korteriomand, registriosa number XXX, asukohaga XXX Pärandvara koosseisu pärandi avamise päeval kuulusid veel sõiduk ja liikmelisus garaažiühistus, kuid selle vara jagamisega said hageja ja kostja hakkama kokkuleppel ja see osa pärandvarast on jagatud. Hageja hinnangul on vara väärtus 90 000 eurot.
4.Hageja soovib kaasomandi lõpetamist läbi müügi avalikul enampakkumisel. Hageja põhjendab oma valikut asjaoluga, et ta ei plaani kasutada korteriomandit eluruumina ega soovi kanda korteriomandiga seotud kulusid. Korteriomandi eluasemena kasutamise plaanid on hagejale teadaolevalt kostjal. Sellest tulenevalt palub hageja alternatiivselt vara jätmist kostja ainuomandisse. Kostja seisukoht
5.Vastuses hagile kostja soovib, et menetluskulud jääksid hageja kanda, sest hageja andis kostja kohtusse. Kohtuistungil kostja väitis, et ta vaidleb korteri enampakkumisel müügile vastu. Kostja soovib, et hageja varustaks kostja elamispinnaga 33 ruutmeetri ulatuses. Kostja on kandnud kõiki eluasemega seotud kulusid pärandi avanemisest. Hageja ei ole neid kulusid kandnud. Kostja ei vaidle vastu korteri väärusele 90 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Hageja on esitanud kostja vastu hagi pärandavara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandi jagamiseks. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija ning pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata 2/4

pärija erilise huvi alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

8.Pärimisseadus (PärS) § 3 lg 1 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral. G. P. pärand avanes tema surmaga 08.01.2020.a. Tallinna notar A. Š. 09.03.2020 tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on G. P. pärijad tema tütar T. D. 1⁄2 mõttelises osas ja poeg S. P. 1⁄2 mõttelises osas (dtl 7-8). G. P., surnud XXX.a. pärandvaraks on korteriomand, registriosa number XXX, asukohaga XXX. Pärandvara koosseisu pärandi avamise päeval kuulusid veel sõiduk ja liikmelisus garaažiühistus, kuid selle vara jagamisega said hageja ja kostja hakkama kokkuleppel ja see osa pärandvarast on jagatud. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand asukohaga XXX(dtl 5). Pooltel ei ole nimetatud asjaolude üle vaidlust. Seega on hagejal õigus esitada pärandvara jagamise hagi kostja vastu.
9.Asjaõigusseaduse (AÕS) 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja palub korteri ühine omand lõpetada müügiga avalikul enampakkumisel. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Praegusel juhul ei ole hageja huvitatud korteri ainuomandi soetamisest.
26.juunil 2025 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et ta on sellele vastu, et korter müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja soovib, et hageja varustaks kostja uue elamispinnaga 33 ruutmeetri ulatuses. Kostja väljendas soovi, et ta proovib võtta laenu, et maksta hagejale pool korteri maksumusest summas 45 000 eurot ja saab siis korteriomandi ainuomanikuks. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks 28.07.2025. Pooled kompromissi kohtu poolt antud tähtajaks ega ka hiljem ei esitanud.
10.Kuna hageja ega kostja ei soovi sada korteriomandi ainuomanikuks ning kohtule on esitatud hageja poolt nõue müüa korteriomand enampakkumisel, siis on kohtu hinnangul põhjendatud ja kõigi parimate huvides lõpetada poolte ühisomand korterile asukohaga XXX asukohaga XXX selle müümisel avalikul enampakkumisel ja tulemi jaotamine poolt vahel vastavalt poolte osale ühisomandis. Vaidlust pole selle üle, et hagejale kui G. P. pärijale kuulub pärandist 1⁄2 mõttelist osa ja kostjale kui G. P. pärijale kuulub pärandist 1⁄2 mõttelist osa. Seega peab iga pool saama korteri müügist saadavast summast vastavalt enda mõttelise osa suurusele G. P. pärandist. Samuti pole vaidlust selle üle, et korteri turuhind on 90 000 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja lõpetab ühisomandi korteriomandile, registriosa nr XXX, asukohaga XXX nimetatud korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel alghinnaga 90 000 eurot ja jagada müügist saadud tulu 50% hagejale T. D.le ja 50% kostjale S. P.le. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

3/4

13.Riigikohus on asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise asjades on kaasomandi lõpetamine eelduslikult mõlema poole huvides ning menetluskulude jaotamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Riigikohus on ka leidnud, et põhjendatud ja õiglane oleks sellisel juhul jätta menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (nt 3-2-1-70-10, p 14). Ka on kohtupraktikas leitud, et ühisvara jagamisel on võimalik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleks ka käesolevas menetluses pärandvara jagamisel lähtuda samast põhimõttest – ühisomandi ja pärandvara jagamine on eelduslikult kõigi menetlusosaliste huvides - ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
14.Asjas ei ole kohtu hinnangul põhjendatud jagada menetluskulusid kohtupraktikast erineval viisil. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda ning seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-23-3369/46Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium