Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Määruse tegemise aeg ja koht

05.juuli 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-149833

Tsiviilasi

Meira Eesti OÜ hagi ADA Tugevus UÜ ja X vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Meira Eesti OÜ (registrikood 10217628, asukoht Pärnu mnt 139f, 11318 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: MP (e-post: xxx) Kostja I: ADA Tugevus UÜ (registrikood 14747872, asukoht: Kai tn 5, 10111 Tallinn) Kostja II: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht rahvastikuregistris: xxx)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

Kinnitada Meira Eesti OÜ, ADA Tugevus UÜ ja X vahel tsiviilasjas 2-23-149833 sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt:

1.1 Kostjad ADA Tugevus UÜ ja X tasuvad solidaarselt hageja Meira Eesti OÜ Swedbank kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX põhivõlast 400 eurot ja 1⁄2 tasutud riigilõivust 122,50 eurot, kokku 522,50 eurot hiljemalt 10 päeva jooksul alates kompromissdokumendi allkirjastamisest. 1.2 Hageja loeb summa endale tasutuks ükskõik kumb kostjatest summa hageja kontole üle kannab. 1.3 Peale raha laekumist ei ole pooltel enam teineteise vastu mitte mingisuguseid rahalisi nõudeid.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-23-149833.

Tagastada Meira Eesti OÜ-le pool riigilõivust summas 90 eurot Meira Eesti OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „tsiviilasi 2-23-149833“.

Edasikaebamise kord Pooled on loobunud õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Meira Eesti OÜ hagi ADA Tugevus UÜ ja X vastu võla nõudes. 05.07.2024 esitasid pooled kohtule kompromissi. Pooled paluvad kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi ja menetluse tsiviilasjas lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissilepingu kinnitamise ja kohtuasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Pooled on lg 4 kohaselt leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Seetõttu kinnitab kohus kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissilepingu kinnitamise ja kohtuasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Vastavalt lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissi tingimustes kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist. lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud Rahandusministeeriumi kontole 11.12.2023 riigilõivu 65 eurot ja hagi esitamisel 19.01.2024 täiendavat riigilõivu 180 eurot. Seega kuulub hagejale vastavalt lg 2 p-le 1 ja lg-le 3 tagastamisele riigilõiv 90 eurot, so 180/2. Vastavalt hageja taotlusele tagastada riigilõiv hageja arveldusarvele