lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-112049/5

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 04.07.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-112049/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.07.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Lihtmenetlusotsus

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

4. juuli 2024

Tsiviilasi (number ja menetluse e

Hagihind

nr 2-24-112049 OK Incure OÜ hagi M.T. vastu IPF Digital AS-ga 16.07.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 5038301 tuleneva põhivõlgnevuse 2463,92 euro, intressi 304,97 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise 243,52 euro väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 3 047,41 eurot

Kohtunik

Kadi Karting (end Aavik)

Hageja

OK Incure OÜ (registrikood: 11542046; asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja

Dmitri Šantasev (e-post: [email protected])

Kostja

M.T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress puudub; aadress hagis: xxxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxx, xxxxxxxx, tegelik elukoht teadmata; e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.
4.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja on 13.05.2024 esitanud kohtusse hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võla nõudes. Hageja toob välja, et kostja sõlmis 16.07.2019 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 4470426, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1100 eurot. Juhul, kui klient täidab lepingut korrektselt, võimaldatakse kliendile limiidi tõstmist, mida on ette tulnud 15.10.2019 (lepingu nr 4583372 (lisa 2)), 26.01.2021 (lepingu nr 4981077 (lisa 3)) ja 09.04.2021 (lepingu nr 5038301 (lisa 4)). Hageja leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud.
3.Krediidivõimekuse hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja arvelduskonto väljavõtet perioodi 01.04.2019–16.07.2019 eest (lisa 6). Krediidiandja tuvastas, et kostja keskmine sissetulek 3 kuu põhjal on 689 eurot, mis koosneb palgast (434 €), pensionirahast (164,17 €) ja sotsiaaltoetusest (91,16 €). Finantskohustused on 57,67 eurot. Majapidamiskulude hulka arvestas krediidiandja 450 eurot KAVS § 40 lg 1 p 4 alusel. Kuna kostja poolt avaldatud ülalpeetavate arv oli 1, siis arvestas krediidiandja ülalpeetava kohta 100 eurot. Tagasimakse IPF-le moodustas 45 eurot. Seega vaba raha jäägiks kujunes hinnanguliselt 36 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot). Järgnevad analoogsed hindamised tegi krediidiandja enne krediidilimiidi suurendamisi. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti krediidiandja hinnangul tagasi maksta.
4.Krediidikontolepingu nr 5038301 krediidi kulukuse määr on 59,84% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et kogu krediidilimiit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ühe väljamaksega ning makstakse tagasi võrdsetes osamaksetes 12 kuu jooksul, intressimäär on 47,16% ja igakuine kontohaldustasu on 0,00 € (vt. lisa 4 tarbijakrediidi teabeleht p. 3 „krediidiga seotud kulud“). Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2020 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 60,27% (20,09% x 3).
5.Krediidiandja on teinud perioodi 16.07.2019–28.04.2023 eest kostja arvelduskontole väljamakseid kogu summas 3110,25 eurot ja lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 646,33 eurot.
6.Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr 5038301 tulenev põhivõlgnevus 2463,92 eurot, intress 304,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 243,52 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja riigilõiv 420 eurot, samuti viivis tasumata menetluskuludelt lahendi jõustumisest menetluskulude tasumiseni.
7.Kostjale on hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 06.06.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses võib põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

10.Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on 24.11.2023 lahendis nr 2-21-13098 põhjalikult analüüsinud kohtute rolli menetluses, mis puudutavad tarbijakrediidilepinguid ja tarbijaga sõlmitud võlatunnistusi. Vastavale lahendile ja poolte tõendamiskoormisele on kohus osundanud varasemalt ka käesoleva menetluse käigus (dtl 14-15).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. On tuvastatav, et kostja on tarbijakrediidilepinguna sõlminud 16.07.2019 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingud nr 4470426 ja suurendanud jooksvalt oma krediidilimiiti, sh 15.10.2019 (lepingu nr 4583372 (lisa 2)), 26.01.2021 (lepingu nr 4981077 (lisa 3)) ja 09.04.2021 (lepingu nr 5038301 (lisa 4)) (dtl 34-105).
12.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks ei piisa ainult KAVS § 49 lg-s 1 sätestatud sise-eeskirjaga kehtestatud krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikast. Vastav metoodika peab olema ka selline, et metoodika alusel tarbija krediidivõime hindamisel saadud tulemuse põhjal oleks selge, kas tarbija suudab või ei suuda oma sissetulekuga krediidilepingust tulenevaid kohustusi lepingus kokkulepitud tingimustel täita (KAVS § 49 lg 4). Krediidivõimelisuse hindamise metoodika ei saa olla paika pandud nii, et tarbijale elamiskuludeks arvestatud raha tegelikkuses keskmisele inimesele vähemalt minimaalsel tasemel elutingimuste loomist ei võimalda.
13.Kohus leiab, et krediidiandja ei järginud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln RngKo 8.11.2021 nr 2-20106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et kostja pangakonto väljavõte on küll esimesele krediidile eelnevalt küsitud (dtl 108-116), kuid selle analüüs on kohtu hinnangul olnud pealiskaudne. Nii on hageja märkinud, et kostja vaba raha jäägiks on arvestatud 36 eurot (minimaalselt nõutav 0 eurot), hilisemates kostja taotlustes vastavalt 23 eurot, 66,75 eurot, 59,10 eurot. Kohtul tuleb tõdeda, et ülalpeetava kohta krediidiandja poolt arvestatud kulu 100 eurot ei vasta isegi perekonnaseaduses tol perioodil lapse ülalpidamisele kohaldatud miinimumile (s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära), mis perioodil 20192021 oli 270-292 eurot. Enne krediidilimiidi suurendamisi, mis toimusid kokku ligi 2-aastasel perioodil, ei ole krediidiandja pidanud vajalikuks kostja kohta täiendavate pangakonto väljavõtete nõudmist ja viidanud sealjuures sisereeglitele. Kohtu hinnangul on krediidiandja oma analüüsis kostja elamis- ja majapidamiskulude kohta olnud põhjendamatult ja masinlikult eluvõõras. Kostja esitatud andmete ning kontoväljavõte alusel pidanuks jõudma järeldusele, et kostja ei ole krediidivõimeline.
14.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24; RKTKo nr 2-21-13098, p 16). Riigikohus on märkinud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena (vt kohtotsuse p-s 53 viidatud RK otsuse p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal ja sellele järgnevate limiidi suurendamiste ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust

kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

15.Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestuse (dtl 153-155) alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud kokku 3110,25 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 4530,10 eurot (sh on põhivõla katteks arvestatud nendest 646,33 eurot ja intressi katteks 3883,73 eurot). Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
16.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja