A S hagiavaldus Mellog Trans OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja haigushüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
1 089 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A S, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Andrus Post Kostja Mellog Trans OÜ, registrikood 11513470, Kukulinnu, Iide küla, Saaremaa vald, Saare maakond Kostja seaduslik esindaja T N
Kohtuistungi toimumise aeg
05. mai 2024.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A S hagi Mellog Trans OÜ vastu.
2.Välja mõista Mellog Trans OÜ-lt A S kasuks töötasu perioodi 01.08.2023 kuni 04.09.2023 eest summas 794,05 eurot.
3.Välja mõista Mellog Trans OÜ-lt A S kasuks puhkusehüvitis summas 228,07 eurot.
4.Välja mõista Mellog Trans OÜ-lt A S kasuks haigushüvitis summas 66,88 eurot.
Kui hageja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb hagejal esitada menetluskulude nimekiri kohtule 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kostjal on õigus esitada seisukoht hageja menetluskulude nimekirjale 7 päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest kostjale.
7.Saata otsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 1.17.11.2023.a. esitas Mellog Trans OÜ Pärnu Maakohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Taotluse kohaselt töövaidlusasjas nr XXX tehti lahend 03.11.2023.a. Otsusega rahuldati osaliselt töötaja A S nõuded. Tööandja soovib esitada vastuhagi, sest töötaja poolt on tööleping erakorraliselt üles öeldud õigusvastaselt. Sellega tekitati tööandjale kahju, mida tööandja soovib sisse nõuda. 2.15.02.2024.a. kohtumäärusega võttis kohus menetlusse A S hagi Mellogg Trans OÜ vastu töötasu 794,05 euro nõudes, puhkusehüvitise 228,07 euro nõudes ja haigushüvitise 66,88 euro nõudes. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 5 ja 6 sätestavad, et töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus töövaidlusasjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. 3.Kohtule esitati töövaidluskomisjoni toimik 15.01.2024.a. Kohus leidis, et hageja A S poolt esitatud avaldus vastab hagiavalduse nõuetele. Seega lähtub kohus hageja nõude puhul töövaidluskomisjonile esitatud nõudest osas, milles töövaidluskomisjon hageja nõude rahuldas. Hageja nõue ja põhjendused 4.Hageja nõue ja nõude põhistused on 09. oktoober 2023.a. töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud avalduses. Kuna töövaidluskomisjon rahuldas avaldaja nõude osaliselt, siis
09.10.2023.a. avaldusest lähtub kohus osas, milles avaldaja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust. TVK otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja töötasu perioodi 01.08.2023 kuni 04.09.2023a. summas 794,05 eurot, puhkusehüvitis summas 228,07 eurot ja haigushüvitis summas 66,88 eurot.
5.Pooled sõlmisid suulise töölepingu 15.05.2023.a. Hageja asus kostja juurde tööle alates 15.05.2023.a. transporditöölise ja laadija ametikohal. 07.09.2023.a. sai töötaja teate Maksu- ja Tolliametist, et temaga sõlmitud tööleping on õpetatud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kanne on tehtud tagasiulatuvalt 04.09.2023.a. Hageja oli veel 04.09.2023.a tööl ja alates 05.09.2023.a. oli hageja töövõimetuslehel.
6.Kogu töösuhte perioodil ei kasutanud töötaja puhkust seega on töötajal õigus puhkusehüvitisele 10,66 päeva osas. Töötasu oli kokku lepitud miinimumpalgas. Töötaja nõuab palka ajavahemiku 01.08.2023 kuni 04.09.2023.a. eest. Töötaja haigestus 05.09.2023.a. ja oli töövõimetuslehel kuni 11.09.2023.a. Kostja vastus
7.07.03.2024.a. kostja vastuses Mellog Trans OÜ esitatud hagi ei tunnista. Hageja proovib jätta muljet, et ütles töölepingu üles alles 03.10.2023.a tegelikult saatis ta 04.09.2023. sõnumi, et on haige ja peale haiguslehte tööle enam ei tule. Tegemist on töölepingu rikkumisega töötaja poolt. Sellest tekkis tööandjale kahju, kuna otsida tuli asendustööjõud. Selles osas soovib kostja esitada vastuhagi summas 1 200 eurot. Tunnistaja I. T teab tõendada, et töölepingu rikkumise põhjuseks ei olnud terviserike, vaid ootamatult saadud parem tööpakkumine. Tunnistaja saab kinnitada, et hageja asemel otsiti ajutine töötaja ja selle töö eest tasuti. Kostja palub tõendina välja nõuda hageja terviseandmed, et tõendada, et hagejal puudus terviserike. Kohtuotsuse põhjendused
8.Hageja ja kostja vaidlevad hageja töötasu üle perioodil 01.08.2023 kuni 04.09.2023.a. summas 794,05 eurot. Vaidlus on ka puhkusehüvitise üle summas 228,07 eurot ja haigushüvitise üle summas 66,88 eurot. Kostja ei ole ühelegi konkreetsele faktiväitele vastuväiteid esitanud. Kostja on märkinud, et ei tunnista hagiavaldust.
9.Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Hageja on menetluses esitanud nõude, et kostja on jätnud talle tasumata töötasu perioodi 01.08.2023 kuni 04.09.2023.a. eest. Hageja väidetel lepiti tööle asumisel kokku miinimumpalgas /dtl 131/. Kostja nimetatud faktiväitele vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on esitanud konto väljavõtte, kust nähtub palga laekumine kostjalt /dtl 30-47/. Kostja on maksnud hagejale palka 07.06.2023.a. summas 412,99 eurot, 06.07.2023.a. summas 689,92 eurot, 04.08.2023.a. summas 689,92 eurot /dtl 34, 38, 41/. Rohkem makseid hageja konto väljavõttelt ei nähtu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 2 kohaselt peab kumbki poolt tõendama neid väiteid ja vastuväiteid, millele ta tugineb. TLS § 33 lg 1 järgi tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks
ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 33 lg 4 sätestab, et tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja pangakonto, mille väljavõte on kohtule esitatud, on sama numbriga, mis hageja on kostjale saatnud 27.05.2023.a. /dtl 139/. Eeltoodud tõendite alusel on hageja tõendanud, et ta sai kostjalt viimati töötasu juuli kuu eest, mis laekus 04.08.2023.a. Kostja vastavalt TLS § 28 lg 2 p 2 ei ole tõendanud, et ta on täitnud oma töölepingu järgse kohustuse töötasu maksmiseks.
10.Augusti töötasu vastavalt kehtivale töötasu alammäärale oli 725 eurot kuus tulenevalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusest nr 124. Septembris 2023.a. oli perioodil 01.09.2023 kuni 04.09.2023.a kaks tööpäeva. Kokku oli septembris 2023.a. tööpäevi 21. Seega oli hageja töötasu septembris 2023 kahe päeva eest 69,05 eurot. Kokku on hageja töötasu, mis kostja on jätnud talle välja maksmata summas 794,05 eurot (725+69,05). Kostja on maksnud hagejale töötasu 4, 6 ja 7 kuupäeval. Seega muutus hageja töötasu nõue augusti kuu eest sissenõutavaks hiljemalt 07. septembril 2023.a.
11.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et hageja saatis talle 04. septembril 2023.a. sõnumi, milles teatas, et on alates 05.09.2023.a. haiguslehel ja soovib töölepingu lõpetamist, kuna tervislik seisund ei võimalda töötamist /dtl 139/. Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast 04. septembrit 2023.a. hageja tööle enam ei ilmunud. Kostja on seisukohal, et töötajal puudus terviserike. Hageja on tõendina esitanud töövõimetuslehe andmed, mille kohaselt oli ta töövõimetuslehel perioodil 05.09.2023 kuni 11.09.2023.a. Seega on hageja tõendanud oma töövõimetust. Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et sai aru, et hageja ei tule pärast töövõimetuslehe lõppemist tööle /dtl 192/. Eeltoodust tuleneb, et poolte töösuhe lõppes 11.09.2023.a. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega pidi kostja hagejale tasuma töötasu septembri 2023.a. eest hiljemalt 11.09.2023, samuti tasumata augusti tasud, mis oli muutunud sissenõutavaks juba 07.09.2023.a. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 794,05 eurot.
12.Hageja töösuhe kostjaga oli perioodil 15.05.2023 kuni 11.09.2023.a. TLS järgi töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS § 68 lg 4 sätetel tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Hageja töötas kostja juures kokku 120 kalendripäeva (15.05.2023 kuni 11.09.2023). Seega on hagejal õigus saada puhkust 9,2 kalendripäeva (120/365*28). TLS § 70 lg 1 sätetel töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.
13.Vabariigi valitsuse 11.06.2009.a. määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 3 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu
sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb hageja puhkusetasu arvutamisel võtta aluseks mai, juuni, juuli ja augusti kuu töötasud kokku summas 2 603,41 eurot (428,41+725+725+725). Hageja keskmine kalendripäevatasu on 24,79 eurot (2 603,41/105). Puhkusehüvitis on summas 228,07 eurot (9,2*24,79). Puhkusehüvitis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Kohus on kohtuotsuse punktis 12 märkinud, mille alusel loeb tõendatuks hagejal terviserikke perioodil 05.09.2023 kuni 11.09.2023.a. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 lg 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis). TTOS § 122 lg 4 järgi tööandja maksab haigushüvitist, kui töötaja on tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast. Hageja teavitas haiguslehele jäämisest 04.09.2023.a. Haigusleht lõppes 11.09.2023.a. Kostja ei ole tõendanud, et ta on täinud haigushüvitise maksmise kohustuse. Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 4 lg 1 ja 3 alusel on hageja haigushüvitise keskmine kalendripäevatasu 23,88 eurot (2 603,41/109). 70% keskmisest kalendripäevatasust on 16,72 eurot. Kokku haigushüvitis, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 66,88 eurot (4*16,72). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista haigushüvitis summas 66,88 eurot.
15.Kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses, mõistes kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 794,05 eurot, puhkusehüvitise summas 228,07 eurot ja haigushüvitise summas 66,88 eurot.
16.Tsiviilasja hinnaks on 1 089 eurot TsMS § 124 lg1 ja 134 lg 1 järgi.
17.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna otsus on tehtud kostja kahjuks. Kui hageja soovib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb hagejal esitada menetluskulude nimekiri kohtule 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kostjal on õigus esitada seisukoht hageja menetluskulude nimekirjale 7 päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest kostjale. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.