Aktiva Finance Group OÜ hagi A M vastu 14.02.2019 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 8902,03 euro, intressi 446,44 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 3503,03 euro ja täiendava viivise saamiseks Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja S R (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, Tallinn; e-post xxx) Kostja: A M (isikukood xxx, elukoht xxx) 14233,90 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
02.07.2024.a
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja A J
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A M’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 14.02.2019 laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 8902,03 eurot, intress 446,44 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja viivis 3503,03 eurot.
3.Välja mõista A M’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 14,9% aastas põhinõudelt, s.o 8902,03 eurolt alates 10.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
5.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 1270 eurot. Välja mõista A M’ilt menetluskulu summas 1270 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks
6.Välja mõista A M’ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1270 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 1 (5)
7.Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas Harju Maakohtule hagi A M vastu 14.02.2019 laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 8902,03 euro, intressi 446,44 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, viivise 3503,03 euro ja täiendava viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX AS ja kostja 14.02.2019 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 10 900 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.03.2019-15.02.2025. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 1997,97 eurot. Kostjal on põhiosa võlgnevus osaliselt alates 19. osamaksest, s.o 15.09.2020 ning täielikult alates 20. osamaksest, s.o 15.10.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
22.osamakseni, s.o 15.12.2020 summas 362,70 (0,51+120,62+118,49+123,59). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates190. osamaksest, s.o 15.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
22.osamakseni s.o 15.12.2020 summas 446,44 eurot (115,69+110,53+112,66+107,56). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 14.02.2019 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,50 eurot kuus. 18.12.2020 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.09.2020-15.12.2020 osamaksete haldustasud, s.o. 6 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust ning lepingu punktist 8 summas 50 eurot. 2 (5)
Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 8902,03 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 19.12.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 14,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 3503,03 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 10.08.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 14,9% aastas. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 1.12.2020.a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 18.12.2020.a saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja on 10.05.2024 menetlusdokumendis selgitanud (dtl 198-199), et esialgne laenuandja kasutas laenuotsuse tegemisel kinnitatud sissetulekuid (1500 EUR) ja kohustusi (208 EUR), mis kehtivad kuni 13.02.2019 (samad summad, mis klient taotlusele märkis). Kostja sissetulekute ja kohustuste kinnitamiseks nõuti kliendilt konto väljavõtet (dtl 159-179) ja analüüsiti seda (dtl 201). xxx tegi päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad kliendi tõenäosust jääda võlgu. Xxx arvestab otsuse tegemisel ka muid asjaolusid, nt vanus, sugu, tööhõive pikkus. Xxx on seisukohal, et on järginud tarbijale krediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 10900 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 4302,65 eurot (1997,97 eurot põhiosa katteks +2277,68 eurot intressi katteks +27,00 eurot haldustasu katteks). Xxx AS loovutas 22.12.2020 kostja vastase nõude AS-ile Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
3.Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale 03.05.2024 ning kohtukutse TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel 03.05.2024. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14 päeva, arvates vastamise ettepaneku kättetoimetamisest alates. Kostja kohtule sisulist kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile kuni käesoleva ajani esitanud ei ole ning samuti ei ole ilmunud 02.07.2024 toimunud kohtuistungile.
4.Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et 3 (5)
hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
6.Kostja on 10.08.2023 esitanud venekeelse e-kirja, mille sisu on käsitatav aegumise vastuväitena. Kohus on kostjale selgitanud, et kohtumenetlus toimub vaid eesti keeles. Samuti on kohus kostjale 23.01.2024 määruses kostjale selgitanud, et antud juhul ilmselt ei ole tegemist aegunud nõudega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Algse maksegraafiku järgi pidi kostja krediidi tagasi maksma alles 15.02.2025. Hageja väitel ei ole kostja maksegraafikut täitnud osaliselt alates 19. osamaksest, s.o 15.09.2020 ning täielikult alates 20. osamaksest, s.o 15.10.2020. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt esialgne võlausaldaja saatis 01.12.2020 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 18.12.2020 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Seega kohtule esitatust nähtub, et nõue on muutunud laenuandjapoolse erakorralise ülesütlemisega sissenõutavaks kõige varasemalt detsembris 2020 ning hagiavaldus on kohtusse esitatud 09.08.2023. Seega on hagiavaldus esitatud kohtusse aegumistähtaja jooksul.
7.Hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks lugedes on hagi õiguslikult põhjendatud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2, § 396, § 402 lg 1 ning TsMS § 367.
8.Arvestades eeltoodut ning asja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks 14.02.2019 laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 8902,03 eurot, intress 446,44 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, viivis 3503,03 eurot ja viivis 14,9% aastas põhinõudelt, s.o 8902,03 eurolt alates 10.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi olla suurem kui põhinõude summa.
9.Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 4 (5)
10.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 14233,90 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu summas 507 eurot. Kostja hageja esindaja tasule vastuväiteid ei ole esitanud.
13.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 910 eurot.
14.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot.
15.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 360 eurot (3 tundi x 120 €).
16.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 1270 eurot, millest riigilõiv 910 eurot ja esindajakulu 360 eurot.
17.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19). RLS § 59 lg 1 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.