Swedbank Liising Aktsiaseltsi hagi T. S. omandiõiguse tunnustamiseks ja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest 7056 eurot 84 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
vastu vara
Hageja Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248), lepinguline esindaja Birgit Juhanson Kostja T. S. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Tunnustada Swedbank Liising Aktsiaseltsi omandiõigust linnamaasturile Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx) ja mõista T. S. valdusest välja linnamaastur Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx) Swedbank Liising Aktsiaseltsi valdusesse.
3.Tühistada 19. jaanuari 2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning vabastada kohtutäitur linnamaasturi Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx) hoidmise kohustusest. Kohtutäituril tuleb linnamaastur Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx) anda viivitamata üle Swedbank Liising Aktsiaseltsi valdusesse.
5.Mõista T. S. Swedbank Liising Aktsiaseltsi kasuks kasuks välja menetluskulud 735 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb T. S. tasuda Swedbank Liising Aktsiaseltsile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Swedbank Liising Aktsiaselts (hageja) esitas 18. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule hagi T. S. (kostja) vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Mimar OÜ (registrikood 11171785, kustutatud)
10.juunil 2019 liisingulepingu nr 01458973L, mille alusel kohustus hageja omandama linnamaasturi Kia Sportage (registreerimismärk xxxxxx, tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx) ning andma auto Mimar OÜ kasutusse liisingulepingus märgitud tingimustel. Mimar OÜ kohustus liisingulepingu kohaselt tasuma liisingumakseid ja kokkulepitud intressi. Liisinguese anti liisingulepingu alusel Mimar OÜ valdusesse 10. juunil 2019 ning liisingueseme omanikuks sai hageja. Alates 1. juunist 2022 on Mimar OÜ ainsaks juhatuse liikmeks kostja ning alates
16.augustist 2022 on kostja ka osaühingu ainuosanik. Hageja saatis Mimar OÜ-le
19.oktoobril 2023 liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse, juhtides tähelepanu asjaolule, et äriregistri infosüsteemis on avaldatud teadaanne Mimar OÜ registrist kustutamiseks, kuna ettevõte ei ole esitanud registripidajale 2022. a majandusaasta aruannet. Kuivõrd Mimar OÜ ei esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet, siis luges hageja liisingulepingu üles öelduks
18.novembrist 2023. Mimar OÜ kustutati registrist 31. detsembril 2023. Liisingulepingu eseme ehk linnamaasturi Kia Sportage valdus on hagejale teadaolevalt kostjal, kes keeldub vara hagejale tagastamast. Hageja märgib, et kuna liisinguleping on lõppenud, siis kuulub vara hagejale tagastamisele.
2.Kohus rahuldas 19. jaanuari 2024. a määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat andma kohtutäiturile hoiule linnamaasturi Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx).
3.Kohus võttis hagi menetlusse 22. jaanuari 2024. a määrusega. Kohus saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse (koos hoiatusega, et kohus võib teha tagaseljaotsuse) kostjale
1.veebruaril 2024 e-postile. Kohus saatis hagimaterjalid 5. veebruaril 2024 tähtsaadetisena rahvastikuregistrist nähtuvale aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tagastatud – ei viibinud kohal). Kostja ei ole kinnitanud kohtudokumentide kättesaamist. Töötamise registris kehtiv kanne puudub. Rahvastikuregistrist nähtuv telefon 5054102 annab veateate. Kohus tegi
7.märtsil 2024 kostja tegeliku elu- või asukoha kohta päringud Kastre Vallavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohus palus 15. märtsil 2024 Lõuna Politseiprefektuuri abi kohtudokumentide kättetoimetamisel, kuid kohtudokumentide kättetoimetamine kostjale ei õnnestunud. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte nende avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24. aprillil 2024 (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 esimene lause). Kostja ei ole hagile vastanud.
4.Hageja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas 19. jaanuari 2024. a määrusega hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat andma kohtutäiturile hoiule linnamaasturi Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx). Hageja teatas 26. jaanuaril 2024 kohtule, et sõiduk on antud üle kohtutäituri hoiule. Arvestades seda, et kohus rahuldab hagiavalduse ning käesolev määrus on viivitamata täidetav, siis leiab kohus, et 19. jaanuari 2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb tühistada. Sõiduki valdus on kostjalt ära võetud ning sõiduk on antud kohtutäituri hoiule, mistõttu ei ole hagi tagamise kohaldamine enam vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Kohus vabastab kohtutäituri linnamaasturi Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx) hoidmise kohustusest ning määrab, et kohtutäituril tuleb linnamaastur Kia Sportage (tehasetähis xxxxxxxxxxxxxxxxx, registreerimismärk xxxxxx) anda viivitamata üle hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi valdusesse. Hagejal tuleb pöörduda kohtutäituri poole.
8.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
9.Hageja lepinguline esindaja teavitas 26. juunil 2024, et hageja menetluskuludeks on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivud, muid menetluskulusid ei ole hagejal tekkinud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivude suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga (735 eurot).
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega 735 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.