Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 28. juuni 2024, Pärnu kohtumaja 2-24-8056 S K maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks Pankroti väljakuulutamine, kohustusest vabastamise menetluse algatamine, usaldusisiku määramine Pankroti väljakuulutamine, Võlgnik: Võlgnik: S K, ik XXX, elukoht XXX Usaldusisik: Pankrotihaldur Andrus Õnnik
Kuulutada välja S Ke pankrot 28.06.2024 kell 17.00. Nimetada S Ke pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected], pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004).
3.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. juunil 2025.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks ärakuulamine 12.08.2024 algusega kell 11.20 (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Rüütli tn 19, I korrus, saal nr 1), kuhu kutsuda võlgnik ja usaldusisik.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Algatada kohustustest vabastamise menetlus.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
10.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja
1/3
2-24-7342 määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg).
11.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
11.1.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1170 eurot, millele lisandub käibemaks 257,40 eurot, kokku 1427,40 eurot.
11.2.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 820 euro ja lisanduva käibemaksu 180,40 euro ulatuses, kokku summas 1000,40 eurot ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EEXX).
11.3.Jätta usaldusisiku tasu summas 305 eurot (sh 22% käibemaks 55 eurot) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr EEXX).
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
13.Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Võlgnik S K esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale enda maksejõuetusavalduse, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 11 000 eurot, erinevaid võlausaldajaid 2. Võlgnik on märkinud enda sissetulekuks 950,83 eurot, igakuisteks kohustusteks 701 eurot.
2.Avaldust on võlgnik põhjendanud järgnevalt: Esimesed laenulepingud sõlmisin 2016. a, kuna vajadus oli kolida ja üürikorteris ei olnud mööblit, siis ostsin mööbli. Perre sündis laps, siis oli vajadus osta lapsele vajalikud vahendid. Tasusin laenulepinguid ja probleeme ei esinenud. 2020. a oli vajadus osta sõiduk ja esitasin vastava laenutaotluse. Elukaaslane pidi saama Soome tööle ja sellest oli arvestatud lepingu täitmine. Mehel töökohad olid ajutised, Soomes samuti pikalt olla ei saanud ja siis tekkisid probleemid. Vahepeal sain mina tööle 2020. august kuni 2023. a juulini. Tööleping lõpetati tervislikel põhjustel, kuna minu kuulmine oli järsult halvenenud. Tänaseni töökohta leidnud ei ole ja olen siiani töötuna arvel. Mul on tugev kuulmislangus, mistõttu ei saa ma ka telefoniga rääkida. Laenulepingud öeldi järjest üles ja tänaseks on võlad ka kohtutäituri menetluses. Minu makseraskused on püsivad, kuna mul on raskusi töökohtade leidmisega.Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.
3.Kohus võttis 28.05.2024 S Ke avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku..
4.Usaldusisik esitas 17.06.2024 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg 2 sätestatud hinnangu, mille kohaselt on 2021-2023 igakuine sissetulek olnud ca 960-1150€/kuus, millele lisandub tema kontole laekuv peretoetus 160€, mis on mõeldud laste ülalpidamiseks. Võlgnikul teadaolevalt vara puudub. Alates 2023 augustist on ta töötuna registreeritud Eesti Töötukassas. S K ́e teadaolevad kohustused on nelja (4) võlausaldaja ees kokku 8205,01 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku suhtes on olnud täitetoimikud avatud alates 2015 aastast. Praegu on menetluses 2016 avatud toimik ja 2021 avatud toimik. 2016 aasta toimiku alusel on nõude jääk praegu kokku 505,05€ ning ülejäänud aastatel 2015-2020 avatud toimikute nõuded on tasutud. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et varasemad kohustused on võlgnik olnud suuteline täitma 2/3
2-24-7342 ja maksejõuetuks muutus alates Pärnu Maakohtu poolt 31.08.2021 tsiviilasjas 2-21-10654 tagaseljaotsuse tegemisest. Kohtuotsusega mõisteti võlgnikult PlusPlus Capital AS kasuks välja kokku 6 978,80€. Nõude aluseks on 03.08.2017 laenuleping ja selle täitmiseks 12.09.2019 sõlmitud kompromissleping/ võlatunnistus. Kontrollimata andmetel oli teiseks lepingupooleks mogo OÜ. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada S K ́i pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
5.Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt võlgniku ja halduri ärakuulamise 27.06.2024. Pärnu Maakohtu istungil, olles tutvunud usaldusisiku aruandega, taotles võlgnik enese suhtes pankrotimenetluse algatamist, pankroti välja kuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik jäi 17.06.2024 kohtule esitatud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankroti väljakuulutamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku koostatud ja 17.06.2024 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.
7.Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
9.PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
10.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41).
11.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või 3/3
2-24-7342 raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku S Ke kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2).
13.Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Pankrotihaldur esitas 15.12.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik on kohtule 27.06.2024 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.
14.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28. juuniks 2025.
15.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3).
16.Menetluskulud FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud 4/3
2-24-7342 pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
17.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
18.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg (12,5 h) põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr (130 eurot/tund) mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata usaldusisiku tasu 1 170,00€, millele lisandub käibemaks 257,40€ (kokku 1 427,40€).
20.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
21.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid 5/3
2-24-7342 ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
22.PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 820 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.
23.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
6/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.