Revensen OÜ hagi OÜ Forward ja A. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
13 930.63 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Revensen OÜ (registrikood 1625699, asukoht: Tartu esindajad mnt 13, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa (e-post: [email protected]); Kostja 1: OÜ Forward (registrikood 10693464, asukoht: Nooruse 8-12, 41532 Jõhvi, e-post: xxxx), seaduslik esindaja: A. V.; Kostja 2: A. V. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); Kostjate lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg
13. juuni 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja esindaja Aivira Kollamaa (videosilla vahendusel); Kostjate esindaja Igor Sumarok (videosilla vahendusel).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjatelt OÜ-lt Forward ja A. V.’lt solidaarselt Revensen OÜ kasuks 26.01.2023 laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus 11 270 (üksteist tuhat kakssada seitsekümmend) eurot ja 83 senti (s.h põhivõlgnevus 9 499.27 eurot, intress 716.36 eurot, 1 (7)
2-24-3426 lepingu hooldustasu 163.33 eurot, sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 29.02.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 851.87 eurot).
3.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis põhinõudelt 9 499.27 eurolt alates 01.03.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni lepingujärgses määras 28% aastas.
4.Otsuse täitmisel arvestada, et kostja II A. V.’i vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 20 000 eurot.
5.Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud 1 390 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot.
6.Välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 390 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7.Saata kohtuotsus pooltele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.29. veebruaril 2024 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Forward (kostja I) 26.01.2023 Ü OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu nr xxxx, mille alusel võttis kostja I laenu 10 000 eurot, intressiga 28.00% aastas (0,078% päevas), tähtajaga 60 kuud, kohustusega tasuda alates 28.02.2023 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 361,36 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja I saadud laenu tagastama hiljemalt 28.01.2028. Kokku kohustus kostja I tasuma 22 181.60 eurot (igakuised osamaksed 361.36 eurot x 60 kuud + lepingutasu 500.00 eurot). Kostjale I maksti laenusumma välja 26.01.2023.
2.Laenuandja ja A. V. (kostja II) sõlmisid 26.01.2023 käenduslepingu nr xxxx. Käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja laenuvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti kostja I võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt laenusaajaga summas kuni 20 000 eurot.
3.Pärast laenulepingu sõlmimist on kostjalt I laenuandjale laekunud 2 212.58 eurot. Kostja I tähtaegselt laenulepingujärgseid kohustusi täitma ei asunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale I korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Kostja I sellele ei reageerinud. 13.10.2023 edastas Ü OÜ kostjale I laenulepingu ülesütlemise hoiatused, milles kostjal I paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat I hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. 05.11.2023 edastas Ü OÜ kostjale I teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu 2 (7)
2-24-3426 laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja I poolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ü OÜ laenulepingu nr xxxx 05.11.2023 üles.
4.Ü OÜ loovutas 10.01.2024 talle kuuluva nõude kostjate vastu Revensen OÜ-le ja nõude loovutamise kohta on saadetud kostjale teade 10.01.2024.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimisel arvelduskonto väljavõtte küsimine ei ole nõutud kehtiva krediidilepingu muutmisel või kui laenulepingu sõlmimisel laenusummas kuni 2 000 eurot. Lähtuvalt laenusummast kostjalt laenulepingute järgsete laenusummade taotlemisel arveldusarve väljavõtet ei küsitud, krediidiandja lähtus kehtestatud sise-eeskirjadest. Kostja I esitas 23.01.2023 laenutaotluse laenusummale 10 000 eurot. Käendaja märkis enda sissetulekuks 1 400 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 450 eurot, majapidamiskulud summas 300 eurot. OÜ Forward tegevusalaks logistika/transport, kelle finantsandmed 28.07.2022 seisuga olid järgmised: kreeditkäive kuus keskmiselt 149 601 eurot ((960 760.49 eurot minus väljamakstud laenud jagada 6) = 897 610 eurot)). Äriühing asutatud 13.12.2000, põhitegevusalaks kaubavedu maanteel. Perioodil 01.09.2022-30.11.2022 maksustav käive oli 282 524,99 eurot. Laenud: - C OÜ Leping xxxx 14 900 eurot, - P OÜ 1) Laenuleping nr. xxxx 15 000 eurot - 24 kuud, 2) 35 000 eurot- xxxx Laenukuumaksed iga kuu erinevad: novembris 13 061.61 eurot, detsembris -10 014.53 eurot, jaanuaris - 32 771.07 eurot. Maksab maksud MTA-le. Kostja II A. V. OÜ Forward oli juhatuse liige, xxxx taksojuht, ülalpeetavaid kaks, perekonnaseisult abielus, elukoht oma korter. Käendaja on enda elukohaks märkinud xxxx. Kostjal paluti esitada kuue kuu arveldusarve väljavõte. Kostja II suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid. Kostja II keskmine kuu sissetulek oli pension summas 700.97 eurot, millele lisandub igakuine töötasu, lisaks igakuised sularaha sissemaksed erinevates summades 2 050 eurot, 3 050 eurot, 50 eurot. Kostja II igakuised finantskohustused olid kokku tarbimislaenud summas 1 456.34 eurot ja majapidamiskulud summas 300 eurot, kokku 1 756.34 eurot. Kostja omandis oli neli kinnisvara. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu summas 10 000 eurot, maksetähtajaga 60 kuud. Kostja II kohta teostati ka kontroll maksehäireregistrist seisuga 23.01.2023. Kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Samuti uuriti kostja tausta, kostja taust oli puhas. Teostati kontroll ka Forward OÜ osas ning tuvastati, et maksuvõlg seisuga 26.09.2018 puudub. Kostjate suhtes kontrolliti kontoväljavõtet. Esitatud väljavõtte alusel on analüüsitud sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja suhtes teostati kontroll ka finantssanktsioonide kohta. Päring tulemusi ei näidanud.
6.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hageja arvestab viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast alates so 29.08.2023 kuni lepingu ülesütlemiseni ja edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 28% aastas kooskõlas laenulepingu põhitingimuste punktiga 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 3 (7)
2-24-3426
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 26.01.2023 laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 9 499.27 eurot, intress 716.36 eurot, lepingu hooldustasu 163.33 eurot, sissenõudmiskulud summas 40.00 eurot ja seisuga 29.02.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 851.87 eurot ning edaspidi nõuda kostjatelt solidaarselt viiviseid alates 01.03.2024 põhinõudelt 9 499.27 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 28% aastas ning menetluskulud 1 630 eurot (s.h riigilõiv summas 910 eurot ja õigusabikulud 720 eurot) ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOSTJATE VASTUSED
8.29. aprillil 2024 esitatud vastuses (e-kirjas) küsis kostja II, kas tal on võimalik koostada maksegraafik võla tasumiseks.
9.20. mai 2024 esitatud vastuses kostja II hagi ei tunnista, kuna laenuandja ei ole laenu andmisel tema maksejõuetust kontrollinud.
KOHTUISTUNG
10.13.06.2024 toimunud kohtuistungil hageja esindaja jäi nõude juurde. Tema selgituste kohaselt laenuleping on sõlmitud juriidilise isikuga, seega tarbijakrediidi sätted ei kohaldu. Kostja II vastutab kui käendaja ja tal on solidaarne kohustus äriühinguga seotud laenulepingu puhul. Kostjad väidavad, et laenuandja on rikkunud kui vastutustundliku laenamist, mida ei pea analüüsima. Hageja on hagis selgitanud, et laenuandja on teinud päringud, küsiti konto väljavõtted, tehti päringud äriregistrisse. Analüüsitud otsus tehti laenutaotluse, esitatud andmete, krediidi info, Maksuameti päringu ja konto väljavõtte alusel. Kostja I on laenu saanud. Kostjad ei vaidle sellele vastu, et nad ei ole laenu saanud. Kostja on kinnitanud, et on valmis võlga tasuma, kuid nendib, et võlgnevused on suured.
11.Kostjate esindaja selgituste kohaselt on antud laenu juriidilise isiku kaudu põhimõtteliselt füüsilisele isikule, selleks, et välistada tarbijakaitsega seotuid sätteid. Kostjad on plaaninud pankrotiavaldust või siis võlgade ümberkujundamist. Kostjate mõte oli pakkuda kõikidele võlausaldajatele ühine kompromiss proportsionaalselt, et kõikidele makstakse midagi. Hetkel võib kostja II tasuda oma võlgade katteks oma pensioni igakuiselt summas 700 eurot proportsionaalselt. Võla nimekiri sai koostatud täitemenetluses. Täitur esitas kohtule avalduse, et kohus alustaks menetlust võla ja vara nimekirja kinnitamiseks. Minu klient kinnitas, et see nimekiri vastab tõele. Kostjad on laenu kätte saanud aga mis tingimustel ja kuidas, kes ja kuidas peaks maksma, on raske öelda. Täiendavad argumendid puuduvad.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja II vastusega hagile, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13.Hagiavalduse kohaselt 26.01.2023 sõlmis Ü OÜ ja OÜ Forward (kostja I) laenulepingu nr xxxx täitmise tähtajaga 28.01.2028, mille alusel väljastati kostjale I laen 10 000 eurot, intressimääraga 28% aastas. Laen kanti kostja I arveldusarvele lepingu sõlmimise päeval. Kostja I kohustus tasuma laenu annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust 4 (7)
14.Laenuandja ja A. V. (kotja II) sõlmisid 26.01.2023 käenduslepingu nr xxxx.
15.Pooltel ei ole vaidlust kostja I ja Ü OÜ vahel laenulepingu ning kostja II ja Ü OÜ käenduslepingu sõlmimise ja nendest lepingustest kostjatel kohustuste tekkimise ega laenuandja poolt nõudeõiguse kostjate vastu Revensen OÜ-le (hagejale) loovutamise üle.
16.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Laenulepingu mõiste on toodud võlaõigusseaduse (VÕS) § 396, mille lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduses § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja I ei ole vastuväiteid hagile esitanud. Kohtuistungil kostjate esindaja on kinnitanud, et kostjad on laenu kätte saanud. Seega leiab kohus, et vaidluse all ei ole hagiavalduses toodud asjaolud, s.o kostjale I laenu väljastamine, tema poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmine ja hagiavalduses toodud kohustuste suurus.
18.Laenulepingu lisa 3, s.o käenduslepingu punktis 1.2. Ü OÜ ja kostja II kokku leppinud, et käendaja vastutab laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 20 000 eurot (dtl 12). VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Maakohus leiab, et kostja II tagas kostja I kohustused olles ise kostja 1 juhatuse liige ja olles ise kostja I seadusliku esindaja sõlminud kotja 1 nimel laenulepingu. Seega oli kostja II teadlik kostjaga I sõlmitud laenulepingu tingimustest, kostja I majanduslikust seisuindist ja kostja I poolt laenukohustuste täitmise võimalustest. Olukorras, kus kostja II kui käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas oli kokku lepitud, et ole kostjaga II sõlmitud käendusleping tühine.
19.VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus ei nõustu kostja II vastuväitega laenuandja poolt käendaja laenuandja maksevõime kontrollimata jätmise kohta. Seadus ei kohusta hindama käendusaja maksevõimet. Laenusaajal vastuväidete puudumise ja kostja II esitatud vastuväitega mittenõustumise tõttu kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. 5 (7)
2-24-3426
20.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 9 499.27 eurot, intressi 716.36 eurot, lepingu hooldustasu 163.33 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot ja seisuga 29.02.2024 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 851.87 eurot. Samuti mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise põhinõudelt 9 499.27 eurolt alates 01.03.2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni laenulepingu punktis 1.10. ja laenulepingu üldtingimuste punkti 3.7 neljandas lauses sätestatud määras 28% aastas. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõudele vastav esindaja.
23.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Hageja palub hagiavalduses välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja õigusabikulud 720 eurot. 13.06.2024 toimunud kohtuistungil tehtud protokollitud määrusega võimaldati pooltel pidada kompromissiläbirääkimisi ja saavutada kompromiss kuni 21.06.2024, kompromissi mittesaavutamise korral tehti pooltele ettepanek samaks tähtajaks ka menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja esitas täiendavate menetluskude nimekirja 26.06.2024. Hageja kuni 21.06.2024 täiendavate menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 66 alusel, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Seega kohus jätab hageja täiendavate menetluskulude nimekirja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestamata. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 6 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja teenust 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 6 tunni, so 720 eurot ulatuses. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 6 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus 6 (7)
2-24-3426 on seisukohal, et käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 29.02.2024 910 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1 390 eurot, s.h riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 480 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
26.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.