4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade Ž. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 16.03.2022 määrusega välja Ž. S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Tartu Maakohtu 05.06.2023 määrusega (jõust 15.07.2023) lõpetati Ž. S. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Ž. S. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik nimetamata ja kohustati Ž. S. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisikul tuli esitada aruanne kaks korda aastas, 2. jaanuaril ja 1. juulil. Väljamaksed tuli teha iga aasta
15.juunil.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 02.01.2024. Kohus saatis võlgnikule meeldetuletuse 18.01.2024, mille peale esitas võlgnik aruande 05.02.2024. Võlgnik lubas saata konto väljavõtted postiga, kuid need ei ole kohtuni jõudnud. Kuna võlgnik kohtule konto väljavõtteid ei esitanud, tegi kohus 04.04.2024 päringu krediidiasutustele, et kontrollida isiku kohustuste täitmist menetluses. Konto väljavõtetest nähtuvad võlgniku kulutused hasartmängudele.
3.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 03.06.2024. Kohtukutse on saadetud Ž. S. e-posti aadressile xxxxxxxx@xxxxxxxxx nii 03.05.2024 kui ka 07.05.2024. Kättesaamiskinnitus puudub. Kohus püüdis korduvalt võlgnikku telefoni teel kätte saada. 13.05.2024 oli võlgnik telefoni teel kättesaadav ning kinnitas, et on kutsest teadlik, lubas kinnitada kutse kättesaamist ja ilmuda kohtuistungile. Vaatamata antud lubadusele ei ilmunud võlgnik kohtuistungile ega teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
5.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
8.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Ž. S. ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
9.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
10.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruande juurde vajalikke konto väljavõtteid, kuigi kohus on saatnud korduvalt meeldetuletusi. Samuti ei ole isik tõendanud töö otsimist ega töökohale kandideerimist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
11.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Kuna võlgnik kohtule konto väljavõtteid ei esitanud, tegi kohus 04.04.2024 päringu krediidiasutustele, et kontrollida isiku kohustuste täitmist menetluses ja hinnata kas tema tegevus on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku sissetulekuks on olnud osalise töövõime toetus ja ebaregulaarne töötasu tööampsudelt. Kohus on selgitanud 05.06.2023 määruses (p 28), et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 järgi võib arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum, ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Konto väljavõtetelt nähtuvad kulutused hasartmängudele. Taoliselt käitudes on võlgnik oma sissetulekut raisanud ja ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole taoline käitumine aga mõistlik ega võlausaldajate huvides. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
12.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2– 5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole kohtule esitanud nõuetekohaseid aruandeid oma tegevuse ega sissetulekute kohta. Võlgnik ei ole kohtu kutsel kohtuistungile ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kuna võlgnik ei ole teinud vabatahtlikult eraldisi võlausaldajate nõuete katteks, on võlausaldajate huvides saada oma nõue rahuldatud tulemuslikumalt kohtutäituri poolt läbiviidava sundtäitmise käigus TMS §-de 131 ja 132 sätestatud korras.
13.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb võlgnikku keelduda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
14.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub Ž. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Ž. S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.