lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-13160/124

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 27.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-13160/124
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1573
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Helen Tammela

Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2024, Tallinn Tsiviilasja number

2-17-13160

Tsiviilasi

V S kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised

Võlgnik: V S (isikukood xxx) Võlausaldajad: Kohtutäitur A P

H C OÜ

AS S P

S AS MT

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada V S taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada V S kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada V S kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 31.10.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Vabastada V S usaldusisiku kohustustest.
5.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Jätta menetluskulud V S kanda. Jätta menetluskulude rahaline hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
6.Avaldada V S Teadaanded.

suurus

kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1.05.09.2017 esitas V S kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohtu 31.10.2017 määrusega kuulutati välja V S pankrot. 04.06.2018 määrusega

lõpetati V S pankrotimenetlus raugemise tõttu, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2.27.06.2019 esitatud aruande järgi oli võlgnik 04.06.2018-04.06.2019 töötu. Võlgnik otsis tööd ning kandideeris mitmele töökohale Töötukassa vahendusel, kuid töökohta leida ei õnnestunud. Võlausaldajatele võlgnik väljamakseid ei teinud. Võlgnikul on üks ülalpeetav. 04.06.2020 esitatud aruande järgi töötas võlgnik 09.2019-05.2020 O AS-is. Võlgniku netosissetulek nimetatud perioodil moodustas 763,58-997,50 eurot kuus, kokku 8265,81 eurot. Alates 11.05.2020 oli võlgnik töötu. Võlgnik tegi 02.06.2020 võlausaldajatele väljamaksed summas 654,73 eurot. 03.06.2021 esitatud aruande kohaselt oli 11.05.202003.06.2021 võlgnik töötu ning töökohta leida ei õnnestunud. Võlgniku selgituste kohaselt takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine. Võlgniku sissetulekuks oli töötutoetus kokku 1786,44 eurot. Võlausaldajatele võlgnik aruande perioodil väljamakseid ei teinud. 01.06.2022 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik töötu perioodil 11.05.2020-01.03.2022. Alates 01.03.2022 töötas võlgnik OÜ-s P logistikaspetsialistina töötasuga 1247,47 eurot kuus. Võlausaldajatele võlgnik aruande perioodil väljamakseid ei teinud. 04.06.2023 aruande kohaselt töötas võlgnik kuni 01.11.2022 OÜ-s P. Võlgniku töötasu oli 1247,47 eurot kuus. Võlgniku selgituste kohaselt pani ta enda sissetulekust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks kõrvale 2101,47 eurot. 01.01.2023-31.05.2023 tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega. Kuivõrd 2022. aasta novembris ja detsembris puudus võlgnikul sissetulek ning 2023. aasta jaanuaris moodustas võlgniku sissetulek vaid 510 eurot, veebruaris 520 eurot, märtsis 640 eurot ja aprillis 710 eurot, siis kasutas võlgnik väljamakseks kinnipeetud raha 725 euro ulatuses kuus, millest tulenevalt jäi 30.04.2023 seisuga väljamakseteks kinnipeetud summast 131,47 eurot. 2023. aasta mais oli võlgniku sissetulek 810 eurot, millest kuulus kinnipidamisele 56,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt tegi võlgnik 01.06.2023 võlausaldajatele väljamaksed summas 188,14 eurot.
3.05.01.2024 kohustas kohus võlausaldajaid esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. AS S P toob välja, et võlgnik ei ole esitanud oma pangakonto väljavõtteid selle kohta, kuidas ta igapäevaselt arveldanud on. Pole arusaadav, millele võlgniku palk ja Töötukassa toetus kulus. Võlgnik ei ole selgitanud, miks tema R arvelduskontole laekunud rahasummad on enamasti koheselt kas O S või J K üle kantud. Seega ei ole AS-l S P võimalik hinnata, kas võlgnik on oma igapäevaste rahaasjade korraldamisel käitunud vastutustundlikult ja vastavalt seadusele. Samuti pole võimalik võlgniku poolt väga piiratud ulatuses esitatud arvelduskontode väljavõtetest tuvastada, kas võlgnikul oli täiendavaid tulusid või sularaha sissemakseid või kas võlgnik tegi kulutusi, mis ei vasta tema sissetulekutele. Töötukassa tegevuskavast nähtub, et võlgnikul on magistri haridus majanduses, töökogemus transpordi, logistika, ekspedeerimise ja kütuse hulgimüügi valdkonnas ettevõtte juhina ja juhatuse esimehena, eesti keele oskus kesktasemel ja inglise keele oskus kõrgtasemel. Ka võlgniku CV-st nähtub, et ta on varasemalt olnud suurte ettevõtete juhtorganites (AS Ll, AS S, AS P). Eluliselt ei ole usutav, et isik, kellel on sedavõrd kõrge haridustase ning kõrgel tasemel inglise keele oskus ning kes varasemalt on osalenud suurte ettevõtete juhtorganites, ei suuda leida töökohta ega teenida suuremat sissetulekut.
4.06.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et on endiselt töötu ning otsib Töötukassa abiga töökohta. Võlgnik elab käesolevalt vanemate juures. Sissetuleku suurusest lähtuvalt ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele rohkem väljamakseid teha. Kohtumääruse põhjendused
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud

menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 05.09.2017, seega kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.

6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 04.06.2018, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
7.Võlausaldaja AS S P ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Teised võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud.
8.PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
10.Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
11.Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik töötas 09.2019-05.2020 O AS-is ja 01.03.202201.11.2022 OÜ-s P. 01.01.2023-31.05.2023 tegeles võlgnik vabakutselisena tõlketöödega. Võlgnik on esitanud tõendid töötuna arveloleku ajal tööle kandideerimise kohta. Võlgniku selgituste kohaselt takistas uue töö leidmist eelkõige eraisiku pankrot ja rikutud maine. Võlgnik on esitanud kirja G OÜ-lt, millest nähtuvalt osutus võlgnik peale tööpraktika läbimist esialgu ostujuhi ametikohale valituks, kuid peale avalikes registrites võlgniku võlgade, seaduserikkumiste, pankrotiteabe ning tegevuse keelamise kohta avaldatud info kontrollimist ei soovinud G OÜ võlgnikuga töölepingut sõlmida. Seega on usutav, et võlgnikul oli vaatamata enda haridustasemele ja töökogemusele raskusi töökoha leidmisega. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 842,86 eurot. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust ning asjaolu, et võlgnik oli suurema osa kohustustest vabastamise menetlusest töötu, ei olnud võlgnikul kohtu hinnangul võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Võlgnik ei ole oma vara varjanud. Võlgnik on esitanud nõuetekohaseid aruandeid enda kohustuste täitmise kohta ning teinud võlausaldajatele

väljamakseid vastavalt enda võimalustele. Kohtus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud.

12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et V S tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
15.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
16.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
18.Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
19.PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja