Avaldaja (võlgnik): Saxxos OÜ (registrikood 16691070), seaduslik esindaja juhatuse liige A. P. Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada maksejõuetuse teenistuse avaldus Saxxos OÜ pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena.
Kuulutada Saxxos OÜ pankrot välja 27. juunil 2024 kell 11.00.
3.Nimetada Saxxos OÜ pankrotihalduriks Hillar Villers (Keskväljak 4, Jõhvi, tel +372 508 2311, e-post [email protected]).
Viia Saxxos OÜ pankrotimenetlus läbi avaliku uurimisena.
5.Kohustada Saxxos OÜ seaduslikku esindajat juhatuse liiget A. P. esitama kohtule Saxxos OÜ vara nimekiri koos võlgade ja andmetega äritegevuse kohta hiljemalt 23. juuliks 2024 ning kinnitama seda kohtus vandega 25. juulil 2024 kell 12.00 asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2 (soovi korral virtuaalruumis). Hoiatada A. P. , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
Kohustada Saxxos OÜ seaduslikku esindajat juhatuse liiget A. P. andma pankrotihaldurile kogu võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon ja esitama
pankrotihaldurile nimekirja Saxxos OÜ-le kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest, pankroti väljakuulutamise päeva 27. juuni 2024. a seisuga, hiljemalt 12. juuliks 2024.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Jätta menetluskulud Saxxos OÜ kanda.
9.Määrata ajutise halduri Hiller Villersi tasuks 1552 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 341 eurot 55 senti.
9.1.Anda Saxxos OÜ-le menetlusabi ajutise halduri tasu 820 euro ja sellele lisanduva käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on Saxxos OÜ saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril Saxxos OÜ pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda. Ülejäänud ajutise halduri tasu 732 eurot 50 senti, millele lisandub käibemaks 161 eurot 15 senti, mõista välja Saxxos OÜ pankrotivarast.
9.2.Ajutise halduri tasu kanda JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule (registrikood 12412334) arvelduskontole nr EE782200221056739476 Swedbank AS-s, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
10.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena, väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Toimetada määrus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile ning edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja resolutsiooni p 9.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja
ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD
1.Saxxos OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 18. detsembril 2023 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 28. jaanuaril 2024. Avalduse kohaselt tegutses võlgnik seitse kuud ja tegevusalaks oli rõivakaupluse pidamine xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Algne äritegevuse prognoos ei vastanud tegelikkusele. Praeguseks on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgnik ei ole enam maksejõuline. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 43 389 euro 15 sendi ulatuses (sh ühe töötaja ees).
2.Kohus võttis maksejõuetusavalduse 20. veebruari 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi (ajutine haldur). Ajutise halduri ettepaneku kohaselt tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 76 senti (kassaraha) ning kohustusi kokku 42 503 euro 68 sendi ulatuses. Selgeid tagasinõudmise ja -võitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema võimalik olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi, tegevus on lõppenud, töötajad ja müügiks olev kaup puudub. Maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga. Võlgniku juhatuse liige on teinud endale võlgniku kontolt väljamakseid selgitusega „maj.kulu“ kokku 45 625 eurot (konto väljavõtte andmetel on väljaminekuid üldse 57 742 eurot 99 senti) ja selgitusega „yl“ 560 eurot. Vähemalt 45 625 euro kasutamine võlgniku huvides ja majandustegevuses on kontokirjete põhjal tõendamata. Selle summa arvel oleks saanud täita kõik võlgniku kohustused. Ka on võlgniku juhatuse liige rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Edaspidises menetluses võivad selguda asjaolud, milliste kohaselt võib maksejõuetuse põhjuseks olla ka kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu. Täpse põhjuse tuvastamiseks on vajalik läbi viia kogu võlgniku majandustegevust käsitlevate dokumentide (sh raamatupidamisdokumentide) revisjon.
3.Maksejõuetuse teenistus (MJT) on teinud kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et MJT avaldus võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.
5.PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku
majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid (kohustusi on kokku 42 503 euro 68 sendi ulatuses), lisaks ületavad võlgniku kohustused vara väärtust (76 senti kassaraha). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud.
6.Võlgnikul vara puudumise tõttu määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2500 eurot. Ükski isik deposiiti ei maksnud. Seega tekkis PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud raugemise olukord. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul MJT-le ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. MJT tegi
28.mail 2024 kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi.
7.PankrS § 19211 lg 3 järgi kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja kuulutatud. Kohus nõustub, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi – võlgniku juhatuse liige võib olla teinud raske juhtimisvea (rikkunud hoolsuskohustust, kuna arvestades üürilepingu järgsete maksekohustuste järjepidavat mittetäitmist ja võla suurenemist, oleks võlgnik pidanud lepingu muutmisega, maksete ajatamisega, lepingu lõpetamisega tegelema varem kui 2023. a oktoobri alguses; võlgniku juhatuse liige on võlgniku kontolt teinud endale väljamakseid (üle 180 korra) selgitusega „maj.kulu“ 45 625 eurot (konto väljavõtte andmetel on väljaminekuid üldse 57 742 eurot 99 senti) ning endale väljamakseid (3) selgitusega „yl“ 560 eurot, kassaraamatuandmetel on juhatuse liikmele välja makstud 8027 eurot 93 senti. Pangakontolt on enamuses juhtudel väljamaksed tehtud pärast tulu laekumist ehk raha võlgniku kohustuste täitmiseks kontole ei jäetud ja kassast võlausaldajatele väljamakseid ei teostatud. Vähemalt 45 625 euro kasutamine on võlgniku huvides/majandustegevuses on kontokirjete põhjal tõendamata. Võlgnik on edastanud väljavõtted pearaamatust kulutuste tegemise kohta; võlgniku kassa sissetulekute kirjed/pangakonto maksete selgitused ei kajasta tehtud tehingud ja neist ei ole võimalik aru saada nende sisu ja seotust võlgniku majandustegevusega; võlgniku juhatuse liige võib olla rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Maksejõuetuse põhjused, võimalikud kohustuste rikkumised võlgniku juhatuse liikme poolt ning tagasivõidetavate tehingute alused tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.
Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi (PankrS § 19212 lg 1).
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
9.Kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kuivõrd pankrotimenetluses, mida viiakse läbi avaliku uurimisena, võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ei määrata (PankrS § 19211 lg 3 teine lause), määrab kohus vande andmise ajaks 25. juuli 2024 kell 12.00. Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.
10.Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (PankrS § 33).
11.Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1552 eurot 50, millele lisandub käibemaks.
12.1.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
12.2.Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 11 tundi 30 minutit (tunnitasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 11 tundi 30 minutit on vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 135 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 1552 eurot 50 senti (lisandub käibemaks).
12.3.Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2). Ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused tasutakse pankrotimenetluse kuludena (PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5) pankrotivarast.
12.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (JeweLex Advokaadibüroo Osaühing (registrikood 12412334)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on JeweLex Advokaadibüroo Osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE101607797). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1).
12.5.Ajutine haldur on taotlenud tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub ega pole teada, kas võlgnikul tekib piisavalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks, kohus leiab, et ajutise halduri tasu hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot, millele lisandub käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Ajutise halduri tasu, mille tasumiseks on võlgnik saanud menetlusabi, tuleb pankrotihalduril võlgniku pankrotivara tekkimisel pankrotivarast Eesti Vabariigile hüvitada, arvestades seaduses ette nähtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda. Ülejäänud tasu tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast.
13.Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1). Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1 ja 2). PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt 1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav
isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist). PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.