Võlaõigus

2-24-104767

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) hagi E L (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja C F AS (esialgne võlausaldaja) 24.09.2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 00,00% (lepingu järgi krediidi kulukuse määr 36,39% – kohtu märkus). Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1600 eurot, intressimäär 28,9%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev 15.09.2027, maksete tähtpäevad 15, laenulepingu sõlmimise tasu 35,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 1,50 eurot. Kostja maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale võla tasumiseks täiendav tähtaeg. Kuna kostja ei tasunud võlga ka täiendava tähtaja jooksul, saatis esialgne võlausaldaja 28.09.2023 kostjale lepingu lõpetamise teatise. Kostjal oli lepingust tulenev võlgnevus alates 20. osamaksest, s.o 15.05.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 24. osamakseni, s.o 15.09.2023. Seega oli kostja võlas vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega. 29.09.2023

2-24-104767 loovutas C F AS kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine Hageja on seisukohal, et kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust, tegi kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning vastutustundliku laenamise põhimõtet ei rikkunud, kuivõrd hageja tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitas isikutuvastuse ja krediidianalüüsi. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning tegi päringu Maksu ja Tolliametisse. Lepingu alusel sai krediidiandja teada Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase kolme kuu keskmine igakuine sissetulek oli 574 eurot. Väljaminekuteks arvestati 0,00 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 48,17 eurot. Laenuandja arvestas kostja kõiki kulusid ja sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 525,83 eurot (574,00-48,17). See teeb kohustuste suhtarvuks ca 8%. Kliendi maksevõimekuse arvutamisel eeldatakse, et kui kliendi igakuine sissetulek on alla 650 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 30% pärast laenulepingu sõlmimist. Kui eraisikust kliendil on olnud maksehäire, siis infot selle kohta kuvatakse kuni 5 aastat kohustuse rikkumise lõppemisest. C F ei väljasta laenu klientidele, kellel oli hiljutine maksehäire, mis on lõpetatud vähem kui üks aasta enne laenutaotluse esitamist. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Haginõuded Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 1600 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt tasus laenuandjale põhiosa katteks 216,03 eurot. Kostjal oli põhiosa võlgnevus alates 20. osamaksest, s.o 15.05.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud

2-24-104767 pingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust ning lepingu tingimuste punktist 9.3. Hageja 50 euro sissenõudekulude kujunemine: 12.10.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 31.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 4.01.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 1383,97 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (29.09.2023) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.03.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras 24%. Hageja nõuab viivist 162,68 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 162,68 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt 1383,97 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.03.2024 lepingujärgses viivisemääras (24% aastas). Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 1383,97 eurot x 24% aastas = 332,15 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1383,97 eurot, intressi 164,01 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 162,68 eurot ning viivised alates 26.03.2024 kuni põhinõude 1383,97 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Juhul, kui kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ei õnnestu, soovib hageja dokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 5.04.2024.a määrusega. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagimaterjalid loetakse kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 28 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohus selgitas kohtuteates kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule ei vastanud ja hagile vastuväiteid ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus määras vastamise tähtaja, tähtaegselt ei vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tar4

2-24-104767 bija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab muu hulgas andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 507 eurot (3 t*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 350 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 338 euro ulatuses. Kohus leiab, et tunnitasu määr on põhjendatud, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 2 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 708 eurot menetluskulu, s.h 350 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 338 eurot õigusabikulu.

2-24-104767 Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole kostja elu-, viibimis- ega töökoht teada, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.