OK Incure OÜ hagi X (X) vastu võla välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
OK Incure OÜ 19.06.2024 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja OK Incure OÜ lepinguline esindaja AV
(registrikood
11542046),
Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta OK Incure OÜ 19.06.2024 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 kohtuotsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata OK Incure OÜ nõuded põhivõla 423,42 eurot ületavas osas, intressinõude ja sissenõudmiskulude väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-24-104018 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas hagi X (kostja, laenusaaja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista krediitkaardi lepingust 20-085097-CL/23-059299-KX* tulenev põhivõlg 916,64 eurot, intress 60,49 eurot, viivis 61,66 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot ning menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot ja sellelt viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hinnates laenusaaja maksevõimelisust punktis 1.1 toodu alusel, sõlmis laenusaaja ja Swedbank AS 18.12.2020 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 20-085097CL/23-059299-KX* krediidilimiidiga 1000 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, andis krediidiandja kostjale 24.07.2023 teatisega võimaluse võla tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt 10.08.2023. Kuna kostja hoolimata talle antud täiendavast tähtajast võlga ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse intressimakse tasumisega, ütles krediidiandja laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 18.08.2023, teatades õigusest loovutada antud nõue inkassofirmale. Kostjat on tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest teavitatud 15.11.2023 teatisega. Kostja lepingust tulenev põhivõlg hageja ees hagi esitamise seisuga on 916,64 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu tingimustes kokku lepitud intressimääraga 20% aastas tasumata intressi perioodi 15.04.2023-18.08.2023 eest kokku summas 60,49 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt seadusejärgses määras viivise 61,66 eurot ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel sissenõudmiskulu välja mõistmist summas 30 eurot.
3.Tulenevalt maakohtu 12.03.2024 selgitavast kirjast esitas hageja 25.03.2024 vastuse kohtunõudele, milles juhtis kohtu tähelepanu hagis esitatud tõendite kogumise taotlusele ning juhuks, kui kohus hageja taotlust ei rahulda ning asub seisukohale, et leping sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitas hageja nõude ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatule. Kostja seisukoht
4.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 29.05.2024 otsusega (tagaseljaotsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks 18.12.2020 Swedbank AS-ga sõlmitud arvelduslaenulepingust nr 20085097-CL tuleneva põhivõla 423,42 eurot ning viivise 61,66 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude intressi 60,49 euro ja sissenõudmiskulude 30 euro välja mõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus 45% ulatuses kostja kanda ja 55% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt välja menetluskulu 126 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt
2-24-104018 menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras. Maakohus määras, et otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
6.Maakohtu otsus on TsMS § 407 lg-st 1 tulenevalt kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus viitas TsMS § 442 lg 8 IV lausele, mille kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning rahuldada hageja taotlus tõendi kogumiseks ja teha asjas uus otsus või alternatiivselt saata asi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
8.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus on jätnud lahendamata hageja tõendite kogumise taotluse. Hageja on nii hagis kui ka 25.03.2024 vastuses kohtunõudele esitanud TsMS § 236 lg 2 alusel taotluse Swedbank AS-lt tõendi, laenu väljastamisele eelnenud kostja kuue kuu Swedbanki pangakonto väljavõtte, kogumiseks, mis tõendab, et krediidiandja omandas teabe, mis võimaldas sisuliselt hinnata kostja sissetulekute suurust ja muid varalisi kohustusi sh finantskohustusi. Hageja on hagiavalduse punktis 8 selgitanud, miks hageja ei saa ise kohtule kostja krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevat pangakonto väljavõtet esitada. Hageja 25.03.2024 menetlusdokumendis on nõude ümberarvestus esitatud juhuks, kui kohus hageja taotlust ei rahulda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjali ja apellatsioonkaebusega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ning maakohtu tagaseljaotsus tuleb hagi rahuldamata jäetud osas TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuna ringkonnakohus ise sisulist otsust ei tee.
10.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegium saab apellatsioonkaebusest aru nii, et hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäänud osas, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
11.TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks.
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada sõltumatult hageja väidetest, kuna maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 viimane lause). Maakohus on hagi osaliselt rahuldanud ja osaliselt jätnud rahuldamata ilma oma otsust põhjendamata. Maakohus on viidanud üksnes sellele, et kuna kohus rahuldab alternatiivse nõude, siis TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt ei pea ta teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
2-24-104018
13.Kolleegium märgib, et käesolevas asjas ei olnud esitatud põhinõuet ja alternatiivnõuet. Seega puudus alternatiivnõue, mille rahuldamata jätmist saanuks jätta põhjendamata. Hageja nõudis hagiavalduses põhivõlga 916,64 eurot, intressi 60,49 eurot, viivist 61,66 eurot ja sissenõudmiskulusid 30 eurot. 25.03.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendis esitas hageja ka võla ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Maakohtu otsuse resolutsioonist nähtub, et hagi on osaliselt rahuldatud, kuid kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks kohus hagi osaliselt rahuldas ja osaliselt rahuldamata jättis. Maakohus on selliselt rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).
14.Lisaks on maakohtule etteheidetav see, et maakohus jättis lahendamata hageja tõendite kogumise taotluse, jättes seega välja selgitamata tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud.
15.Selleks, et täita VÕS §-st 4034 sätestatud kohustust, esitas hageja hagis tõendite kogumise taotluse, mille kohaselt soovis Swedbank AS-lt laenu väljastamisele eelnenud kostja kuue kuu Swedbank AS-is oleva pangakonto väljavõtet. Sama taotlust kordas hageja ka 25.03.2024 puuduste kõrvaldamise dokumendis. TsMS § 236 lg 2 I lause kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. TsMS § 236 lg 3 järgi peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Hageja põhistas, miks tal ei ole võimalik esitada vajalikke tõendeid. Hageja esitas vastava Swedbank AS kinnituse, mille kohaselt ei saa Swedbank AS nõude omandajale anda üle krediidi väljastamisel hinnatud pangakonto väljavõtet tulenevalt asjaolust, et väljavõte sisaldab pangasaladust, sh isikuandmeid, mis ei ole nõude esitamisel vajalikud; samuti ei saa Swedbank AS selgitada detailselt krediidi väljastamise asjaolusid osas, mis puudutavad mh ärisaladust. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tõendite kogumise taotluse alusetult lahendamata. Kuivõrd hagejal tuli VÕS § 4034 lg-st 13 tulenevalt tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, oli taotletud tõendite kogumine asjakohane ning selle tähelepanuta jätmine on põhjendamatu. Seega jäid tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata.
16.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata maakohtu otsust, milles puuduvad põhjendused. Asja uueks läbivaatamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas seetõttu, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid. Kuna ringkonnakohtul ei ole praeguses asjas võimalik teha tühistatud osas ise uut sisulist otsust, on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
17.Ringkonnakohtul tuleb ka tagaseljaotsuse tühistamisel arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, saab selle tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada hagi osas, millega maakohus jättis rahuldamata põhivõla nõude, mis ületab 423,42 eurot, intressinõude ja sissenõudmiskulude nõude, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2-24-104018
18.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus otsustatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.