Kohtuasja number
2-24-102838
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2024, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi I V (V ) vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
2998,88 eurot
Menetlusosalised
Hageja Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinna linn Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post [email protected] Kostja I V (ik XXX); elukoht XX; tegelik elu- ja viibimiskoha aadress kohtule ei ole teada
2-24-102838
Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ (edaspidi hageja) hagi I V (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS I F (esialgne võlausaldaja) ja kostja 28.03.2023 järelmaksulepingu nr XXX (edaspidi leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 2848 eurot, millest maksis kohe sissemaksena 848 eurot ning sai laenu 2000 eurot. Lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,81% aastas ja intressimäär 22% aastas. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.08.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. 31.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ei tasunud. AS I F loovutas 31.08.2023 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2-24-102838 Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine Hageja hindas põhjalikult kostja krediidivõimelisust ja jõudis positiivse otsuseni. Hageja on seisukohal, et kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust, tegi kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisusest teada saamiseks ning ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tuvastas, et kostja igakuised kohustused on kostja sissetulekutest väiksemad. Hageja esitas tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist - kostja kahe kuu sissetulek oli umbes 606,29 eurot. Seega kontrollis hageja enne krediidilepingu sõlmimist kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekuid, vara ja kohustusi. Hageja rõhutab, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul nõuda krediidi taotlemisel kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata, kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Hageja nõuded Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 2000 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.05.2023 – 15.04.2028. Kostja ei tasunud põhiosa makseks katteks midagi. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 2000 eurot. Lepingus leppisid pooled kokku intressimääraks 22% aastas (0,06% päevas). Kostjal on intressivõlgnevus alates esimesest osamaksest, s.o 15.05.2023 kuni ülesütlemiseni 31.08.2023 kokku 280,06 eurot (70,93 + 70,93 + 61,35 + 57,52 + 19,33). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlg 280,06 eurot. Hageja saatis kohtuvälises menetluses kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlga tasunud. Hageja 50 euro sissenõudekulude kujunemine: 04.09.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 04.10.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 16.01.2024. a tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku 50 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõlalt 2000 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates (01.09.2023) kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 8.03.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras (22% aastas, 0,06% päevas) kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 228,82 eurot.
2-24-102838 Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 9.03.2024 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras (22% aastas). Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt - põhivõlg 2000 eurot x 22% aastas = 440 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevues 2000 eurot, intressi 280,06 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 228,82 eurot ning viivis alates 9.03.2024 kuni põhinõude 2000 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 22% aastas. Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale dokumente kätte toimetada, palub hageja toimetada menetlusdokumendid kostjale avalikult kätte. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kohtudokumendid 27.03.2024. a määrusega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 11.04.2024. Kohus kohustas kostjat 14 päeva jooksul kirjalikult vastama ja selgitas kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja määratud ajaks kohtule ei vastanud ega esitanud hagile vastuväiteid.
Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus määras vastamise tähtaja, tähtaegselt ei vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab muu hulgas andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust ning hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.
2-24-102838 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS §-ga 94, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-dega 2 ja 3 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 385 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 t*169 eurot). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 385 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 172 lg 9 alusel põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses, 338 euro ulatuses (169*2). Kohus leiab, et tunnitasu määr on ka põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 743 eurot menetluskulu, s.h 385 eurot riigilõivu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu ja 338 eurot õigusabikulu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra menetluskulude väljamõistmise osas ning kohustab kostjat maksma menetluskulud hageja poolt määratud arveldusarvele. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja elu-, viibimis- ega töökoht teada, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte
2-24-102838 toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.