L. K. ja M. K. ühine maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks
Menetlustoiming
nõuete suuruse kindlaksmääramine ja abikaasade ühise võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlgnikud: -I L. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; e-post xxxx@xxxxxx); - II M. K. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; telefon xxx xxxx; e-post xxxxxxxxx@xxxxxxxxx); võlausaldajad: -I Revensen OÜ [email protected]);
- usaldusisik Annika Rau (isikukood xxxxxxxxxx; Avitase OÜ, telefon 5662 0629; e-post volanoustamine@xxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. K. ja M. K. ühine maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Määrata L. K. ja M. K. võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks OK Incure OÜ nõude suuruseks 947,60 eurot (põhinõue) (L. K. ja BB Finance OÜ vahel 23. juunil 2022 sõlmitud lepingust tulenev nõue).
3.Määrata L. K. ja M. K. võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks OK Incure OÜ nõude suuruseks 306,48 eurot (põhinõue) (L. K. ja IPF Digital AS vahel 15. märtsil 2022 sõlmitud lepingust tulenev nõue).
4.Määrata L. K. ja M. K. võlgade ümberkujundamise menetluses ümberkujundamiskavaga ümberkujundatavaks Bigbank AS nõude suuruseks 1032,17 eurot (põhinõue) (L. K. ja Bigbank AS vahel 1. juulil 2022 sõlmitud lepingust tulenev nõue).
5.Kinnitada L. K. ja M. K. esitatud ühine võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt: Võlausaldaja
Revensen OÜ OK Incure OÜ OK Incure OÜ Svea Finance AS Coop Pank AS Bigbank AS Aktiva Finance Group OÜ Aktiva Finance Group OÜ Aktiva Finance Group OÜ Bondora AS Bondora AS Swedbank AS Swedbank AS HOOVI Rental OÜ Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei Tartu kohtutäitur
Kohustuse täitmise summa kokku 2184,65 947,60 306,48 725,11 307,61 1032,17 4268,75
285,28
0,00
285,28
2712,28
304,93
3017,21
4568,97 5128,20 841,96 1672,76 2930,24 232,79
623,31 753,40 10,78 14,94 1508,07 0,00
5192,28 5881,60 852,74 1687,70 4438,31 232,79
567,30
0,00
567,30
762,30
0,00
762,30
2(16)
Kohustuse rahuldamise määr (%)
Tsiviilasi nr 2-24-543 Anne Böckler Tartu kohtutäitur Anne Böckler Tartu kohtutäitur Anne Böckler
762,50
0,00
762,50
628,30
0,00
628,30
29 988,90
4091,78
34 080,68
-
Võlgnike kohustused ei ole tagatud võlgnikele või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti käenduse ega garantiiga.
-
Võlausaldajate kohustused täidetakse 100% ulatuses nelja kuu jooksul pärast kinnisasjast (registriosa nr xxxxxx) 4,66 ha suuruse maatüki (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) müümist osaühingule KERSELI (registrikood 10289792) ühekordse maksena, kuid mitte hiljem kui
30.septembril 2024.
-
Võlausaldajate Revensen OÜ ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei nõuded täidetakse notari poolt tema ametialasele kontole kantud müügisummast, ülejäänud võlausaldajate nõuded täidetakse usaldusisiku poolt notari ametialaselt kontolt usaldusisiku ametialasele kontole nr EE387700771010396813 kantud summast.
-
Krediidilepingud ümberkujundatavate kohustuste osas lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel. Lepingute lõppemise tagajärjel tekkivad võlgnike kohustused lugeda ümberkujundamiskavaga eelnevalt ümber kujundatuks.
6.Ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg on 30. september 2024.
7.Määrata L. K. ja M. K. usaldusisiku Annika Rau tasuks 1980 eurot Avitase OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
8.Määratud usaldusisiku tasust 1800 eurot maksta L. K. poolt 7. veebruaril 2024, 8. märtsil 2024 ja 11. aprillil 2024 kohtu deposiidina tasutud summa arvel Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, arvelduskonto nr EE761010220233760220). Usaldusisiku tasust 180 eurot maksta kinnisasjast (registriosa nr xxxxxx) 4,66 ha suuruse maatüki (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) realiseerimisest saadud tulemi arvel ja puudujääv summa mõista välja solidaarselt L. K. ja M. K. Avitase OÜ-le (registrikood 12683613, arvelduskonto nr EE761010220233760220).
9.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.
10.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruanne L. K. ümberkujundamise menetluse lõpuks.
ja M. K.
võlgade
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.
12.Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
14.Võlgnikud kannavad võlgade ümberkujundamise menetluse kulud. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Nõude suuruse kindlaksmääramise määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 25 lg 6). Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse (FIMS § 54 lg 11). 3(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 Määruskaebus esitatakse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg-d 1 ja 2). Asjaolud
1.Abikaasad L. K. ja M. K. (võlgnikud) esitasid 11.01.2024 Tartu Maakohtule ühise maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikud abielus, varasuhte liigiks on ühisvara. L. K. töötab koostajana xx-x xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema töötasu on 850 eurot kuus. M. K. töötab autojuhina xxxxxxxxxxxxxxxxx ja tema töötasu on 1700 eurot kuus. Pere igakuised väljaminekud on 1886,82 eurot: eluasemekulud 145 eurot, kulutused toidule 500 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 40 eurot, transpordikulud 450 eurot, sidekulud 111,96 eurot ja muud vältimatud kulutused 589,86 eurot (kindlustus, maja remontimine, majapidamisega seotud kulud). Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 663,18 eurot. Võlgnikele kuulub sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxx (väljalaskeaasta 2000) hinnangulise väärtusega 800 eurot ning kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) hinnangulise väärtusega 140 000 eurot. Võlgnikud saavad maa renti 1320 eurot aastas. Võlgnike makseraskused tekkisid laenu võtmisega poja äritegevuse tarbeks. Poeg lubas ise laenu tagasi maksta, kuid mingi aeg lõpetas tasumise ning vanematele käib laenu maksmine üle jõu. Võlgnikud on märkinud oma kohustuste suuruseks 39 617,55 eurot, millest 3989,17 eurot on abikaasade ühine kohustus, 33 785,51 eurot L. K. eraldiseisev kohustus ja 1842,87 eurot M. K. eraldiseisev kohustus. Võlgnikud soovivad võlasituatsiooni lahendamisel säilitada oma kodu. Võlgnikud taotlesid kohtult võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist ja usaldusisikuks võlanõustaja Annika Rau nimetamist.
2.Kohus võttis 23.01.2024 määrusega abikaasade L. K. ja M. K. ühise maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgnike usaldusisikuks Annika Rau. Sama määrusega peatas kohus võlgnike vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohus tsiviilasja nr 2-23-17630 menetluse kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni (Revensen OÜ hagi L. K. ja M. K. vastu ühisvara jagamiseks) ning määras usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutava summa suuruseks 1800 eurot osamaksetena.
3.Usaldusisik esitas 21.02.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgnike maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikel kohustusi 43 180,71 eurot, millest 36 954,18 eurot on põhinõuded ja 6226,53 eurot kõrvalnõuded. Võlgnikele kuulub kinnistu (väärtus 140 000 eurot) ja sõiduauto (väärtus 800 eurot). Võlgnike sissetulekuks on töötasu kokku 2550 eurot (850 + 1700) kuus. Võlgnike igakuiste jooksvate kulutuste suurust 1886,82 eurot arvestades jääks võlamakseteks 663,18 eurot kuus. Võlgnikud on usaldusisikule avaldanud, et suudaksid võlgade katteks igakuiselt tasuda 600 eurot. Võlgnikud soovivad võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, et säilitada oma kodu ja sõiduauto tööl käimiseks. Usaldusisiku hinnangul võlgnike kohustuste kogusummat, sissetulekuid, võlgade tasumiseks jäävat summat, vara ja võlgnike soovi arvestades on võlgnikud makseraskustes, mistõttu tuleks kohtul algatada võlgade ümberkujundamise menetlus, millega on võimalik aidata võlgnikel oma makseraskused ületada.
4.12.03.2024 määrusega algatas kohus abikaasadest võlgnike suhtes ühise võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgnike usaldusisikuks Annika Rau, määras kohtule ühise võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja ning kohustas kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgnike pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused.
4(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543
5.29.05.2024 esitas usaldusisik kohtule võlgnike nimel 07.05.2024 koostatud võlgade ümberkujundamise kava. Ühtlasi edastas usaldusisik kohtule võlausaldajatele 07.05.2024 saadetud elektronkirja koos lisadega (teatis, nõusolek maa ostuks), nõuete ümberarvestused, võlausaldajate seisukohad koos neile lisatud tõenditega, usaldusisiku arvamuse ning usaldusisiku tasutaotluse. Võlgnike tagatiseta rahaliste kohustuste koguvõlgnevus on 39 401,36 eurot. Pärast tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete osas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrolli ja ümberarvestuste tegemist usaldusisiku poolt on võlgnike kohustuste suuruseks 34 075,63 eurot, millest 29 983,85 eurot on põhinõuded ja 4091,78 eurot kõrvalnõuded. Ümberkujundamiskava on koostatud selliselt, et võlgnikele kuuluvast kinnistust (registriosa nr xxxxxx) müüakse 4,66 ha suurune maatükk (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) kokkuleppe hinnaga 37 280 eurot pärast kava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Müügist saadavast tulemist rahuldatakse kõik kavaga hõlmatud õiguslikult põhjendatud nõuded 100% ning vajadusel osaliselt ka usaldusisiku tasu. Kava täidetakse hiljemalt 30.09.2024. Ümberkujundamiskavast on jäetud välja Swedbank AS pandiga tagatud nõue summas 3779,35 eurot, kuivõrd pandipidaja ei nõustunud nõude ümberkujundamisega. Pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks peaksid võlgnikud olema püsivalt maksejõuetud, mida võlgnikud antud juhul ei ole. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlausaldajatel võlgnike pankrotimenetluses võimalik oma nõudeid suuremas määras rahuldada kui võlgade ümberkujundamise menetluses, kuna nõuded arvestatakse ümber samadel alustel, mida on teinud usaldusisik. Võlgnike soov ületada makseraskused ning vältida pankrotimenetlust kodu säilitamise eesmärgil on saavutatav kohustuste ümberkujundamisega.
6.Usaldusisik on toimetanud ümberkujundamiskava kätte selles nimetatud võlausaldajatele, määrates neile tähtaja usaldusisikule kava osas seisukoha esitamiseks. Kavaga nõustumisest teatasid usaldusisikule Bondora AS, Coop Pank AS, Revensen OÜ, Swedbank AS ja Svea Finance AS. Seisukoha jätsid esitamata Aktiva Finance Group OÜ, HOOVI Rental OÜ ning kohtutäiturid Oksana Kutšmei ja Anne Böckler. Võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväite kaks võlausaldajat, so OK Incure OÜ ja Bigbank AS.
7.OK Incure OÜ vastuväite kohaselt on võlausaldajal L. K. vastu kaks nõuet: BB Finance OÜ loovutatud lepingust nr 1130109376478 tulenev nõue 2015,63 eurot ja IPF Digital AS loovutatud lepingust nr 5370978 tulenev nõue 1227,31 eurot. Võlausaldaja ei nõustu usaldusisikuga selles, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik ei ole võlgade ümberkujundamise kavas toonud esile asjaolusid, mis tõendaksid nimetatud põhimõtte rikkumist. Võlgniku krediidivõimelisuse hindamiseks tehti elementaarsed päringud erinevatesse registritesse. Laenuandjad hindasid andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta. Võlausaldaja on esitanud usaldusisikule vastavad tõendid ja selgitused krediidivõimelisuse hindamise kohta laenuandjate poolt. Võlgniku konto väljavõtte küsimine ei ole kohustuslik, kui laenuandja on kogunud piisavalt teavet avalikest registritest tarbija krediidivõime kohta nagu antud juhul. Võlgnik on teinud IPF Digital AS lepingu katteks tagasimakseid perioodil 11.11.2020 kuni 21.03.2023 ning BB Finance OÜ lepingu katteks perioodil 10.08.2022 kuni 10.04.2023. Seega on võlgnik oma kohustusi täitnud pikemal perioodil, mis näitab, et krediidiandjad on hinnanud tema maksevõimet õigesti. Võlausaldajale jääb arusaamatuks, mis põhjusel müüakse võlgnike vara turuhinnast (140 000 eurot) 102 720 eurot odavama hinnaga. Kuna laenuandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub võlausaldaja muuta võlgade ümberkujundamise kava ning müüa võlgnike vara väärtusega, mis katab võlausaldaja nõuded 100% ulatuses, so summas 2015,63 eurot ja 1227,31 eurot. Kava täitmise tähtajaga on võlausaldaja nõus.
8.Bigbank AS vastuväitest nähtuvalt ei nõustu võlausaldaja usaldusisiku seisukohaga vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest. Võlausaldaja selgituse kohaselt on ta omandanud teabe võlgniku krediidivõimelisuse hindamiseks, sh võlgniku varalise seisundi, 5(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 regulaarse sissetuleku ja varaliste kohustuste kohta, nii laenutaotluses esitatud andmete kui registripäringute alusel. Info võlgniku varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas võlausaldaja talle kättesaadavatest avalikest andmebaasidest, mh Politsei- ja Piirivalveameti registrist, Maksu- ja Tolliametist, E-krediidiinfo andmebaasist, Ametlike Teadaannete portaalist ja Rahvastikuregistrist. Võlgniku esitatud andmed vastasid tegelikkusele, Ametlikes Teadaannetes teated puudusid ning võlgnikul ei olnud kehtivaid maksehäireid, samuti puudus võlgnikul Maksu- ja Tolliameti andmetel maksuvõlg. Lisaks teabe omandamisele kontrollis võlausaldaja võlgniku esitatud teavet. Vastavalt panga sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis võlausaldaja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas võlgniku krediidivõimelisust. Laenutaotlusel märkis võlgnik sissetulekuks keskmise netotöötasu 1000 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti registrist kogutud andmetele tuginedes oli võlgniku viimase kolme kuu keskmine netotöötasu 963,59 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal oli võlgnikul olemas regulaarne sissetulek töötasu näol alates 11.07.2000, seega oli tegemist kindla sissetulekuga, mida võlgnik saab eelduslikult ka tulevikus. Võlgnik märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid krediidikohustusi summas 70 eurot. Võlausaldaja registripäringute põhjal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. Krediidilepingust nr CL-EEC-22012138 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 41,18 eurot. Seega jäi võlgnikule 2022. aastal enda ülalpidamiseks, sh majandamiskulude katteks, vabalt kasutada 852,41 eurot (963,59 – 70 – 41,18), mis on piisav ülalpidamise tagamiseks. Võlgniku finantskohustuste osakaal sissetulekust 11,54% on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas enam kui tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Võlausaldaja on võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud ka asjaoluga, et võlgnikul ei ole ülalpeetavaid ja puudusid üürikulud, sest võlgnik elas isiklikus majas. Kuna tarbijakrediit on võlgnikule väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega, tuleb ümberkujundamiskavas arvestada võlausaldaja nõude suuruseks 1450,19 eurot. Võlausaldaja märgib, et nõustub võlgniku võlgade ümberkujundamise menetlusega, kui sellega võimaldatakse võlgnikule kohustuse tähtaja pikendamine, kohustuse osadena täitmine või kohustuse vähendamine kõrvalnõuete arvelt. Võlausaldaja hinnangul peaks võlgade ümberkujundamise tulemusena täidetud saama 100% ulatuses võlausaldaja põhinõue 1325,19 eurot.
9.Usaldusisiku 29.05.2024 arvamusest nähtuvalt ei nõustu usaldusisik vastuväite esitanud võlausaldajatega selles, et nõuetekohaselt oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. OK Incure OÜ vastuväite osas on usaldusisik välja toonud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks on võlausaldaja esitanud omapoolse selgituse, lepingud, väljavõtte teostatud kontrollidest ning IPF Digital AS analüüsi, kuid võlgniku pangakonto väljavõtet esitatud ei ole. Võlgniku sissetulekuid kontrolliti Pensioniregistri andmete alusel. Usaldusisiku hinnangul ei ole laenuandjate poolt võlgniku väljaminekute ja kohustuste kohta kogutud teave piisav tema krediidivõimelisuse hindamiseks. IPF Digital AS laenutaotlustel märgitud majapidamiskulud vastavalt 50 eurot ja 60 eurot kuus ei ole eluliselt usutavad. Laenuandja oleks pidanud kulude osas märgitu üle täpsustama eelkõige võlgnikult konto väljavõtet või lisainfot küsides, kas võlgnik on laenutaotlusel küsitud infost õigesti aru saanud ja selle kohta õige info esitanud. BB Finance OÜ nõude osas ei ole usaldusisikule esitatud ühtegi laenuandja kogutud tõendit võlgniku väljaminekute ja kulude kohta, et laenuandaja oleks saanud kontrollida võlgniku krediidivõimet. Kuigi võlgnik on pikema perioodi vältel oma kohustusi laenuandjate ees täitnud, ei saa sellest tagantjärele järeldada võlgniku krediidivõimelisust. Krediidivõimeliseks saab pidada isikut, kes suudab finantskohustused täita oma sissetulekutest, mitte võetud laenudest. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et võlgnik täitis oma lepingulisi kohustusi laenuandjate ees ametlikest sissetulekutest. Bigbank AS vastuväite osas märgib usaldusisik, et võlausaldaja esitas usaldusisikule esialgselt üksnes lepingu, selle ülesütlemise teate ning nõude jäägid, kuigi paluti esitada ka vastutustundlikku laenamist tõendavad dokumendid. Kuna võlausaldaja enne kava koostamist 6(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 nõutud dokumente ei esitanud, siis sellest tulenevalt leidis usaldusisik, et võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtteid järginud. Alles koos vastuväitega esitas võlausaldaja selgitused, registripäringute ja laenutaotluse väljavõtted. Esitatu pinnalt jääb usaldusisikule arusaamatuks, mille põhjal analüüsiti võlgniku tegelikke kohustusi ja kulusid, sest see info võlausaldajal puudus, mistõttu oli võlausaldajal kohustus küsida võlgnikult pangakonto väljavõtet. Eeldus, et võlgnikul puuduvad üürikulud, ei anna koheselt tulemust, et võlgnikul puuduvad eluasemekulud ning võlgnik on krediidivõimeline. Eramajas elamisega kaasnevad eluasemekulud võivad olla oluliselt suuremad, kui korteris elades. Usaldusisik nõustub võlausaldajaga, et võlgnikul on laenu taotlemisel kohustus esitada õige ja täielik teave, kuid laenuandjal on seadusest tulenev kohustus seda ka kontrollida. Kui võlausaldaja oleks teostanud kontrolli piisava põhjalikkuse ja hoolsusega, oleks võlausaldaja tuvastanud, et võlgnikul oli laenu taotlemisel rohkem kohustusi kui taotlusel märgitud. Taotlusel on toodud välja vaid üks järelmaks, kusjuures võlgnik on jätnud osad väljad täitmata. Usaldusisiku hinnangul oleks võlausaldaja pidanud võlgnikult küsima täpsustavat infot poolikult täidetud kohustuste kohta ning saadud infot kontrollima. Usaldusisik on nõuete puhul, kus võlausaldajad vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ei ole, teinud ümberarvestuse. Kava kohaselt saavad rahuldatud kõik õiguslikult põhjendatud nõuded 100% hiljemalt 30.09.2024. Võlgade ümberkujundamise kava täitmine on reaalne ning sellega ei kahjustata võlausaldajate huve. Usaldusisik palub kavas muuta Bigbank AS nõude suurust ja määrata nõude suuruseks 1032,17 eurot, kuna võlausaldajal on õigus saada seadusjärgset intressi 5,07 eurot rohkem kui kavas märgitud. Samuti palub usaldusisik lisada määrusesse usaldusisiku ametialase konto numbri EE387700771010396813, kuhu notar kannab müügitehingust saadava tulemi. Kohtu põhjendused
10.Kohtule on kinnitamiseks esitatud FIMS § 20 lg 4 alusel võlgnikest abikaasade suhtes koostatud ühine võlgade ümberkujundamiskava (dtl 289-294), millega ei ole nõustunud võlausaldajad OK Incure OÜ ja Bigbank AS, leides, et nende tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete suurused on kavas usaldusisiku poolt ebaõigesti kindlaks määratud. Võlausaldajate hinnangul ei rikkunud krediidiandjad vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu on usaldusisiku poolt tehtud ümberarvutused põhjendamatud.
11.FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut. FIMS § 4 lg 2 näeb ette, et kohus peab omal algatusel maksejõuetusavalduse esitamisest kuni avalduse läbivaatamiseni ning võlgade ümberkujundamise ja kohustustest vabastamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Vaidlust ei ole selles, et vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on sõltumata menetlusliigist kohustus (algselt) tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh kontrollida, kas krediidiandja on järginud VÕS § 4034 lg-st 1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Oma nõude eeldusena peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama krediidiandja (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29).
13.FIMS § 20 lg 3 järgi hindab usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, 7(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. FIMS § 53 lg 3 p-st 3 tulenevalt peab usaldusisik sellisest nõudest teavitama ka kohut. Eeltoodust tuleneb, et kohus saab hinnata ümberkujundatavate nõuete puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist eelkõige usaldusisiku esitatud ja kogutud andmete ning tõendite põhjal. Usaldusisiku kinnitusel on ta kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Usaldusisik on 25.01.2024 infopäringus (dtl 406) palunud kavaga hõlmatud võlausaldajatel hiljemalt 08.02.2024 esitada talle mh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavad dokumendid. Rikkumise tuvastamisel on usaldusisik VÕS § 4034 lg 7 alusel teinud ümberarvutused ja määranud võlausaldajate õiguspäraste nõuete suurused (dtl 319-321), mis nähtuvad ümberkujundamiskavast. Usaldusisiku selgituse (dtl 322) kohaselt põhinevad ümberarvutused võlausaldajate poolt usaldusisikule saadetud dokumentidel ning võlgnike pangakonto väljavõtetel. Seaduslikku intressi on arvestatud kuni lepingute ülesütlemiseni ning selle kuupäevani võlgnike poolt tehtud maksed on arvestatud põhinõuete ja seadusjärgse intressi katteks, mis kuni 31.12.2022 oli 0%, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2,5%, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 4% ning alates 01.01.2024 on 4,5%. Pärast lepingute ülesütlemist tehtud maksed on arvestatud üksnes põhinõuete katteks. Eeltoodu nähtub ka kava punktist 2.2 (selgitused ümberkujundatavate kohustuste tabeli kohta).
14.Asja materjalidest nähtuvalt on usaldusisik kooskõlas FIMS §-s 24 sätestatuga 07.05.2024 elektronkirjaga toimetanud kavaga hõlmatud võlausaldajatele kätte ümberkujundamiskava, võlgnike avalduse, vara- ja võlanimekirja, usaldusisiku teatise ja ostja kinnituskirja ning määranud võlausaldajatele usaldusisikule seisukoha esitamiseks kahe nädala pikkuse tähtaja, kuid mitte hiljem kui 25.05.2024. Seejuures on usaldusisik teatises (dtl 287) selgitanud, mida võlausaldajate seisukoht peab sisaldama ning viidanud ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele. Nõudega mittenõustumisel tuli võlausaldajal esitada tema asjaolusid kinnitavad tõendid ning teatada eraldi põhi- ja kõrvalnõude suurus ning arvestuskäik, kõrvalnõuete osas tuli välja tuua ka kõrvalnõude liik (intress, viivis). Seega on usaldusisiku poolt kõigile võlgnike võlausaldajatele 25.01.2024 infopäringus ja 07.05.2024 teatises antud võimalus oma nõuet ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate dokumentide esitamiseks.
15.Kuna usaldusisik ei nõustunud võlausaldajate OK Incure OÜ ja Bigbank AS vastuväidetes märgituga (dtl 325-330), on kohtule koos ümberkujundamiskava ja usaldusisiku põhjendustega edastatud võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid (FIMS § 24 lg 3 ja § 25 lg 2). FIMS § 25 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb kohtul kava kinnitamisel otsustada esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõuete suurused ning tagatiste olemasolu.
16.Usaldusisiku hinnangul ei ole krediidiandjate poolt lepingute sõlmimisel järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega märgib kohus kõigi vaidlusaluste tarbijakrediidilepingute kohta järgmist. VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 2 esimese ja teise lause järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet 8(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 2 kolmandast lausest peab teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kasutama asjakohaseid andmekogusid ja küsima vajaduse korral tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud teavet tulenevalt VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 ka kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seadusest ei tulene seega nõuet, et tarbijalt tuleb nõuda konto väljavõtet igal juhul, kuid kohtu hinnangul tuleks üldjuhul laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet küsida, et adekvaatselt hinnata krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata üksnes juhul, kui muu info on tarbija krediidivõime hindamiseks piisav. Seejuures ei saa piirduda ainult tarbijalt endalt saadud infoga. Järelikult ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimet hinnates tugineda üksnes tema taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja arvestamata tema pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu krediidiandjale teadaoleva informatsiooniga (vt Tartu RKKTKm 19.05.2023, 2-21-142816, p 8). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
17.OK Incure OÜ vastuse (dtl 407-409) ja vastuväite (dtl 305-310) kohaselt on võlausaldajal L. K. vastu kaks nõuet: BB Finance OÜ loovutatud lepingust nr 1130109376478 tulenev nõue 2015,63 eurot ja IPF Digital AS loovutatud lepingust nr 5370978 tulenev nõue 1227,31 eurot. Kuna krediidiandjad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub võlausaldaja muuta võlgade ümberkujundamise kava selliselt, et tema nõuded täidetakse 100% ulatuses, so summades 2015,63 eurot (põhinõue 1593,24 eurot, intress 226,54 eurot, viivis 195,85 eurot) ja 1227,31 eurot (põhinõue 888,75 eurot, intress 146,39 eurot, viivis 192,17 eurot). Samas nõuete arvutuskäiku kummastki dokumendist ei nähtu. Võlausaldaja on krediidiandjate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud usaldusisikule ühes omapoolse selgitusega 15.03.2022 krediidikonto lepingu nr 5370978-1 (krediidiandja IPF Digital AS) koos üldtingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (dtl 374-403), 23.06.2022 HyBa CREDIT krediidilepingu (krediidiandja BB Finance OÜ) koos üldtingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (dtl 352-356), IPF Digital AS selgituse (dtl 357-360) ning väljavõtted teostatud kontrollidest (dtl 312, 348-350). Võlausaldaja kinnitusel tuleneb 2015,63 euro suurune nõue BB Finance OÜ ja L. K. vahel 23.06.2022 sõlmitud HyBa CREDIT krediidilepingust (krediidisumma 2000 eurot, fikseeritud intressimäär 42% aastas, viivisemäär 24% aastas, krediidi kulukuse määr 49,94% aastas, krediidi kogukulu 4153,57 eurot, tagasimakse periood 60 kuud, maksetähtpäev iga kuu 9(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543
10.kuupäev, minimaalse osamakse suurus 1/60 kasutusse võetud krediidist + intress) ning 1227,31 euro suurune nõue IPF Digital AS ja L. K. vahel 15.03.2022 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 5370978-1 (krediidi limiit 1200 eurot, intressi- ja viivisemäär 41,04% aastas, krediidi kulukuse määr 50,55% aastas, krediidi kogukulu 1486,80 eurot aastas, minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud, maksetähtpäev iga kuu 21. kuupäev). Eelduslikult on lepingud lõpetatud lepingutest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu, sest väidetavalt on nõuded loovutatud võlausaldajale (lepingute ülesütlemise teateid ega nõuete loovutamise lepinguid võlausaldaja usaldusisikule esitanud ei ole). Kohus märgib, et vaidlusalused lepingud ei ole tervikuna tühised VÕS § 4062 lg 1 järgi, kuivõrd tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ei ületa kummagi lepingu puhul krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13–16). Kohtu hinnangul ei saa antud juhul võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal asuda seisukohale, et L. K. krediidi andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja on toonud välja, et viidatud lepingute sõlmimisel võtsid krediidiandjad tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse tema taotlustes esitatud teabe sissetulekute ja kohustuste kohta ning tegid elementaarsed päringud erinevatesse registritesse. Samas laenutaotlusi usaldusisikule esitatud ei ole. Krediidiandja poolt võlausaldajale esitatud selgitustest nähtuvalt on 15.03.2022 sõlmitud lepingu osas taotluses esitatud teabeks märgitud: sissetulek 800 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel 780,39 eurot), majapidamiskulud 60 eurot, finantskohustused 300 eurot, ülalpeetavaid ei ole ning andmed töökoha olemasolu kohta. Lisaks Pensioniregistri päringule tegi krediidiandja päringu Creditinfo andmebaasi, kust selgus, et laenu taotlemise hetkel 15.03.2022 ei olnud tarbija kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Krediidiandja hinnangul olid kogutud andmed laenusumma väiksust arvestades piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Krediidiandja märgib, et vastavalt tollel ajal kehtinud krediidiandja sise-eeskirjadele võis taotluse kinnitada automaatprotsessis, kui olid olemas päring/ud asjakohastest andmekogudest (Pensioniregister), mis kinnitasid kliendi sissetulekut. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks taotluse andmete ja Pensioniregistri andmete võrdluses neist väiksema, seega tarbija netosissetuleku 780 eurot kuus. Esitatud arvutusest nähtuvalt jäi tarbija vabalt kasutatavaks sissetulekuks (disposable income), mida krediidiandja pidas piisavaks, 211 eurot kuus. Kohtu hinnangul puudub juba ainuüksi sissetuleku andmete (780 eurot kuus) ning olemasolevate kohustuste suuruse (360 eurot) ja sõlmitava lepingu tõttu lisanduva kohustuse põhjal alus hinnata tarbija krediidivõimeliseks. 2022. aasta riigieelarve seaduse (RES) § 2 lg 6 p 3 järgi oli sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus. SHS § 131 lg 3 teise lause järgi lähtutakse selle kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 133 lg-st 1 saab järeldada, et selle summa sisse ei ole arvestatud eluasemekulusid. Millise teabe esitas tarbija enda sissetulekute ja kohustuste kohta 23.06.2022 laenutaotluses, ei ole teada. Samuti ei ole teada krediidiandja poolt asjakohastest andmekogudest tehtud päringute vastused, kuna 23.06.2022 teostatud kontrollidest päringute vastused ei nähtu, va väidetavalt krediidivõimelisuse hindamise aluseks võetud pensionikonto sissemaksed Eesti Väärtpaberite Keskregistris, mille kohaselt oli tarbija keskmiseks sissetulekuks (client net average salary) 898 eurot kuus. Tõendeid selle kohta, et krediidiandjad oleksid laenu taotlejalt peale laenutaotlustest nähtuvate andmete täiendavaid andmeid (sh pangakonto väljavõtet) küsinud, ei ole esitatud. Kohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt kolmandate isikute peetavatest andmekogudest tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses krediidisumma suurusega (antud juhul 2000 eurot ja 10(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 1200 eurot). Üldjuhul tuleb tarbija esitatud andmete hindamiseks küsida ka tema pangakonto väljavõtet, mida käesolevalt ei ole tehtud. Kuigi krediidiandjal on õigus eeldada tarbija esitatud andmete õigsust ning tarbijal VÕS § 4034 lg 3 teise lause järgi kohustus esitada õige ja täielik teave, peab krediidiandja tarbijalt saadud teavet tulenevalt VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 ka kontrollima. Esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt järeldub, et krediidiandjad on antud juhul kontrollinud tarbija esitatud teavet üksnes tema sissetuleku (töötasu) kohta, tehes päringu Pensioniregistrisse ja põhjendatult lähtunud vähemalt 15.03.2022 lepingu sõlmimisel Pensioniregistri andmetest. Samas ei ole krediidiandjad kontrollinud tarbija esitatud teavet tema kohustuste (regulaarsed finantskohustused ja muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis) kohta. Kohtu hinnangul annab selleks vajaliku teabe tarbija pangakonto väljavõte, kust nähtuvad nii tarbija võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees kui ka muud majapidamiseks kuluvad summad. Asjaolust, et tarbijal puuduvad lepingu sõlmimisel aktiivsed maksehäired ja andmed Ametlikes Teadaannetes, saab järeldada küll varasemate võimalike maksekohustuste täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 3), kuid päringute vastustest ei selgu kohustuste suurus ega asjaolu, kas kohustusi täidetakse tarbija jooksvast sissetulekust. Kuivõrd võlausaldaja ei ole tõendanud, et krediidiandjad oleksid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks neilt nõutava hoolsusega täitnud piisavalt nii teabe saamise kui krediidivõimelisuse hindamise kohustust, tuleb lugeda, et krediidiandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda võlgniku poolt makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal. Kohtule ei ole teada, et krediidiandjad oleksid VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning viivise nõue oleks põhjendatud. Kogu võlgniku poolt tasutu tuleb lugeda makstuks seadusjärgse intressi ja laenu katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena). Võlausaldaja ei ole kavale vastuväidet esitades vaidlustanud usaldusisiku poolt tehtud ümberarvutusi, samuti ei ole võlausaldaja vastuväites ise oma nõuete terviklikku arvestust esitanud. Usaldusisik on selgitanud, et ümberarvestused põhinevad võlausaldajate poolt usaldusisikule saadetud dokumentidel ning võlgnike pangakonto väljavõtetel. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud määrata kavaga ümberkujundatavaks OK Incure OÜ nõude suuruseks, mis tuleneb L. K. ja BB Finance OÜ vahel 23.06.2022 sõlmitud lepingust, 947,60 eurot (põhinõue), ning nõude suuruseks, mis tuleneb L. K. ja IPF Digital AS vahel 15.03.2022 sõlmitud lepingust, 306,48 eurot (põhinõue). Kohus selgitab, et olukorras, kus krediidiandjad ise ei ole teavitanud tarbijat sellest, millist liiki teavet (nt erinevad regulaarsed sissetulekud, kõikide finantskohustuste suurus ja igakuiste osamaksete summa koos jooksvate majandamiskulude suurusega jne) ning milliseid tõendeid (nt viimase kuue kuu pangakonto väljavõte sissetulekute ja kohustuste olemasolu kontrollimiseks) peab tarbija oma krediidivõimelisuse kohta esitama, ei saa lugeda, et tarbijast võlgnik oleks tahtlikult (soovides õigusvastase tagajärje saabumist VÕS § 104 lg 5 kohaselt) jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Antud juhul oleks pidanud krediidiandjatel ka võlgniku esitatud andmete alusel tekkima kahtlus tema krediidivõimelisuses.
18.Bigbank AS vastuse (dtl 362) ja vastuväite (dtl 332-334) kohaselt on võlausaldaja ja L. K. vahel 01.07.2022 sõlmitud tarbijakrediidileping nr CL-EEC-22012138, mis on 21.12.2023 üles öeldud kohustuste mittekohase täitmise tõttu. Võlausaldaja nõude suurus 23.01.2024 seisuga on 1450,19 eurot, millest 1325,19 eurot on põhinõue, 95,20 eurot intress, 7,50 eurot lepingu haldustasu ja 22,30 eurot viivis. Kuivõrd tarbijakrediit on väljastatud kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega, tuleb ümberkujundamiskavas arvestada võlausaldaja nõude suuruseks 11(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 1450,19 eurot. Võlausaldaja on nõus, kui kavaga täidetakse 100% ulatuses tema põhinõue 1325,19 eurot. Oma nõude arvutuskäiku võlausaldaja usaldusisikule esitanud ei ole. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud usaldusisikule 01.07.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22012138 koos üldtingimuste, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja maksegraafikuga (dtl 364-370), 21.12.2023 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise teate (dtl 371), laenutaotluse väljavõtte (dtl 337-340) ning registripäringute väljavõtte (dtl 341-347). Lepingust ja selle lisadest nähtuvad järgmised andmed: krediidisumma 1600 eurot, fikseeritud intressi- ja viivisemäär 16,4% aastas, krediidi kulukuse määr 21,51% aastas, krediidi kogukulu 2469,89 eurot, tagasimakse periood 60 kuud, maksetähtpäev iga kuu 15. kuupäev, osamakse suurus 41,18 eurot kuus, lepingu sõlmimise tasu 45 eurot, lepingu haldustasu 1,50 eurot kuus. Kohus märgib, et vaidlusalune leping ei ole tervikuna tühine VÕS § 4062 lg 1 järgi, kuivõrd tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 13–16). Kohus leiab, et võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenutaotlusest (dtl 337-340) nähtuvalt on tarbija igakuiseks netosissetulekuks tööandjalt saadav palk 1000 eurot ja kohustuseks järelmaks 70 eurot kuus. Tõendeid selle kohta, milliseid andmeid krediidiandja tarbijalt täiendavalt küsis ja sai, ei ole esitatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tegemist on ainsa tarbijalt omandatud teabega tema sissetulekute ja finantskohustuste kohta. Krediidiandja ise on tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks teinud päringud E-krediidiinfo andmebaasi, Ametlike Teadaannete portaali ning Maksu- ja Tolliametile (dtl 341-347). Päringu vastuste kohaselt ei olnud tarbijal maksehäireid, puudusid teated maksejõuetusmenetluse, täitemenetluse või muu menetluse kohta, samuti ei olnud tarbijal maksuvõlga. Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal tuvastas krediidiandja, et tarbijal on regulaarne sissetulek töötasu näol, mida ta saab eelduslikult ka tulevikus ja mille keskmine netosuurus kolme viimase kuu töötasu järgi on 963,59 eurot. Võlausaldaja on vastuväites märkinud, et registripäringute põhjal ta tarbijal täiendavaid kohustusi (lisaks järelmaksule) ei tuvastanud. Kohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et krediidiandja on kontrollinud tarbija esitatud teavet vaid tema sissetuleku (töötasu) osas (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1) ning põhjendatult lähtunud 01.07.2022 lepingu sõlmimisel Maksu- ja Tolliameti andmetest. Kohus jääb siinjuures punktis 17 märgitu juurde, et krediidiandja E-krediidiinfo andmebaasi, Ametlike Teadaannete portaali ning Maksu- ja Tolliametile tehtud päringute vastustest saab mingil määral järeldada võimalike olemasolevate maksekohustuste (sh järelmaks) täitmist tarbija poolt (KAVS § 49 lg 1 p 3), kuid päringute vastustest ei selgu tarbija varalised kohustused, sh regulaarsete finantskohustuste suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4), ega ka asjaolu, et kohustusi täidetakse tarbija jooksvast sissetulekust. Kui krediidiandjal puudub adekvaatne teave tarbija varaliste kohustuste kohta tema krediidivõimelisuse hindamiseks ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt, sh tarbija konto väljavõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18), mida antud juhul tehtud ei ole. Samas on tarbija pangakontole (dtl 128-144) 2022. aasta kevadel ja suvel tehtud erinevatelt krediidiandjatelt ülekandeid järgnevalt: 21.04.2022 Bondora AS-lt summas 4700 eurot, 15.06.2022 Trustly Group AB-lt (piiriülene makseteenuse pakkuja) summas 355,40 eurot, 23.06.2022 PLACET GROUP OÜ-lt summas 360 eurot, 23.06.2022 BB Finance OÜ-lt summas 2000 eurot ja 28.06.2022 (so võlausaldajale laenutaotluse esitamise päeval) Ühisraha OÜ-lt summas 1425 eurot. Võlausaldajale ei oleks tarbijalt pangakonto väljavõtte küsimisel jäänud märkamata, et viimane võttis järjepidevalt laene juurde, millest tulenevalt oleks võlausaldajast krediidiasutusel pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et tarbija 12(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 võib olla sattunud „laenuorjusesse“ (võtab uusi laene varasemalt võetud laenude tasumiseks) ega suuda taotletavat laenukohustust saadavast sissetulekust täita. Kuna võlausaldaja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist (VÕS § 4034 lg 13), eelkõige teabe saamise kohustust tarbija tegelike varaliste kohustuste olemasolu ja suuruse kohta tema krediidivõimelisuse hindamiseks, tuleb lugeda, et võlausaldaja krediidiandjana on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Kohtule ei ole teada, et võlausaldaja oleks VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt määranud uuesti tagasimakseid ja neid tarbijale teatavaks teinud. Kogu tarbija poolt tasutu tuleb lugeda makstuks seadusjärgse intressi ja laenu katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena). Võlausaldaja ei ole kavale vastuväidet esitades vaidlustanud usaldusisiku poolt tehtud ümberarvestust, samuti ei ole võlausaldaja vastuväites ise oma nõude terviklikku arvestust esitanud. Usaldusisiku selgituse kohaselt põhinevad ümberarvestused võlausaldajate poolt usaldusisikule saadetud dokumentidel ning võlgnike pangakonto väljavõtetel. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt põhjendatud määrata kavaga ümberkujundatavaks Bigbank AS nõude suuruseks, mis tuleneb L. K. ja Bigbank AS vahel 01.07.2022 sõlmitud lepingust, 1032,17 eurot (põhinõue). Võlausaldaja on vastuväites märkinud, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe. Samuti on võlausaldaja märkinud, et tarbija laenutaotluses esitatud andmed vastasid tegelikkusele ja et võlausaldaja registripäringute põhjal tarbijal täiendavaid kohustusi ei tuvastanud. Kohus selgitab, et tarbija poolt täieliku teabe esitamata jätmise või võltsitud teabe esitamise puhul tuleb silmas pidada ka krediidiandja kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega ja kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4. Antud juhul kinnitas tarbija, et tal ei ole rohkem finantskohustusi peale järelmaksu, kuid samas nähtub tarbija pangakonto väljavõttelt teave, millest võib järeldada teiste finantskohustuste olemasolu. Olukorras, kus krediidiandja ei ole üles näidanud piisavat hoolsust (küsitud ei ole tarbija pangakonto väljavõtet kohustuste olemasolu ja suuruse kontrollimiseks), lähtudes tarbija krediidivõimelisuse hindamisel üksnes tarbija esitatud andmetest temal olemasolevate finantskohustuste kohta (teada ei ole, et tarbijalt oleks küsitud teavet muude varaliste kohustuste, sh majapidamiskulude kohta), ei saa krediidiandja tugineda VÕS § 4034 lg 7 viimasele lausele, kuna tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamine on põhjustatud krediidiandja enda kohustuste rikkumisest.
19.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on üheteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk 18% võlausaldajatest.
20.FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 82% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 93%. Seega võib kohus FIMS § 26 lg 2 alusel L. K. ja M. K. ühise võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat (OK Incure OÜ ja Bigbank AS) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
13(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543
21.Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnikud taotlevad FIMS § 21 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist üksnes kohustuse täitmise tähtaja pikendamise teel, müües selleks eelnevalt ühe katastriüksuse neile kuuluvast kinnisasjast. Kohus märgib, et FIMS § 21 lg-s 1 sätestatud ümberkujundamisabinõude kasutamisega on jäetud võlgnikele vabadus leida makseraskuste ületamiseks igal konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus. L. K. ja M. K. on rahalisi kohustusi üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 34 080,68 eurot, millest 29 988,90 eurot on põhinõuded ja 4091,78 eurot kõrvalnõuded. Kava kohaselt võlausaldajate pandiga tagamata nõudeid ei vähendata ning kõigi võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuded tasutakse võrdses, so 100% ulatuses. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded nelja kuu jooksul ühekordse osamaksega, kuid mitte hiljem kui 30.09.2024. Võlgnikud ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata nõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Võlausaldajate võrdne kohtlemine ongi tagatud nende nõuete võrdses ulatuses täitmisega. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad OK Incure OÜ ja Bigbank AS nõuded ei saa teiste tarbijakrediidiandjatest võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega, mille suurus ei ole eelnevalt kindlaks määratud kohtulahendiga, tasutakse ka vastuväite esitanud võlausaldajatele 100% õiguslikult põhjendatud nõudest.
22.Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele (FIMS § 2 lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohus nõustub usaldusisikuga, et võlgnike ümberkujundamiskava arvestab võlausaldajate õigustatud huve ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgnike pankrotimenetluse korral. Pankrotihalduril oleks võlgnike pankrotimenetluses samasugune seadusest tulenev kohustus nagu usaldusisikul võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida võlausaldajate nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu (pankrotiseaduse (PankrS) § 1001 lg 4), sh nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu kehtivust VÕS-i vastavate sätete alusel, ning kui selleks on alust, esitada nõudele või pandiõigusele kirjalik põhistatud vastuväide, mistõttu kontrolliks võlausaldaja nõude õigsust ka kohus (PankrS § 1003). Seega kuuluks ka võlgnike pankrotimenetluses tunnustamisele võlausaldajate üksnes õiguslikult põhjendatud nõuded.
23.FIMS § 27 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgnike varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav. Võlgnikud müüvad võlausaldajate nõuete täitmiseks ühe katastriüksuse neile kuuluvast kinnisasjast kokkuleppe hinnaga 37 280 eurot. Kohtule on esitatud osaühing KERSELI (registrikood 10289792) nõusolek maa ostuks (dtl 296). Seadusliku esindaja A. P. kinnituse kohaselt on osaühing nõus ostma võlgnikele kuuluvast kinnistust (registriosa nr xxxxxx) 4,66 ha suuruse maatüki (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) hektari hinnaga 8000 eurot. Müügi tulemist piisab kõigi kavaga hõlmatud võlausaldajate õiguslikult 14(16)
Tsiviilasi nr 2-24-543 põhjendatud nõuete rahuldamiseks (34 080,68 eurot). Sellest tulenevalt jääb võlgnikel oma sissetulekutest 2550 eurot (850 + 1700) pärast igakuiste jooksvate kulutuste 1886,82 eurot mahaarvamist kätte 663,18 eurot kuus, et täita ümberkujundamiskavast välja jäetud Swedbank AS pandiga tagatud nõue summas 3779,35 eurot.
24.Kokkuvõtteks rahuldab kohus L. K. ja M. K. ühise maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FIMS § 26 lg 2 alusel võlgnike ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel koos usaldusisiku taotletud parandusega Bigbank AS nõude suuruse osas. Käesoleval juhul on võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse edukuse huvides põhjendatud anda võlgnikele võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ning ületada makseraskused, lähtudes võlgnike soovist säilitada neile elukoht ja tööl käimiseks sõiduauto.
25.23.01.2024 määrusega peatas kohus võlgnike vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti peatas kohus tsiviilasja nr 2-23-17630 menetluse kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni (Revensen OÜ hagi L. K. ja M. K. vastu ühisvara jagamiseks). 12.03.2024 määrusega kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgnike pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused. Kohus selgitab, et FIMS § 32 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt FIMS § 32 lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.
26.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus märgib, et kui võlgnikud ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (FIMS § 41 lg 2 p 6). Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (FIMS § 35 lg 4).
27.Kohus selgitab, et FIMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses.
28.Usaldusisik on 29.05.2024 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega (dtl 316-317)). Usaldusisik palub määrata tasuks 18 tunni eest 1980 eurot (tunnitasu 110 eurot). Tasu kanda Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde
Kirjeldus
0,5 Maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumine 0,5 Infopäringute koostamine ja võlausaldajate teavitamine 1,0 Suhtlemine võlgnikega 1,0 Võlausaldajatelt ja võlgnikelt saadud info analüüsimine ning tabeli koostamine 1,5 Võla- ja varanimekirjade koostamine koos usaldusisiku hinnanguga 1,0 Seadusandluse
ja
kohtulahenditega
15(16)
tutvumine
seoses
Tsiviilasi nr 2-24-543 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega laenamise põhimõtete 7,0 Vastutustundliku kontrollimine ja nõuete ümberarvestamine ümberkujundamiskavade 0,5 Erinevate analüüsimine, arutelu võlgnikega
järgimise
kaalumine
ja
2,5 Ümberkujundamiskava, põhjenduste ja selgituste koostamine 0,5 Võlausaldajatele teatise dokumentide esitamine
koostamine
ning
kava
ja
2,0 Kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest ümberkujundamiskava kohta ning usaldusisiku arvamuse ja aruande koostamine ning kohtule esitamine
FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024 164 eurot (820 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 18 tunni eest 1980 eurot (110 eurot/tund). Tasust 1800 eurot tuleb kanda võlgnike poolt FIMS § 19 lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest ning 180 eurot tuleb maksta kinnisasja realiseerimisest saadud tulemi arvel ja puudujääv summa mõista võlgnikelt välja solidaarselt Avitase OÜ-le. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
30.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnike kanda. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.