4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 16. juuli 2024 algusega kell 11.05 Pärnu Maakohtus Rapla kohtumajas (Sauna 5, Rapla) või virtuaalselt.
5.Kohustada K.K.ku ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja (Sauna tn 5, Rapla) 16. juulil 2024 algusega kell 11.00.
6.Kohus hoiatab K.K.ku, et määratud tähtpäeval vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise korral on kohtul õigus võlgnikku trahvida või kohaldada K.K.u suhtes sundtoomist ja vajaduse korral aresti kuni kolmeks kuuks.
7.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri.
8.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 21. juunil 2025.
9.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
10.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
11.K.K.u võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
12.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata K.K.ul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
13.Peatada K.K.u suhtes toimuvad sundtäitmised.
14.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile K.K.u tuludeklaratsioonid.
16.Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
17.Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
18.Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MAKSEJÕUETUSAVALDUS
1.K.K. (võlgnik) esitas 11. juunil 2024 Pärnu Maakohtule avalduse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 9 alusel kehtestatud vormil maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma kohustusi täita. Võlgnik on vallaline. Võlgnikul ei ole lapsi. Võlgnik on põhiharidusega. Võlgnik on töötu. Võlgnikule kuulub sõiduk AUDI A6 (reg.nr 655 TJZ) hinnangulise väärtusega 500-800 eurot. Võlgnikule muud väärtuslikku vara (kinnisvara, äriühinguid, jne) ei kuulu. Võlgniku kontojääk AS SEB Pank AS-is on avalduse esitamise seisuga -23 700,20 eurot ning Swedbank AS-is 0,14 eurot. Võlgniku sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 320 eurot.
Igakuised väljaminekud on kokku 40 eurot (kulutused toidule, transpordile, sidekulud ja kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele). Kokku on võlgnikul kohutusi vähemalt 4 võlausaldaja ees 23 706,55 eurot. Võlgniku maksejõuetuse põhjustas tervisliku seisundi tõttu töökoha kaotus ning laenude võtmine raske majandusliku olukorraga toime tulemiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise.
2.Ly Müürsoo andis 13. juunil 2024 kohtule nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks (haldur).
MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale FIMS §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid ei esine.
4.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus kontrollis 11. juunil 2024, et võlgnikule kuulub sõiduk AUDI A6 (reg.nr 655 TJZ), mis on koormatud keelumärgetega Rocki Alberti ja Õnne Pajuri kasuks. Avalike registrite järgi muud väärtuslikku vara (kinnisasju, äriühingute osasid) võlgnikul ei ole. Võlgniku vastu on alustatud kohtutäitur Õnne Pajuri poolt täitemenetlus nr 179/2023/1454, kohtutäitur Rocki Alberti poolt täitemenetlused nr 176/2023/4269, 176/2024/474, 176/2024/475. 176/2024/476, 176/2024/726 ning kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt täitemenetlused nr 175/2024/534 ja 175/2024/1031. Maksuja Tolliameti andmetel sai võlgnik viimati töötamisest maksustavat tulu 2024. aasta jaanuarikuus. Võlgniku kohustused (kokku ca 21 676,29 eurot) ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused riigilt või kohalikult omavalitsuselt 320 eurot. Väljaminekud on 320 eurot toidule ja transpordile. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on 0 eurot. Seetõttu võlgnevuste tasumiseks piisavalt sissetulekuid pole.
5.PankrS § 85 kohaselt peab võlgnik kohtule andma oma vara kohta teavet, mida kohus seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist vajab. Tuginedes PankrS §-le 86 ja FiMS § 18 lg-le 8 kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
6.Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
8.FiMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule
tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
9.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.
10.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21. juuniks 2025. Kohus selgitab: • PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS § 44). • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid
• •
ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS §-d 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9).
11.PankrS § 18 lg-te 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-de 2-6 järgi rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud. Pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus võlgnikul oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
13.Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks.