Võlaõigus

2-24-105067

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

GS Core OÜ (edaspidi hageja) esitas Viru Maakohtule hagi J S (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bondora AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.07.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr XX, mille alusel sai kostja 530 eurot laenu intressiga 26,49% aastas. Leping sõlmiti kolmeks aastaks tähtpäevaga 25.07.2022. Laenuleping sisaldab kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Krediidikulukuse määr 44,18%. Laenuandja maksis laenusumma kostjale välja ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 30 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku 352,64 eurot, mille hageja arvestab kõik võla põhiosa tagastamiseks. Hiljemalt 26.07.2022 muutus viimase maksetähtpäeva (25.07.2022) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kõik lepingust tulenevad kohustused tuleb täita hagejale. Laenusumma oli 530 eurot, sellest peeti kinni lepingutasu 30 eurot, mida kostja tagastama ei pidanud, välja maksti 500 eurot. Kostja maksis tagasi maksti 352,64 eurot. Põhivõla võlgnevus on: 500 – 352,64 = 147,36 eurot, see on sissenõutavaks muutunud hiljemalt 26.07.2022. Hageja arvestab viivist lepingu lõpptähtpäevale järgnenud aja eest. Viimane maksetähtpäev oli 25.07.2022. Järgnevast päevast võib põhiosalt arvestada viivist. Hageja arvestab sissenõutavaks

2-24-105067 muutunud tasumata põhivõlalt (147,36 eurot) viivist seaduse alusel lepingu lõppemisele järgnenud aja eest alates 26.07.2022 kuni hagi esitamiseni ja soovib kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu lõppemisest kuni 31.12.2022 oli seadusliku viivise määr 8% aastas. Ajavahemikult 01.01.2023 - 30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 12,5% aastas. Viivise võlg on 25,35 eurot. Bondora AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 01.10.2019 kirjalikus vormis laenulepingu nr XX, mille alusel sai kostja laenu 531 eurot intressiga 26,49% aastas. Leping sõlmiti kolmeks aastaks, lõpptähtpäevaga 23.09.2022. Laenuleping sisaldab kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid. Krediidi kulukuse määr 44,56%. Laenuandja on laenusumma kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p 1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 31 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud 315,20 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa tagastamiseks. Hiljemalt 24.09.2022 muutus viimase maksetähtpäeva (23.09.2022) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Kõik lepingust tulenevad kohustused tuleb täita hagejale. Laenusumma oli 531 eurot, sellest peeti kinni lepingutasu 31 eurot, mida kostja tasuma ei pidanud, välja maksti 500 eurot. Tagasi maksti 315,20 eurot. Põhivõla võlgnevus on 500 – 315,20 = 184,80 eurot, see on sissenõutavaks muutunud hiljemalt 24.09.2022. Hageja arvestab viivist lepingu lõpptähtpäevale järgnenud aja eest. Viimane maksetähtpäev oli 23.09.2022. Järgnevast päevast võib põhiosalt arvestada viivist. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt (184,80 eurot) viivist seaduse alusel lepingu lõppemisele järgnenud aja eest alates 24.09.2022 kuni hagi esitamiseni ja soovib kostjalt ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Lepingu lõppemisest kuni 31.12.2022 oli seadusliku viivise määr 8% aastas. 01.01.2023 - 30.06.2023 10,5% aastas, 01.07.2023 – 31.12.2023 12% aastas ja alates 01.01.2024 12,5% aastas. Viivise võlg on 29,35 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast. Kahe lepingu peale kokku võlgneb kostja hagi esitamise seisuga põhiosana 332,16 eurot (147,36 + 184,80 = 332,16) ja sissenõutavaks muutunud viivisena 54,70 eurot (25,35 + 39,35 = 54,70). Mõlema lepingu põhiosalt nõuab hageja ühtmoodi edasiulatuvalt arvestatavat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seaduslikus määras. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 332,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 54,70 eurot ning põhivõlalt edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

2-24-105067

Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale hageja nimetatud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada, palub hageja kohtul toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetas kohus kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.04.2024. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 28 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatakse vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tarbijakrediidilepingule VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Kuivõrd hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid, millest võiks järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist krediidiandja poolt, asub hageja hagis seisukohale, et nimetatud kohustust rikuti, ja esitab hagis nõude sellele vastavalt, arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud selle kehtivuse ajal kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli lepingu kehtivuse perioodil 0% ja muid kõrvalnõudeid kostja ei võlgne) ning nõudes ainult väljamakstud põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduslikus määras alates lepingu lõppemisele järgnenud päevast. Kohus tuvastas lisaks, et tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja muu hulgas sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ja hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

2-24-105067 TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg-test 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 140 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel on ka põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohtu hinnangul hagejal lepingulise esindaja kulusid ei ole, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 160 eurot, s.h riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole kostja elu-, viibimis- ega töökoht teada. Samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isik, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada. Seetõttu tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milles avaldada otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.