2-23-230/16 - Muud - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

I. T. esitas Viru Maakohtule 05.01.2023.a. maksejõuetusavalduse. I. T. on vallaline. Viimane töökoht oli X OÜ-s (VÕS lepingu alusel) kuni 21.10.2022.a (töötamise registri andmed). Hetkel otsib tööd, sissetuleku moodustab Töötukassa toetus (viimane laekumine toimub mais 2023). Kinnistusraamatu andmetel on 2-toalise korteri asukohaga XXX (registriosa nr XXX) omanik. Korteri hinnanguline väärtus on 10 000 eurot. Esitatud avalduse kohaselt on võlgniku igakuised väljaminekud ligikaudu 520 eurot ning võlgnevuste tasumiseks arvestab summa 300 eurot. Võlgnevuste kogusumma on ca 19 984,47 eurot. Võlausaldajaid on kokku 10. Võlgnevused on tekkinud laenude võtmisest, st kui oli stabiilne töökoht ja sissetulek, julges võtta kohustusi, kuid sai tööl viga ning oli seetõttu sunnitud lahkuma. Avalduse kohaselt on võlgnik esitanud võlausaldajatele taotlusi maksegraafikute sõlmimiseks, kuid võlausaldajad ei ole sellega nõustunud. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Kohus võttis 02. märtsi 2023. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Usaldusisik esitas 03. aprillil 2023.a võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik on asunud seisukohale, et võlgniku suhtes tuleks algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kohus algatas 04. mai 2023.a. määrusega võlgade ümberkujundamise menetluse. Vastavalt füüsilise isiku maksjeõuetuse seaduse (FIMS) § 24 lg 1 kohaselt toimetas usaldusisik ümberkujundamiskava koos lisadega võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Võlgnikul on rahalisi kohustusi üheksa võlausaldaja ees kokku 27 825,31 eurot. Võlausaldaja Multitude Bank p.l.c. on teatanud, et tema nõuded võlgniku vastu olid loovutatud OK Incure OÜle. Antud asjaolust tulenevalt on suurenenud ka rahuldamise määr 2,72 % võrra, mistõttu on kava lõplik rahuldamise % suurem, kokku 38,31%. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Ümberkujundamiskava täitmise tähtajaks on 36 kuud. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate nõuded täidetakse 38,81 % ulatuses. Kavaga nõustumisest teatas Holm Bank AS. Seisukoha jätsid esitamata Bondora AS, Aktiva Finance Group AS, PlusPlus Capital AS, ESTO AS ja kohtutäitur Andrei Krek. Ümberkujundamise kavale esitasid vastuväite Revensen OÜ, OK Incure OÜ, Nord Collect OÜ. Revensen OÜ soovis, et tema nõue oleks rahuldatud 3959,27 euro ulatuses, so. siis 75,76% määras, ning seda siis maksimaalselt 48 kuulise perioodi jooksul. Võlausaldaja hinnangul peaks võlgniku avalduses märgitud sissetulek seda ka lubama.

Ülaltoodu alusel leiab usaldusisik, et esitatud kujul kava kinnitamisel ja täitmisel saavad võlausaldajad oma nõuetele katte oluliselt suuremal määral, kui pankrotimenetluses, ning samas säilib võlgnikul motivatsioon sissetuleku saamisel. Võlausaldajate vastuväiteid/ettepanekud kava pikendamiseks ei ole antud juhul kohased, kuna sellega oluliselt ületatakse kohustustest vabastamise 3-aastane ajaperiood pankrotimenetluses. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (FiMS § 2 lg 3). FiMS § 26 lg 1 näeb ette, et ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määrab usaldusisik võlausaldajatele ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. FiMS § 27 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata FiMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist FiMS § 27 lg 1 p-s 1 toodud olukorraga. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnik on võtnud mitmeid kiir- ja väikelaene, mille tagasimaksmine käib talle üle jõu. Võlgnik on piiratud töövõimega. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult

Alates 01.07.2022 jõustus füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS), mis sätestab maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. FiMS jõustumisega tunnistati kehtetuks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus. FiMS § 68 lg 1 näeb ette, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Kuna võlgnik esitas avalduse pärast FiMS jõustumist, siis tuleb käesolevalt võlgade ümberkujundamisele kohaldada FiMS-i. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine FiMS § 25 lg 3 kohaselt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud võlausaldaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Kohus analüüsis võlausaldajate nõudeid ning leiab, et nende suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 10 800 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kohus kinnitab ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kokku on võlgnikul 9 võlausaldajat, kellest 3 esitasid esialgsele kavale vastuväite. Peale vastuväidete saamist koostas usaldusisik uue kava, arvestades võlausaldajate seisukohtadega. Võlgnik nõustus uue kavaga. FiMS § 26 lg 2 kohaselt, kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud kõikide kõrvalnõuete vähendamist 100% ning põhinõuete (38,81% ulatuses) osadena tasumist ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.

FiMS § 26 lg 3 kohaselt kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõikide kõrvalnõuete võrra (sh intressid, viivised jm) ning põhivõlgnevust tasutakse kõigil 38,31%. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul endal on igakuised elamiskulud. Kohtu hinnangul on kõrvalnõuete vähendamine täies ulatuses ja põhinõuete täielik tasumine igati mõistlik ning põhjendatud. Kõigi võlausaldajate samaliigilisi nõudeid on vähendatud samaväärselt. Ka vähendamise põhimõte ise ei ole ebavõrdne. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis, kuivõrd võlgnik on makseraskustes. Arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 1089 eurot kuus (neto). Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku 300 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekut oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt mingil määral igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud võlgnevused tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 38,81% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 36 kuuni. Eeltoodust tulenevalt on FiMS § 26 lg 2 eeldused täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FiMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FiMS §-des 30-34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FiMS §-st

kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. Aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada 2 kord aastas: 01. detsembriks 2024, 01. juuniks ja 01. detsembriks 2025; 01.juuniks ja 01. detsembriks 2026 ning 15. juuliks 2027. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded teadmiseks. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. Menetluskulude jaotus FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus määrata enda tasuks 780 eurot (6 h määraga 130€/h+km). FiMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FiMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on töötasu ühe kuu alammääraks alates 01.01.2023 täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on seega 145 eurot. Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 6h. Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 780 eurot (sh käibemaks). Usaldusisik on oma ajatasuks arvestanud 130 eurot tunnis kava koostamiseks vajalike toimingute tegemiseks, kava enda koostamiseks. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu on põhjendatud. Usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu 130 eurot on põhjendatud ning vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 780 eurot (lisandub km 156 eurot) kokku 936 eurot, millest 725 eurot tuleb välja maksta I. T. poolt deposiidi tasutud ettemaksust, ning 211 eurot tuleb jätta võlgniku kanda ja võlgnikult usaldusisiku Svetlana Pildeni kasuks välja mõista, osamaksetena 5 kuu jooksul, 42,20 eurot kuus.