Uku Russ Ilvese maksejõuetusavaldus Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Andreken määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) Andreken (registrikood 11082142), vandeadvokaadi abi Piret Rummi
Osaühing esindaja
Võlgnik Uku Russ
XXXXXXXXXXXX)
(isikukood
Ilves
Võlgniku pankrotihaldur Vladimir Kutšmei Võlausaldajad: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), volitatud esindajad Maris Toomessalu ja Mikk Kangro kohtutäitur Hille Kudu kohtutäitur Kristiina Feinman kohtutäitur Risto Sepp kohtutäitur Katrin Vellet ERGO Insurance SE (registrikood volitatud esindaja Vaho Vahkal
10017013),
Tallinn, Pärnu mnt 106 korteriühistu (registrikood
80010805), seaduslikud esindajad Mari Mägi, Sven Mägi, Anu Taniel, Art Aljaste ja Heini-Rasmus Kivioja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu), volitatud esindaja Terje Krais Veigo Vesman (isikukood XXXXXXXXXXXX)
Jätta Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2024. a määruse resolutsioon muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühing Andreken kanda.
4.Mõista Osaühingult Andreken Uku Russ Ilvese pankrotivara hulka välja menetluskulu 610 eurot.
5.Osaühingul Andreken tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Teistel menetlusosalistel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetatuks lugemisest. Määrus loetakse pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse postitamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Uku Russ Ilves (võlgnik) esitas 3. juunil 2022 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 15. juuni 2022. a määrusega välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei (pankrotihaldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 15. juunil 2022. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12. juulil 2022. Võlausaldajad pidid esitama oma nõuded pankrotihaldurile hiljemalt 15. augustil 2022.
2.Osaühing Andreken (võlausaldaja) esitas 4. juulil 2022 pankrotihaldurile oma nõudeavalduse. Võlausaldaja nõue on 28 009 eurot 90 senti, sh põhinõue 24 570 eurot 10 senti ja intress 2% kuus alates 15. novembrist 2022 kuni 15. juunini 2022 kokku 3439 eurot
80 senti. Võlausaldaja taotles nõude kaitsmist esimeses rahuldamisjärgus. Nõude aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel 15. novembril 2021 sõlmitud võlatunnistus ja selle kohta 29. detsembril 2021 sõlmitud maksegraafik. Võlgniku kinnisasjale on võlausaldaja kasuks seatud 15. novembri 2021. a võlatunnistusest ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete tagamiseks I järjekoha hüpoteek summas 25 000 eurot. Võlausaldaja omandas hüpoteegi notar E. Rootsi büroos 23. novembril 2021 sõlmitud hüpoteegi üleandmise lepingu alusel Swedbank AS-ilt. Nimetatud lepinguga muudeti hüpoteegiga tagatud nõudeid.
3.Pankrotihaldur avaldas 3. detsembril 2022 teate väljaandes Ametlikud Teadanded esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise kohta. Nimekirjaga tutvumise ja pankrotihaldurile vastuväidete esitamise tähtaeg oli 30. detsember 2022.
4.Pankrotihaldur edastas 28. detsembril 2022 võlausaldaja nõudele vastuväite. Pankrotihaldur vaidles võlausaldaja kogu nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastu.
5.Võlausaldaja esitas 3. veebruaril 2023 seisukoha pankrotihalduri vastuväitele. Võlausaldaja palus tunnustada nõuet 28 009 eurot 90 senti kui tähtaegselt esitatud pandiga tagatud nõuet.
6.Pankrotihaldur esitas 7. märtsil 2023 kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Pankrotihaldur palus jätta võlausaldaja nõue täies ulatuses tunnustamata. Pankrotihaldur palus tunnistada notar E. Rootsi notaribüroos 23. novembril 2021 sõlmitud hüpoteegiga tagatavate nõuete kokkulepe PankrS § 110 lg 1 p 2 alusel kehtetuks.
7.Kohus jättis 22. märtsi 2023. a määrusega võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastas selle haldurile. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel olid puudused, mida kohus ei saanud kõrvaldada. Kohus palus pankrotihalduril otsustada, kas esitada hagi hüpoteegi üleandmise lepingu ja hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu tagasivõitmiseks.
8.Pankrotihaldur esitas 6. detsembril 2023 kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Pankrotihaldur selgitas, et ta esitas võlausaldaja vastu hagi, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja võlausaldaja vahel Tallinna notar Evelyn Rootsi notaribüroos 23. novembril 2021 sõlmitud lepingu osas, millega muudeti hüpoteegiga tagatavate nõuete kokkulepet (Evelyn Rootsi notaribüroos 23. novembril 2021. a sõlmitud lepingu p 2.2). Hagi on kohtu menetluses, tsiviilasja nr 2-2313373. Hagi rahuldamise korral ei ole võlausaldaja pankrotimenetluses esitatud nõue hüpoteegiga tagatud. Sel juhul jääb kehtima 30. jaanuari 2012. a hüpoteegiga tagatavate nõuete kokkuleppe, mille kohaselt on hüpoteegiga tagatud laenulepingust nr 12-005068-EL ja selle võimalikest lisadest tulenevad nõuded. Laenulepingust nr 12-005068-EL tulenevaid nõudeid ei ole esitatud. Võlausaldaja pandiõigus on tingimuslik. Pandiõiguse olemasolu sõltub tsiviilasjas nr 2-23-13373 esitatud tagasivõitmise hagi tulemusest. Haldur vaidles võlausaldaja nõudele täies ulatuses vastu.
MAAKOHTU LAHEND
9.Tartu Maakohus kinnitas 12. jaanuari 2024. a määrusega võlausaldajate nimekirja ning rahuldas pankrotihalduri vastuväite võlausaldaja nõudele summas 28 009 eurot 90 senti. Lisaks rahuldas maakohus pankrotihalduri vastuväited kohtutäitur Hille Kudu nõudele summas 755 eurot 54 senti, kohtutäitur Kristiina Feinmani nõudele summas 55 eurot 20 senti, kohtutäitur Risto Sepa nõudele summas 81 eurot 30 senti, kohtutäitur Katrin Velleti nõudele summas 9 eurot 30 senti, Tallinna linna nõudele summas 80 eurot ning luges, et Veigo Vesmani nõudeavaldust ei esitatud. Maakohus jättis vastuväite saanud võlausaldajate menetluskulud nende enda kanda.
Võlausaldaja nõude osas leidis maakohus, et võlgnikul ei ole 15. novembril 2021 sõlmitud võlatunnistuses nimetatud kohustusi võlausaldaja ees. Võlatunnistus sõlmiti näilikult eesmärgiga jätta mulje võlgnikul võlausaldaja ees kohustuse olemasolust. Võlausaldaja omandas Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-lt nõude võlgniku vastu. Nõude loovutamine ei ole keelatud. Samas, arvestades äriühingute ja võlgniku seoseid, on eluliselt usutav, et loovutamisega sooviti tagada üksnes soodsam positsioon olla pankrotimenetluses rahuldamisjärgus eelisjärjekorras. Võlgnik on Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ klient. Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ advokaat Piret Rummi esindab pankrotimenetluses võlgnikku ja võlausaldajat. Sellest tuleneb, et tegutsetakse majanduslikus mõttes kooskõlastatult. Võlgnik on võlausaldaja tütarettevõtja Agroturg OÜ juhatuse liige, mis tõendab omavahelist seost. Swedbank AS-ile 2070 euro 10 sendi tasumine on tõendamata. Võlausaldaja esitas maksekorralduse, milles viidati lepingule 15-082074-VV. Võlausaldaja ei tõendanud, et lepingu 15-082074-VV järgi maksmiseks kohustatud isik oli võlgnik. Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-lt on väidetavalt omandatud nõue 4500 eurot. Väidetavalt on Reinmaa ja Partnerid Advokaadibüroo OÜ ning PisuHand OÜ vahel sõlmitud müügileping, mille kohaselt on sõlmitud maksegraafik. Samal kuupäeval 5. novembril 2015 on sõlmitud käendusleping, millega tulenevalt käendaja tagab vajadusel müügilepingu nõuded. Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ on teinud ülekande OÜ Citadele Leasing ja Factoring kontole summas 4544 eurot 87 senti, selgitus ostumüügileping nr JER14-5982. Arvestades, et müügi- ja käenduslepingud on allkirjastatud käsikirjas, ei saa neid hinnata objektiivselt. Kohtule ei esitatud tõendeid, et PisuHand OÜ oleks müügilepingu kohaseid makseid teinud. Üldjuhul, kui saaja oma kohustusi ei täida, pöördutakse käendaja poole. Kohtule ei esitatud tõendeid, et Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ oleks pöördunud maksete saamise osas PisuHand OÜ poole ning seejärel käendaja poole. Võlausaldaja on omandanud Armand Reinmaalt väidetavalt nõude 18 000 eurot, mis tuleneb antud laenust. Kohus nõustus selles osas halduriga. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest tulenevalt saaks lepingu õigsust tuvastada. Lepingu kohaselt tuli võlgnikul tasuda intresse iga kalendriaasta lõpul. Puuduvad tõendid, et võlgnik oleks vähemalt ühe intressimakse teinud. Võlausaldajate nimekirjas märgitud nõuded on 10 000 euro ulatuses tunnustatud I rahuldamisjärgu nõuetena (PankrS § 153 lg 1 p 1) ja 161 987 euro 89 sendi ulatuses II rahuldamisjärgu nõuetena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lõikes 2 ja § 1002 lõikes 3 märgitud andmeid. Pankrotihaldur võimaldas võlausaldajatel nimekirjaga tutvuda ja vastuväiteid esitada ning kontrollis esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Eesti Vabariigi nõue 10 000 eurot on PankrS § 1003 lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatud. Kuna võlausaldaja nõuet ei tunnustatud, jääb esimesse rahuldamisjärku üksnes Eesti Vabariigi nõue.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Võlausaldaja palub esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas pankrotihalduri vastuväite võlausaldaja nõudele 28 009 eurot 90 senti, jättis võlausaldaja nõude tunnustamata ja võlausaldaja võlausaldajate nimekirjast välja. Võlausaldaja palub teha uus määrus, millega tunnustada võlausaldaja nõuet 28 009 eurot 90 senti kui pandiga tagatud nõuet tingimuslikult sõltuvalt tsiviilasja nr 2-23-13373 lahendist. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõue. Võlausaldaja esitas tähtaegselt nõuetekohase nõudeavalduse ja 14. septembri 2022. a e-kirjaga nõude aluseks olevad varasemad kokkulepped. Maakohus jättis võlausaldaja väited ja tõendid põhjendamatult tähelepanuta.
See, et võlgnikul ja võlausaldajal on samas menetluses sama esindaja ja seega tegutsetakse majanduslikus mõttes kooskõlastatult, ei anna alust jätta võlausaldaja nõuded tunnustamata. Asjakohatu on viide, et võlgnik on võlausaldaja tütarettevõtja Agroturg OÜ juhatuse liige. See, et isikud tegutsevad erinevates äriühingutes, pigem kinnitab nende vahel tehingute tegemist ja seda, et võlgnik jäi oma kohustuse täitmisega võlausaldaja ees hätta. Võlausaldaja tasus 15. novembril 2021 võlgniku eest Swedbank AS-ile 2070 eurot 10 senti. Võlgnik kinnitas võlatunnistuses, et tegemist oli võlgniku eest tasutud kohustusega. Võlausaldajal on õigus see summa võlgnikult tagasi nõuda. Nõudeid saab ka osaliselt tunnustada. Nõuded, mille osas kahtlust ei ole, tuleb lugeda tunnustatuks. Seadus lubab sõlmida müügilepingu ja käenduslepingu kirjalikus vormis. Neid lepinguid ei saa jätta hindamata põhjusel, et need olid käsikirjaliselt allkirjastatud. Võlausaldajal on võlgniku vastu nõue, kuna PisuHand OÜ ei teinud lepingute alusel makseid. PisuHand OÜ ja võlgnik käendajana vastutavad täitmata kohustuste eest. Võlgnik tunnistas võlatunnistuses kohustust. Kohus jättis pankrotihalduri esimese taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks rahuldamata. Pankrotihaldur esitas seejärel tagasivõitmise hagi ning pärast seda uue taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks. Kohus ei käsitlenud võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tagasivõitmise hagi esitamisega seonduvat. Kohus ei hinnanud pandiga tagatud nõuet õigesti. Pankrotihalduril ei ole PankrS § 100 3 lg 4 p-st 1 nähtuvalt kaitsmiseta tunnustatuks loetavate nõuete puhul õigust nõudeid hinnata. Pankrotihaldur peab kandma PankrS § 1003 lg 4 p-st 1 nähtuva nõude võlausaldajate nimekirja (RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718/35). Pankrotihaldur esitas tagasivõitmise hagi. Seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-23-13373. Hagi tagamist ei ole taotletud. Vastuväited nõude rahuldamisjärgule on põhjendamatud. Pankrotihaldur märkis võlausaldaja pandiõiguse võlausaldajate nimekirjas tingimuslikuna. Maakohus jättis võlausaldaja nõude sellele vaatamata põhjendamatult tervikuna tunnustamata ja võlausaldajate nimekirjast välja.
11.Pankrotihaldur palub menetlusosaliste kanda.
jätta
määruskaebus
rahuldamata
ja
menetluskulud
Võlgnik ja A. Reinmaa, tegutsedes võlausaldaja kaudu, valmistusid võlgniku pankrotimenetluseks ette ning tekitasid kooskõlastatud tegevuse tulemusena võlausaldajale võlgniku ainsal varal lasuva esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud nõude. Võlgnik on Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ klient. Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ advokaat Piret Rummi on pankrotimenetluses võlgniku esindaja. Võlausaldaja on võlgniku lähikondne. Võlgnik on võlausaldaja tütarettevõtja Agroturg OÜ juhatuse liige. Võlgnik oli võlausaldaja poolt valitud võlausaldaja tütarettevõtja Turritis OÜ juhatuse liikmeks. Võlgniku ja võlausaldajat, selle juhatuse liiget Armand Reinmaad ja Armand Reinmaa advokaadibürood Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ seob pikaajaline koostöö. See annab aluse arvata, et võlgnik ja võlausaldaja tegutsesid kooskõlastatult teineteise kasuks ning teiste kahjuks. Võlgnikul ei ole võlausaldaja ja võlgniku vahel 15. novembril 2021 sõlmitud võlatunnistuses nimetatud kohustusi. Võlatunnistust sõlmiti näilikult eesmärgiga jätta mulje kohustuste olemasolust. Võlausaldaja ajas Swedbank AS-ile 2070 euro 10 sendi maksmisel enda, mitte võlgniku asja. Võlgniku kohustuse täitmine Swedbank AS-i ees ei ole tõendatud. Võlausaldaja ei tõendanud nõude 4500 eurot üleminekut. Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ ja võlgniku 5. novembri 2015. a kuupäevaga käendusleping sõlmiti tõenäoliselt tagantjärele. Käenduslepingu ja selles viidatud 5. novembri 2015. a müügilepingu sõlmimise tegelikku aega ei ole võimalik tuvastada. Võlausaldaja ei
tõendanud nõude 18 000 eurot üleminekut. Armand Reinmaa ja võlgniku 5. novembri 2015. a laenuleping sõlmiti tagantjärgi. Laenulepingu sõlmimise aeg ei ole tuvastatav. Pankrotihaldur esitas võlausaldaja vastu hagi, milles palub tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks võlgniku ja võlausaldaja vahel notar E. Rootsi notaribüroos 23. novembril 2021 sõlmitud leping osas, millega muudeti hüpoteegiga tagatavate nõuete kokkulepet. Hagi rahuldamise korral ei ole võlausaldaja nõue hüpoteegiga tagatud. Tagatavate nõuete muutmise kokkuleppe tagasivõitmise nõude esitamine ei piira võimalust vaielda võlausaldaja nõudele vastu. Hagi tagamise vajadus tekib, kui võlausaldaja nõuet tunnustatakse. Pankrotihaldur jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palub nendega arvestada.
12.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) palub jätta määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. PankrS § 100 3 lg 4 p 2 kohaldub pandiõigusele, mitte nõudele, mis on pandiõigusega tagatud. Nõude hindamine oli lubatav. Hüpoteek ei tõenda nõuet. Kuna võlausaldaja nõue jäi täies ulatuses tunnustamata, ei pidanud maakohus pandiõigust tingimuslikult märkima. Nõude tunnustamise korral tuleb pandiõigus märkida võlausaldajate nimekirja tingimuslikuna.
13.Teised võlausaldajad ei esitanud kohtu poolt antud tähtaja jooksul määruskaebuse kohta arvamust.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata, muutes maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et võlausaldaja nõude aluseks olev 15. novembri 2021. a võlatunnistus on näilik tehing ning pankrotihalduri vastuväide võlausaldaja nõudele tuleb rahuldada. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi järgnevaga, vastates ühtlasi määruskaebuse väidetele.
17.Võlgnik esitas pankrotiavalduse 3. juunil 2022. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 järgi kohaldub seega pankrotiseaduse redaktsioon, mis kehtis 30. juunini 2022.
18.Kohus lahendab võlausaldajate nimekirja kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt, määrab nõuete rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja 30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega (PankrS § 1003 lg 1). Võlausaldajate nimekirja kinnitamisel märgitakse PankrS § 1003 lg 5 p-de 3 ja 5 järgi võlausaldaja tunnustatud nõude suurus ning kas nõue on tagatud pandiõigusega. Nõude ja seda tagava pandiõiguse tunnustamiseks tuleb nõuet ja seda tagavat pandiõigust PankrS § 1001 lg 1 järgi eelnevalt kaitsta. Kaitsmiseta loetakse PankrS § 1003 lg 4 p-de 1 ja 2 järgi tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud jõustunud kohtulahendiga või täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõike 1 punkti 6 või 6 1 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga, ning pandiõigus, mida on tunnustatud jõustunud kohtulahendiga või TMS § 2 lõike 1 punkti 6 või 6 1 kohaselt täitedokumendiks oleva vahekohtu lahendiga või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või väärtpaberite registrisse. Nõude ja
seda tagava pandiõiguse kaitsmine või nende kaitsmiseta tunnustatuks lugemine toimub pankrotiseaduse kohaselt järelikult eraldi. Nõude kaitsmine või kaitsmiseta tunnustatuks lugemine ei tähenda seega automaatselt ka nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist ning nõuet tagava pandiõiguse kaitsmine või kaitsmiseta tunnustatuks lugemine automaatselt nõude enda tunnustamist.
19.Võlausaldaja ei tugine sellele, et tal on võlgniku vastu PankrS § 100 3 lg 4 p-s 1 nimetatud nõue. Võlausaldaja nõude alus on võlausaldaja ja võlgniku vahel 15. novembril 2021 sõlmitud võlatunnistus ja 29. detsembri 2021. a maksegraafik (I kd, tl 151). Selle nõude osas ei ole kohtulikku kontrolli toimunud. Tegemist ei ole PankrS § 100 3 lg 4 kohase nõudega, mida oleks võimalik lugeda kaitsmiseta tunnustatuks. Riigikohus käsitles võlausaldaja poolt viidatud määruses (RKTKm 23.02.2023, 2-21-5718/35) PankrS § 1003 lg 4 p-s 1 nimetatud nõuete kaitsmiseta tunnustatuks lugemist. Kuna võlausaldajal ei ole PankrS § 1003 lg 4 p-s 1 nimetatud nõuet, ei ole Riigikohtu tõlgendus võlausaldaja nõude osas kohaldatav. Halduril oli PankrS § 100 1 lg 4 järgi seega kohustus kontrollida võlausaldaja nõude põhjendatust ning esitada juhul, kui selleks on alus, nõudele vastuväide. Maakohtul oli PankrS § 1003 lg 1 ja lg 5 p 3 järgi kohustus hinnata võlausaldaja nõuet sisuliselt. Eelmärgitud järeldust ei muuda asjaolu, et võlausaldaja nõue on osaliselt tagatud võlgniku kinnisasjale seatud ja kinnistusraamatusse kantud I järjekoha hüpoteegiga, mille kohaselt on kinnisasja igakordne omanik kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (I kd, tl 166 jj). Hüpoteegi kui nõuet tagava pandiõiguse saab PankrS § 1003 lg 4 p 2 alusel lugeda kaitsmiseta tunnustatuks, kuid see ei too PankrS §-dest 1001 ja 1003 tulenevalt automaatselt kaasa hüpoteegiga tagatud nõude tunnustatuks lugemist (vt käesoleva määruse p 18). Hüpoteek annab asjaõigusseaduse (AÕS) § 325 lg 1 järgi võlausaldajale õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik AÕS § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kinnisasja omanik võib AÕS § 351 lg 1 järgi esitada hüpoteegipidaja vastu mh selliseid vastuväiteid, mis tal on sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel, sh väita, et nõuet, mis on hüpoteegiga tagatud, ei ole tekkinud. Pantija, kes ei ole võlgnik, võib AÕS § 279 lg 7 järgi esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Hüpoteegi olemasolust ei tulene seega hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu ega ole välistatud hüpoteegiga tagatud nõudele vastuväidete esitamine. Hüpoteegiga tagatud nõudele vastuväidete esitamine ei ole välistatud ka juhul, kui on sõlmitud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga nõude rahuldamiseks. Sel juhul on TMS § 2 lg 1 p-st 19 tulenevalt võimalik alustada hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetlust, kuid nõude olemasolule ja kehtivusele saab vastuväiteid esitada TMS § 221 lg 1 1 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Kuna PankrS § 1003 lg 4 p 2 võimaldab lugeda kaitsmiseta tunnustatuks üksnes hüpoteegi ja hüpoteegi olemasolu ei tähenda, et hüpoteegiga tagatud nõue on olemas, ega välista hüpoteegiga tagatud nõudele vastuväidete esitamist, oli pankrotihalduril võimalik esitada hüpoteegiga tagatud nõudele vastuväiteid ning kohtul seejärel kontrollida nõude olemasolu.
20.Võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahel 15. novembril 2021 sõlmitud võlatunnistusest ja sellele 29. detsembril 2021 sõlmitud maksegraafikust.
20.1.Võlausaldaja väitel on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse sõlmimisel. Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi võlausaldaja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb võlausaldajal tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega on seega tegemist siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (RKTKo 3.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.2.). Võlausaldaja väidab, et 15. novembri 2021. a võlatunnistus on konstitutiivne. Võlatunnistusest nähtuvalt tunnistas võlgnik varasematest võlasuhetest tulenevaid kohustusi. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et poolte tahe oli luua iseseisev kohustus. Võlausaldaja ei lükanud seega ümber eeldust, et 15. novembri 2021. a võlatunnistus on deklaratiivne.
20.2.Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud nõudele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes ei loobunud (RKTKo 3.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.4). Nimetatud piirang kehtib ka pankrotimenetluses, kuna võlgniku pankroti väljakuulutamine iseenesest ei mõjuta võlgniku poolt enne seda antud võlatunnistuse õiguslikke tagajärgi. Seega ei saa ka pankrotihaldur esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, millest võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud. Kehtiva deklaratiivse võlatunnistuse kui tehingu saab PankrS §-des 109 jj sätestatud alustel tagasivõitmise korras küll kehtetuks tunnistada. Samas saab pankrotihaldur nõuete kaitsmise käigus esitada võlgniku deklaratiivsele võlatunnistusele selliseid vastuväiteid, mis puudutavad võlatunnistuse kehtivust.
20.3.Pankrotihaldur väidab, et võlatunnistus on näilik tehing ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 2 alusel tühine. Kohus peab kontrollima võlatunnistuse kui tehingu tühisuse aluseid (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 1 järgi tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.
Tehingu näilikkuse tuvastamine eeldab tahteavalduste, s.o tehingu sisulist hindamist (RKTKo 2.11.2011, 3-2-1-95-11, p 12). Kuna pankrotihaldur väidab, et võlatunnistus on näilik, peab ta tõendama, et võlgnik ja võlausaldaja leppisid kokku, et võlatunnistuse andmisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi.
20.4.Võlgnikku esindas pankrotiavalduse esitamisel advokaat P. Rummi Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-st (I kd, tl 2 – 4). Võlgniku kohustuste ja varade nimekirja kohaselt oli Andreken OÜ selline võlausaldaja, kelle nõude osas ei olnud võlgniku suhtes pankrotiavalduse esitamise ajal täitemenetlust alustatud. Enamike teiste võlausaldajate nõuete suhtes olid täitemenetlused alustatud. Suurem osa nendest nõuetest olid olemas ajal, mil võlgnik andis võlatunnistuse, s.o 15. novembril 2021 (I kd, tl 5 – 12, 33 – 35). Kuna teiste võlausaldajate nõuded olid kokku 171 233 eurot 55 senti, enamike nõuete osas algatatud täitemenetlused ei olnud viinud nõuete rahuldamiseni ja võlgniku ainsaks realiseeritavaks varaks oli 2/3 suurune kaasomandi osa Puka alevikus, Otepää vallas asuvast kinnisasjast, pidi võlgnikul olema võlatunnistuse andmise ajal arusaadav, et ta ei suuda ilmselt oma kohustusi täita. Võlausaldaja juhatuse liige võõrandas 2016. aastal oma ainuosaluse osaühingus Sponsum võlgnikule (II kd, tl 29). Võlausaldaja valis 15. mail 2018 võlgniku oma tütarettevõtte Turritis OÜ juhatuse liikmeks (II kd, tl 24). Võlgnik, võlausaldaja ja võlausaldaja juhatuse liige A. Reinmaa tegid seega enne võlatunnistuse andmist pikemat aega koostööd. Võlgnik andis võlatunnistuse võlausaldajale, kelle juhatuse liige ja ainuosanik on A. Reinmaa. Viimane on omakorda advokaadibüroo, kelle kaudu võlgnik pankrotiavalduse esitas, osanik. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlgniku kinnistusraamatu väljavõte tehti Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ ja A. Reinmaa poolt (I kd, tl 15 pöördel), kuigi võlgnikku esindas advokaat P. Rummi. Võlausaldajat esindab võlgniku pankrotimenetluses samuti Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ advokaat P. Rummi. Võlgnik ja võlausaldaja on seega omavahel seotud ning neil oli pankrotimenetluses ka sama esindaja. Võlgnik tunnistas võlatunnistusega järgmisi kohustusi võlausaldaja ees:
hüvitada võlausaldajale viimase poolt võlgniku Swedbank AS-i ees oleva kohustuse täitmise kulu 2070 eurot 10 senti; täita nõue, mille võlausaldaja sai Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ nõude loovutamise teel, summas 4500 eurot ning täita laenulepingust tulenev nõue, mille võlausaldaja sai A. Reinmaalt nõude loovutamise teel, summas 18 000 eurot (kokku tunnistas võlgnik kohustusi 24 570 eurot 10 senti).
Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks kunagi neid kohustusi kasvõi osaliselt täitnud ning et endised võlausaldajad või võlausaldaja oleks nende kohustuste täitmist võlgnikult nõudnud muul viisil kui pankrotimenetluses. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohtu hinnangul piisav alus arvata, et võlgnik ja võlausaldaja võisid võlatunnistuse andmisega soovida üksnes jätta mulje võlatunnistuse olemasolust, sh sellest, et võlgnikul on võlausaldaja ees kohustused, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik loobunud. Võlgniku ja võlausaldaja selline tahe võib olla kantud soovist luua uued nõuded, mis oleksid tagatud võlgniku kinnisasjale seatud esimese järjekoha hüpoteegiga, ning seeläbi takistada teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist võlgniku pankrotimenetluses. Võlausaldaja poolt esitatust ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et võlatunnistuse andmisel tehtud tahteavaldustel on avaldatud tahtele vastavad õiguslikud tagajärjed. Avaldatud tahtele vastavatele õiguslikele tagajärgedele viitaks eelkõige see, et võlgnikul olid võlausaldaja ees kohustused, millele vastuväidete esitamisest võlgnik loobus.
20.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlausaldaja esitatud tõenditest ei järeldu, et võlgnikul on võlausaldaja ees võlatunnistuses nimetatud kohustused. Maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel menetlusnorme. Maakohus ei järeldanud ainuüksi käendus- ja laenulepingute käsikirjalisest allkirjastamisest, et nende lepingutega üritati näidata võlgniku kohustuste olemasolu. Maakohus hindas tõendeid kogumis.
20.5.1.Nõudeavalduse lisast nähtuvalt on võlausaldaja tasunud 15. novembril 2021 Swedbank AS-ile 2070 eurot 10 senti (I kd, tl 160). Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud pankrotihalduri vastuväide, et võlausaldaja ei ole usaldusväärselt tõendanud, et tasus Swedbank AS-ile 2070 eurot 10 senti võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel. Tasumise kohta esitatud maksekorraldusest nähtuvat on makse tehtud viitega lepingule 15-082074VV. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et lepingu 15-082074-VV järgi maksmiseks kohustatud isik oli võlgnik. Üksnes maksekorraldusele märgitud selgitusest seda järeldada ei saa. Samuti ei ole võlausaldaja tõendanud, et oleks lepingu alusel omandanud Swedbank AS-ile tasutu ulatuses nõudeõiguse võlgniku vastu. VÕS § 78 lg 4 järgi võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Võlausaldaja esitatu ei võimalda järeldada, et võlausaldajal oleks õigus nõuda võlgnikult Swedbank AS-ile tasutud 2070 euro 10 sendi hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel. Haldur on põhjendanud enda seisukohta, miks ta arvab, et tasumisel ajas võlausaldaja enda, mitte võlgniku asja. Määruskaebuse väited ei veena kohut vastupidises.
20.5.2.Võlgnik käendas 5. novembri 2015. a käenduslepinguga PisuHand OÜ ja Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ vahelisest 5. novembri 2015. a müügilepingust tulenevaid PisuHand OÜ kohustusi (I kd, tl 155). PisuHand OÜ kohustus müügilepingu alusel alates
15.detsembrist 2015 kuni 15. novembrini 2018 tasuma Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le osamaksetena 4545 eurot, millele lisandub käibemaks, ning intressi 1638 eurot, kokku 7092 eurot (I kd, tl 164 – 165). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käenduslepingu käsikirjaline allkirjastamine ning sellest tulenevate kohustuste võlgnikult nõudmine aastaid pärast kohustuste sissenõutavaks muutumist võlgniku pankrotimenetluses viitab sellele, et käenduslepingust tulenevaid kohustusi ei ole tegelikult olemas.
20.5.3.Võlgnik sai 5. novembril 2015 A. Reinmaaga sõlmitud laenulepingu alusel viimaselt laenu 16 000 eurot, mille ta pidi koos intressidega tagastama 31. mail 2021. Laenulepingu järgi toimus laenu andmine sularahas ning seda kinnitab üksnes võlgniku ja A. Reinmaa allkiri laenulepingul. Võlgniku poolt raha saamise kohta ei esitatud muid tõendeid. Võlgniku ja A. Reinmaa vahel 10. juunil 2021 sõlmitud laenulepingu muudatusest nähtub, et võlgnik ei tasunud laenulepingus märgitud tähtajaks, s.o 31. maiks 2021 laenu ega intressi. Sellele vaatamata leppisid võlgnik ja A. Reinmaa laenulepingu muudatuste kohaselt kokku, et võlgnikule antakse vastavalt võlgniku elulistele vajadustele 400 eurot laenu juurde, kuid laen kantakse Anna-Liisa Ilvese pangakontole (I kd, tl 159). A. Reinmaa pangakonto väljavõtte kohaselt (I kd, tl 158) kandis ta A.-L. Ilvesele alates 18. juunist 2021 kuni 5. novembrini 2021 kokku erinevates summades raha kokku 435 eurot, kuid ülekantud summade suurus ei ühti laenulepingu muudatuses nimetatud summaga ning ülekande selgitusest ei nähtu, et tegemist oleks laenulepingu muudatusest tuleneva kohustuse täitmisega. Võlausaldaja esitatud tõenditest ei nähtu seega, et kumbki pool oleks laenulepingust ja selle muudatusest tulenevaid kohustusi hakanud täitma või nõudnud teiselt poolelt tema kohustuste täitmist.
20.5.4.Ringkonnakohus leiab, arvestades eeltoodut ning võlgniku, võlausaldaja, Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ ja A. Reinmaa ülal kirjeldatud suhteid, et käendus- ja laenulepinguga (sh selle muudatusega) üritati jätta mulje võlgniku kohustuste olemasolust
selleks, et luua nõuded, mis oleksid tagatud võlgniku kinnisasjale seatud esimese järjekoha hüpoteegiga ning seeläbi takistada teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist võlgniku pankrotimenetluses. Käendus- ja laenuleping (sh selle muudatus) on seega näilikud tehingud ja TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised.
20.6.Kuna võlatunnistus on eelmärgitut arvestades näilik tehing ja sellisena TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine, ei ole võlatunnistusel TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Võlgnik ei ole võlatunnistusega seega loobunud võlatunnistuses nimetatud kohustustele vastuväidete esitamisest. Järelikult peab võlausaldaja tõendama, et tal on võlgniku vastu võlatunnistuses nimetatud kohustused. Kuna ringkonnakohus leidis ülal, et võlausaldaja ei ole suutnud seda teha, jättis maakohus võlausaldaja nõude PankrS § 100 3 lg 1 alusel õiguspäraselt tunnustamata ja võlausaldajate kinnitatud nimekirjast välja.
21.Ringkonnakohus selgitas ülal, et asjaolu, et võlausaldaja nõue on osaliselt tagatud võlgniku kinnisasjale seatud ja kinnistusraamatusse kantud I järjekoha hüpoteegiga, ei tähenda, et võlausaldaja nõuet peaks tunnustama PankrS § 153 lg 1 punktis 1 sätestatud I järgu nõudena olukorras, kus võlausaldajal ei ole võlgniku vastu nõuet. Hüpoteegi olemasolu annab AÕS § 325 lg 1 järgi hüpoteegipidajale õiguse realiseerida hüpoteek, kui hüpoteegiga tagatud nõue on olemas. Võlausaldaja nõude PankrS § 153 lg 1 punktis 1 sätestatud I järgu nõudena tunnustamine eeldab lisaks hüpoteegi olemasolule seega ka hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu. Kuna hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole, ei saa seda PankrS § 153 lg 1 punktis 1 sätestatud I järgu nõudena ka tunnustada. Lisaks on võlausaldaja nõue AÕS § 346 lg 1 järgi hüpoteegiga tagatud hüpoteegisumma ulatuses, praegusel juhul 25 000 euro ulatuses. Võlausaldaja nõuet ei saaks 3009 euro 90 sendi ulatuses seega niikuinii tunnustada PankrS § 153 lg 1 punktis 1 sätestatud I järgu nõudena. Võlausaldaja määruskaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata.
22.Maakohus on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude PankrS § 153 lg 1 punktis 1 sätestatud I järgu nõudena tunnustamisel lisanud määrusesse järgmise tingimuse: "Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude 1. rahuldamisjärgus rahuldamine sõltub tsiviilasjas nr 2-23-13373 esitatud tagasivõitmise hagi lahendamise tulemusest ja Andreken OÜ nõude tunnustamisest." Selles osas ei anna võlausaldaja määruskaebus alust maakohtu määrust muuta ning ükski teine menetlusosaline ei ole maakohtu määrust vaidlustanud (TsMS § 659 ja § 651 lg 1).
23.Määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. Haldur vastab TsMS § 218 lõike 1 punktis 2 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Haldur osales oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata. Haldur võib PankrS § 65 lg 14 järgi seega nõuda võlausaldajalt kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse. Kohus määrab TsMS § 175 lg 1 järgi kulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Halduri menetluskulude nimekirja kohaselt tegi haldur määruskaebuse menetluses toiminguid kokku 3 tundi 20 minutit. Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja mahtu, on halduri ajakulu põhjendatud. Haldur arvestas tunnitasuga 150 eurot käibemaksuta. Tegemist ei ole tunnitasuga, mis oluliselt ületaks keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Tasu on seega kokku 500 eurot (käibemaksuta). Kuna tasu mõistetakse välja võlgniku pankrotivarasse ja halduri kinnitusel ei ole võlgnik käibemaksukohustuslane, lisandub tasule TsMS § 174 lg 10 alusel käibemaks. Tasu on seega kokku 610 eurot. See tuleb võlausaldajalt võlgniku pankrotivarasse välja mõista.
Ringkonnakohus märgib halduri taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Teised võlausaldajad ei esitanud menetluskulude nimekirja. Neil puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.