Credit.ee OÜ hagi Prosperity OÜ ja O. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 403,45 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja Credit.ee OÜ, registrikood 11898079, asukoht F. Tuglase tn, 19, Tartu linn, Tartu linn, 51006, Tartu maakond, seaduslik esindaja Alar East, lepinguline esindaja Marija Tukmatševa; kostja I Prosperity OÜ, registrikood 11545990, asukoht Karjavälja tn, 4, Mustamäe linnaosa, Tallinn, 12918, Harju maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige O. K. ; kostja II O. K. , isikukood xxxxxxxxx.
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Credit.ee OÜ hagi Prosperity OÜ ja O. K. vastu.
2.Välja mõista Prosperity OÜ-lt ja O. K. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks 25. novembril 2021 hageja ja kostja I sõlmitud laenulepingu nr 20211124/04 ja hageja ja kostja II sõlmitud käenduslepingu nr 20211124/04KL alusel põhivõlg 6212,67, intress 628,90 eurot, 1. novembriks 2023 sissenõutavaks muutunud viivis 852,82 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot.
3.Välja mõista Prosperity OÜ-lt ja O. K. solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks viivis kokkulepitud määras 0,25% päevas põhivõla jäägilt alates 2. novembrist 2023 kuni kohustuse täitmiseni, kuid O. K. koos määruse p-s 2 nimetatud summadega kokku mitte rohkem kui 17 150 eurot.
6.Välja mõista Prosperity OÜ-lt ja O. K. menetluskulude katteks 910 eurot.
solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks
7.Kostjad on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja ja kostja I sõlmisid 25. novembril 2021 laenulepingu nr 20211124/04, millega hageja andis kostjale I laenu 7500 eurot ja kostja I kohustus laenu koos intressidega tagastama osamaksetena 24. novembriks 2026. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 25. novembril 2021 käenduslepingu nr 20211124/04KL. Laenusaaja on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 4231 eurot, millega on kaetud põhiosa 1287,33 eurot, intress 2408,18 eurot (ehk esimese 16 osamakse summa oli täielikult kaetud ja osaliselt 17. osamakse), laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot, viivis 200,49 eurot, maksehäirete avaldamise tasu 20 eurot ja sissenõudmisega seotud kulud 240 eurot. Alates 15. juulist 2023 ei ole kostjalt I ega kostjalt II hageja kontole laekunud mitte ühtegi makset. Hageja andis kostjatele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, kuid kuna nad seda ei teinud, ütles hageja laenulepingu 21. septembril 2023 erakorraliselt üles. Hageja palub kohtul kostjatelt mõista solidaarselt välja laenu põhiosa 6212,67 eurot, intressi 628,9 eurot, 1. novembri 2023 seisuga arvestatud viivise 852,82 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ning viivise kokkulepitud määras 0,25% päevas alates 2. novembrist 2023 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 17 150 eurot.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostjad ei ole haginõuetele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostjad on soovinud vaidluse kokkuleppel lahendada, kuid ei ole kompromissettepanekutele vastanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
6.Hageja ja kostja I sõlmitud leping vastab krediidilepingu tunnustele VÕS § 401 lg 1 mõistes. Kohtule ei ole esitatud lepingu tühisusele viitavaid asjaolusid.
7.VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.
8.Hageja kandis 25. novembril 2021 kostja I pangakontole laenusumma 7500 eurot (dtl 25), mille kostja kohustus tagastama koos intressiga (dtl 11). Pooled on laenulepingus kokku leppinud aastases intressimääras 25% (dtl 23). Hageja toob hagiavalduses esile, et kostja I kohustus laenu koos intressidega tagastama igakuiste osamaksetena 24. novembriks 2026, kuid kostja I sattus alates 27. aprillist 2023 osamaksete tasumisega viivitusse ning alates 15. juulist 2023 ei ole tehtud ühtegi makset. Hageja saatis kostjatele enne lepingu ülesütlemist meeldetuletusi ja andis kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ei ole. Hageja on krediidilepingu üles öelnud 12. septembril 2023. Kostjad ei ole lepingu lõpetamisele vastuväiteid esitanud. Asjaoludest nähtuvalt on hageja krediidilepingu seega VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel koosmõjus VÕS § 401 lg-ga 3 kehtivalt üles öelnud. Lepingu lõppemisel muutus kogu põhiosa sissenõutavaks ehk laenusaajal tekkis VÕS § 401 lg 1, § 397 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel kohustus tasuda põhivõlg 6212,67 eurot ja intress 628,90 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
10.Hageja ja kostja I on kokku leppinud viivise määras 0,25% päevas (dtl 23). Kostja I on jäänud laenu põhiosa tasumisega osaliselt võlgnevusse alates 27. aprillist 2023. Alates
13.septembrist 2023 tekkis kostjal I kohustus tasuda viivist kokkulepitud määras kogu põhivõla jäägilt. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks viivis kogusummas 852,82 eurot (dtl 5). Lisaks on TsMS § 367 alusel hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist kokkulepitud määras 0,25% päevas alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
11.VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, eeldusel, et ta võib nõuda ka viivist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja on saatnud kostjale I
meeldetuletused e-kirja ja posti teel 21. juulil 2023, 15. augustil 2023 ja 12. septembril 2023, seega teinud kulutusi võla sissenõudmiseks.
12.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 järgi on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.
13.Hageja ja kostja II sõlmitud leping on tarbijakäendusleping VÕS § 142 lg 1 ja § 143 lg 1 mõistes. Käendusleping on sõlmitud kirjalikult ja selles on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, seega ei ole leping VÕS § 143 lg 2 ega § 144 lg 2 alusel tühine.
14.VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
15.Seega vastutavad kostjad krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kostja II ei ole esitanud asjaolusid, mis välistaksid hagejal tema vastu oma nõuete maksmapaneku. Arvestades, et käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimummääras 17 150 eurot, tuleb tema osas edasiulatuvat viivist vastavalt piirata.
16.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla 6212,67 eurot, intressi 628,90 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 852,82 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja edasiulatuva viivise kokkulepitud määras 0,25% päevas põhivõla jäägilt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid kostjalt II koos eelnimetatud nõuetega kokku mitte rohkem kui 17 150 eurot. Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
18.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 910 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 910 eurot.
19.Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.