F.L.i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: F.L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post: [email protected])
Ärakuulamine
15.05.2024 kell 16.00
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada F.L.i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja F.L.i (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 19. juunil 2024 kell 14.30 ja algatada F.L.i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada F.L.i pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 05.07.2024 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata F.L.i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 08.07.2024 kell 10.30 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus F.L.ilt võlgniku vande ning F.L. on kohustatud isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab F.L. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 19. juuniks, esimene aruanne esitada
19.juunil 2025.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.F.L.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta. Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
11.Jätta menetluskulud võlgniku F.L.i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
12.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 357,50 eurot, s.o kokku 1982,50 eurot, millest 982,10 eurot hüvitada pankrotivara arvelt ning 1000,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arvelduskonto XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank).
13.Võlgnik F.L. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
14.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.L. (avaldaja, võlgnik) esitas 29.04.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on F.L. vabaabielus, ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 90 eurot (teise poole kuludest tasub elukaaslane), toidukulud 300 eurot, kulutused riietusele ja jalanõudele 30 eurot, majatarvetele ja hügieenile 30 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 40 eurot, ravimid ja tervishoiukulud 90 eurot ning muud ettenägematud kulud 40 eurot, kokku 650 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu ca 1450 eurot. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikule ei kuulu kinnisvara, transpordivahendeid, tulirelvi ega äriühingute osalusi. Võlgnikul on kohustusi kümne võlausaldaja ees (BB Finance OÜ, Bondora AS, Coop Pank AS, IPF Digital AS, Holm Bank AS, Ferratum Bank, Omaraha OÜ, Placet Group OÜ, TF Bank AS (publ) Eesti filiaal ja MoneyZen OÜ).
2.Kohus võttis 17.05.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 12.06.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik F.L. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused üheksa võlausaldaja ees kokku 33 058,42 eurot (sh põhiosa võlg 30 497,99 eurot ja kõrvalnõuded 2559,43eurot). Teadaolevalt on kohustustest vaid 9% muutunud sissenõutavaks. Võlausaldajateks on võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted. Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara ning tema sissetulek koosneb töötasust 1535 eurot kuus. Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pank AS-is, Coop Pangas ja LHV Pank AS-s. Välismaistes pankades on ka kontod olnud, kuid praegu neid ei kasuta ja ei saa ka väljavõtteid. Töötasu laekub kontole SEB Pank AS-is. Võlgnikule ei ole määratud töövõime vähenemist, alates 2021-st aastast on olnud probleeme sõltuvushäirete ja psüühilise murdumisega. Tegeleb oma vaimsete ja sõltuvuse probleemiga ja saab vajalikku ravi. Laenude võtmise osas on selgitanud, et esimesena võttis õppelaenu ja siis laenu kasuperele elektriliitumise jaoks. Hiljem tekkis arusaam, et laenuga saabki paremaid asju osta ja nii võttis laene erinevate (ja ikka paremate) tehnikavahendite ostmiseks. Mingil hetkel sai aru, et laene on palju ja refinantseeris suurema osa TF Bank laenuga, kuid siis hakkas jälle uusi laene võtma. Sattus ringi, kus võttis uusi laene eelmiste tasumiseks. Üritas
laenuandjatele tasuda üle kuu, st ühtedele üks kuu ja teistele teine kuu, vastavalt meeldetuletuskirjade saamisele. Umbes aasta tagasi tundis, et ei saa enam hakkama. Pöördus Bigbanki poole laenude refinantseerimiseks, kuid sai eitava vastuse. Seejärel pöördus Pesapuu OÜsse, kus aidati koostada maksejõuetusavaldus ning selgitati pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega seonduvat. Võlgnik omab kahte arvelduskontot SEB Pank AS-is, millest ühe konto saldo 28.04.2024 seisuga 0 eurot ja teise konto saldo 28.04.2024 seisuga 61.13 eurot, arveldusarve Coop Bank AS-is, mille saldo 20.05.2024 seisuga 0 eurot, arvelduskonto LHV Pank AS-is, mille saldo 20.05.2024 seisuga 0 eurot. Arveldusarveid arestitud ei ole. Lisaks on võlgnik teatanud, et on kasutanud kontosid Citadele Bank, Wises, erinevaid Krypto rahakotte, Change, Trust, Crypto.com, Kucoin, Halo, Metamask, kuid käesoleval ajal neile ligi ei pääse. Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021.aastal oli sissetulek 23 641,58 eurot, 2022.aastal 16 981,97 eurot ja 2023. aastal 21 384,48 eurot. Võlgniku suhtes kohtulahendeid võlgade sissenõudmiseks tehtud ei ole ja täitetoimikuid avatud ei ole, kuid võlgnik on selgitanud, et tegelikult on ta tasunud ühtesid laene teiste arvelt, lisaks teostanud laenumakseid n-ö. üle kuu, et jätta muljet maksevõimelisusest. Võlgniku varaks on vähesel määral mitteolulise väärtusega tehnikavahendeid, mille tegelik turuhind selgub pankrotimenetluses müügil. Võlgnik töötab põhikohaga sihtasutuses Endla Teater, keskmise netosissetulekuga ca 1535€/kuus. F.L. on märkinud, et laenude võtmisel kontrollisid laenuandjad tema II samba makseid ja tuludeklaratsioone. Menetluses käigus tuleb tuvastada, kas võlausaldajad on laenude väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. F.L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ebamõistlik, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine ja uute laenudega eelmiste kustutamine. Sealjuures on laenuraha kasutatud eluliselt mitteoluliste kaupade ostmiseks. Võlgnik on maksejõuetu vähemalt 2023 aasta algusest, kuid on uute laenude arvelt vanade tasumise ning maksetega nö laveerimisega maksejõuetust näilikult edasi lükanud.
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 17.06.2024 kohtuistungil.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et võlgniku F.L.i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.F.L. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 33 058,42 euro ulatuses, millised on osaliselt muutunud sissenõutavaks. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja kohustusi, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt (vähemalt 2023 aasta algusest alates). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et F.L. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine ja uute laenudega eelmiste laenude tagasimaksmine. Kindlasi on soodustavaks teguriks ka F.L.i sõltuvusprobleemid.
8.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks F.L.i pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. 10. Kohus kuulutab võlgniku F.L.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
11.Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).
12.FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 19.06.2025.
13.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
-
-
-
-
Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
Menetluskulud 14. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 12,5 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 1625 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, taotleb usaldusisiku tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata 1625 eurot, millele lisandub käibemaks 357,50 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahendites ja 805 eurot millele lisandub käibemaks 177,10 eurot, kokku 982,10 eurot mõista välja võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.
Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number EE100096914). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse osaliselt usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 805 eurot (lisandub käibemaks 177,10 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.