Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

raamatupidamisbilanssi ega ühtegi nõutud dokumenti. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõla suuruseks 1941,04 eurot. Eeltoodust tulenevalt võiks olla võlgniku teadaolevate kohustuste suuruseks ligikaudu 82 000 eurot. Esialgselt on võlgniku varad kokku 0 eurot. T. P. ei ole järginud äriseadustikus sätestatud korda pankrotiavalduse esitamise kohta. Äriühingu maksejõuetuse tekke aega on raske hinnata, kuna äriühing ei ole koostanud kogu tegutsemise perioodil majandusaasta aruandeid ja raamatupidamisbilanssi. Maksejõuetuse tekke põhjusena ei ole raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu välistatud, kuna võlgniku täisosanik ei ole esitanud andmeid äriühingu vara kohta või püüdnud neid varjata pankrotimenetluse käigus. Võlgniku teadaolevad rahaliselt hinnatavad õigused ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur tegi ettepaneku määrata pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks 4000 eurot. Kohus määras 02.04.2024 määrusega Business Solutions Estonia UÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 17.04.2024. I. O. tasus 16.04.2024 kohtu deposiitkontole 4000 eurot. Võlausaldaja I. O. palub, et kohus kohustaks T. P.a hüvitama võlausaldajale viimase poolt deposiidina tasutud summa 4000 eurot ning ühtlasi ka ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina tasutud summa 2000 eurot. Seejuures ei saa T. P.a kanda jätta suuremat summat kui võlausaldaja poolt tegelikult ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud summa, millest on tagastatud summa maha arvatud. Ühtlasi palub võlausaldaja talle tagastada enam makstud deposiidi jäägi. Ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi esitas 08.04.2024 täiendava seisukoha võlausaldaja 02.04.2024 taotluste osas. Võlgniku juhatuse liige T. P. palub jätta rahuldamata võlausaldaja taotluse kohustada juhatuse liiget hüvitama I. O. viimase poolt pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutud deposiidi, kuna P. täitis juhatuse liikme kohustusi ning tegutses heas usus majandusliku olukorra selgitamiseks. Jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus kohustada juhatuse liiget T. P.a pankrotti välja kuulutamata hüvitama I. O. ajutise halduri tasu ja kulude katteks tasutud deposiidi, kuna P. tegutses heas usus ega soovinud seadust rikkuda, esitades valeandmeid või puudulikke dokumente ametiasutustele. T. P.al puudus ühinemise hetkel ja puudub praegu ülevaade ühinenud ühingute suletud pangakontodel olnud tehingutest. Varasem juhatus ei andnud finantsdokumente ja varade nimekirju ega reaalset ülevaadet uuele juhatusele üle. Endine juhatus ei olnud koostööaldis, mis takistas varade ja kohustuste täpse ülevaate saamist. Uue juhatuse liikmena ei olnud T. P. teadlik endise juhatuse liikme ja võlausaldaja omavahelisest suhtlusest ega võimalikest kokkulepetest või tingimustest, mis võisid mõjutada võlausaldaja nõude tekkimise ja esitamise protsessi. Võlausaldaja nõue ei olnud uuele juhatusele teada ning seetõttu ei olnud T. P.al selget ülevaadet ettevõtte majanduslikust seisust ega võimalust hinnata maksejõuetuse reaalset seisu pärast juhatuse liikmeks saamist. Kui võlausaldaja suudab tõendada, et antud võlgnevus muutus sissenõutavaks vähemalt 20 päeva enne ühinemislepingu sõlmimist või ühinemise bilansipäeva, siis oleks püsiva maksejõuetuse esitamise kohustus olnud endisel juhatuse liikmel, kes varjas seda kohustust uue juhatuse eest. Seega peaks pankrotiavalduse esitamise kohustus lasuma endisel juhatuse liikmel vastavalt Pankrotiseaduse § 30 lg 3 nõuetele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Business Solutions Estonia UÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Raivo Piirla, kes on andnud selleks vastava kirjaliku nõusoleku. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt ligikaudu 82 000 euro ulatuses, kuid olemasolev vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole käesoleval hetkel tuvastanud kindlaid tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS mõistes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus tegi 02.04.2024 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot. I. O. tasus 16.04.2024 kohtu deposiitkontole 4000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on võimalik välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, võlgniku juhatuse liiget tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1, 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel kohustatud isikut trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kohus jätab käesoleva tsiviilasja menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku kanda. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1620 eurot (1140 + 480, lisandub käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1976,40 eurot (13,5 tundi x 120 eurot + käibemaks). Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 1976,40 eurot kuulub hüvitamisele I. O. poolt 13.02.2024 kohtu deposiiti tasutud 2000 euro arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtumääruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2). Enam tasutud deposiidi tagastamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 4 esimene lause sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. I. O. tasus 13.02.2024 kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot, millest tasutakse käesoleva kohtumääruse alusel ajutise pankrotihalduri tasuks 1976,40 eurot (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt jääb kohtu deposiiti tasutud summast 23,60 eurot kasutamata. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur saab käesolevaga enda tasu hüvitatud, siis langeb ära vajadus deposiiti tasutud 23,60 euro kasutamiseks. Kohus leiab, et on põhjendatud võlausaldaja poolt tasutud, kuid kasutamata jäänud deposiidisumma tagastamine. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus võlausaldaja I. O. taotlusel enam tasutud deposiidi 23,60 eurot arvelduskontole, millelt deposiit tasuti. Deposiidi hüvitamise taotluse lahendamine Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on teinud PankrS § 11 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt PankrS § 30 lõikes 3 sätestatule. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 30 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku puhul on isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud PankrS § 30 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. Seega on PankrS § 30 lg 3 alusel esitatud deposiidisumma nõude rahuldamise eelduseks see, et nõude esitaja peab olema teinud PankrS § 11 lg 1 ja/või § 30 lg 1 järgse makse, pankrotiavaldus peab olema

jäetud õigeaegselt esitamata, kusjuures võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse puhul eeldatakse, et pankrotiavalduse esitamise kohustust ei ole õigeaegselt täidetud ja pankrotiavalduse esitamise kohustus peab olema selle isiku kohustus, kelle vastu nõue on esitatud. Isik, kelle vastu nõue esitatakse, peab vaidluse korral tõendama, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Võlausaldaja I. O. tasus kohtu deposiiti 13.02.2024 ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot ning 16.04.2024 pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot. Seega on võlausaldaja tasunud käesoleva tsiviilasja menetluses deposiidina kokku 6000 eurot. Äriseadustik (ÄS) § 125 lg 1 sätestab, et usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Sama sätte teise lõike kohaselt kohaldatakse usaldusühingule täisühingu kohta käivaid sätteid, kui ÄS V osas sätestatust ei tulene teisiti. ÄS § 112 1 lg 1 kohaselt kui täisühingu majandusolukord on halvenenud ja maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, peavad täisühingu seaduslikud esindajad astuma samme majanduslike raskuste ületamiseks, oma likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks, sealhulgas kaaluma saneerimisavalduse esitamist. Täisühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad täisühingu seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel täisühingu maksejõuetuse ilmnemisest, esitama täisühingu pankrotiavalduse. Sama sätte teise lõike alusel ei või maksejõuetuse ilmnemisel täisühingu arvel enam teha muid kui asjaoludele vastavaid hädavajalikke makseid. ÄS § 112 1 lg 1 sätestatud pankrotiavalduse esitamise ja 2. lõikes sätestatud kohustuse rikkumise korral vastutavad avalduse esitamiseks kohustatud isikud rikkumisega tekitatud kahju eest solidaarselt. Avalduse esitamiseks kohustatud isikud on kohustatud hüvitama täisühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist täisühingu tehtud maksed, välja arvatud juhul, kui maksete tegemine vaadeldavas olukorras oli kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates kohustuse rikkumisest (ÄS § 1121 lg 3). Äriregistrist nähtub, et alates Business Solutions Estonia UÜ registreerimisest kuni käesoleva hetkeni on vaid T. P. olnud võlgniku ainsaks esindusõiguslikuks isikuks. Seega oli T. P. terve aja võlgniku täisosanik ja sh ka kohustatud isikuks õigeaegse pankrotiavalduse esitamiseks. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja I. O. ja sellest tulenevalt eeldatakse, et kohustatud isik ei ole oma pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud (PankrS § 30 lg 3 kolmas lause). T. P. ei ole esitanud kohtule andmeid ega tõendeid, mille alusel kohus saaks järeldada, et ta oleks oma pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt on deposiidisumma hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ja võlausaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. Samas tuleb täisosanikult välja mõista ajutise halduri tasu katteks tasutud deposiidi summa üksnes ulatuses, milles see makstakse välja ajutisele haldurile. Seega kohus mõistab võlgniku täisosanikult T. P.alt võlausaldaja I. O. kasuks välja deposiidina tasutud summa 5976,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.