Julianus Inkasso OÜ hagi A V vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1141,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ, rk 10686553, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A V, ik xxxx, elukoht xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt A Vilt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks xxxx 28.01.2022 arve nr. XXXX aluselt tasumata põhivõlgnevus 720 eurot, 18.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 372,39 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot.
Välja mõista kostjalt A Vilt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks edaspidine lepingujärgne viivis määraga 0,06% päevas põhinõude (720 euro) tasumata jäägilt alates 19.06.2024 kuni põhinõude 720 euro tasumiseni.
5.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt A Vilt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 540 eurot.
6.Välja mõista kostjalt A Vilt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (540 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta kostja A Vi menetluskulud tema enda kanda.
8.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
9.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.05.04.2023 esitas Julianus Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 12.07.2023 Viru Maakohtule hagi A V vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt vastavalt Julianus Inkasso OÜ ja Xxxx vahel 28.04.2020 sõlmitud lepingule nr XXXX loovutas Xxxx 23.05.2022 A V ja Xxxx (edaspidi Xxxx) vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuete ja nõudeid tõendavate dokumentidega Julianus Inkasso OÜ-le. Julianus Inkasso OÜ saatis kostjale sellekohase võlateatise (lihtkirjana ja e-posti teel) ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. A V (edaspidi kostja) asus 11.08.2021 korraldusega õppima Xxxxi 2021/2022 inseneriteaduskonna Ehitiste ja ehitusjuhtimise tasuta ehk riigieelarvelisele õppekohale. Kõrgharidusseaduse § 16 lg 1 kohaselt eestikeelse õppekava alusel õppimine on üliõpilase jaoks tasuta juhul, kui ta õpib täiskoormusega ja täidab kumulatiivselt igal semestril nõutava õppe mahu. Kõrgharidusseaduse § 16 lg 2 kohaselt kui üliõpilane õpib eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega, aga ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, võib kõrgkool nõuda temalt täitmata ainepunktide eest tasu kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud ülemmäärani. „Xxxxi õppekorralduse eeskirja” (edaspidi eeskiri) § 5 lg 1 kohaselt on õppekava nominaalkestus arvestuslik aeg, mille jooksul on võimalik õppekava läbida mõistliku koormusega ehk 60 Euroopa
ainepunktisüsteemi ainepunkti (edaspidi EAP) aastas ja ilma pausideta õppides. Üliõpilase nominaalse õppeaja arvestamisel lisanduvad nominaalkestusele lubatud õppeaja pikenemise perioodid (akadeemilisel puhkusel viibimine, välisriigis õppimine, meresõidupraktika jm). Eeskirja § 5 lg 3 kohaselt täiskoormusega õppes peab esimese ja teise astme üliõpilane koguma iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt oma õppekava ainetest vähemalt 22,5 EAP-d iga õppetööst osa võetud semestri kohta alates viimasest immatrikuleerimisest. Eeskirja § 6 lg 1 kohaselt üliõpilaskoha säilitamiseks peab esimese ja teise astme üliõpilane esimesel õppetööst osavõtu se-mestril deklareerima ja sooritama oma õppekava õppeaineid vähemalt 15 EAP mahus. Õppekava õppeainete hulka arvatakse ka vabaõppe moodulisse valitud õppeained, kuid mitte rohkem õppekavas ette nähtud vabaõppemooduli mahust. Põhjendatud juhtudel on dekaanil õigus üliõpilase avalduse alusel lubada deklareerida ja sooritada nõutust vähem õppeaineid. Eeskirja § 6 lg 3 kohaselt peab iga õppeaasta lõpuks tasuta õppiv üliõpilane täitma täiskoormusega õppimise nõude, õppekulusid hüvitav üliõpilane vähemalt osakoormusega õppimise nõude. Üliõpilane, kes ei ole õppeaasta lõpuks täitnud vähemalt osakoormusega õppimise nõuet, eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu. Eeskirja § 9 lg 1 kohaselt esimese ja teise astme üliõpilasel, kes alustab õpinguid täiskoormusega ja tasuta eesti- või ingliskeelsel õppekaval, sh sihtstipendiumiga, on kohustus hüvitada õppekulusid, kui õppekavakohaselt täitmisele kuuluvast eelmiste semestrite õppemahust on semestri lõpuks täitmata rohkem kui 6 EAP-d. Õppekulusid hüvitatakse iga eelmistel semestritel üle 6 EAP täitmata jäänud EAP eest arvestusega, et täitmisele kuuluv õppe maht on 30 EAP-d semestris ning ainepunkte arvestatakse semestrite kohta kumulatiivselt. Kuna kostja ei täitnud eeskirja §-s 6 toodud kohustust sh ei deklareerinud ja sooritanud 2021 sügissemestril õppeaineid ette nähtud mahus, siis kostja eksmatrikuleeriti eeskirja § 32 lg 4 p 1 alusel 31.01.2022. Eeskirja § 32 lg 4 p 1 kohaselt üliõpilane eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu, kui ta on esimesel õppetööst osavõtu semestril kogunud vähem kui 15 EAP-d oma õppekava õppeainetest, v.a doktoriõppes ja juhul, kui dekaan on lubanud sooritada vähem õppeaineid. Seega, vastavalt Eeskirja § 9 lg 1, tuli õppeteenustasu tasuda üle 6 EAP puudu jäänud ainepunktide eest. Kostjal tuli tasuda õppeteenustasu 18 EAP eest. „Õppekulude hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele” punkti 1 kohaselt alates 2021/2022. õppeaastast immatrikuleeritud esimese ja teise astme üliõpilastele, kes õpivad täiskoormusega ja tasuta eesti- või ingliskeelsel õppekaval, sh sihtstipendiumiga, aga ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, kohaldatakse õppekulude hüvitamisel täitmata ainepunktide eest tasumäära 1 EAP 40 eurot. Kuna kostja ei täitnud nominaalkoormust, esitas Xxxx kostjale tasumiseks õppekulude hüvitamise arve nr XXXX (28.01.2022) kogusummas 720 eurot (18 EAP ulatuses arvestatuna 1 EAP maksumuseks 40 eurot), tasumise tähtajaga 07.02.2022. Kostja arvet ei tasunud. Kuna kostja Xxxxi arvet ei tasunud loovutati nõue Julianus Inkasso OÜ-le. Vastavalt „Õppekulude hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele ” punktile 12.4 on kostja kohustatud tasuma viiviseid õppetasu tähtajaks maksmisega viivitamisel 0,06% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast so 08.02.2022 kuni hagiavalduse koostamiseni 11.07.2023, viivisemääraga 0,06% päevas kokku summas 224,21 eurot: Summa
Arvestus alates
Arvestus kuni
720,00
08.02.2022
11.07.2023
Viivitatud päevade arv
Viivis arvestatuna 0,06% päevas 224,21
Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (720 euro) täitmiseni viivisemääraga 0,06% iga tasumisega viivtatud päeva eest. Hageja on edastanud tasulise võlateatise 16.06.2022 summas 20 eurot. Võlgnik võlgnevust ei tasunud, mistõttu edastas hageja kostjale lisaks meeldetuletuse 01.07.2022 ning 03.08.2022, mõlemad maksumusega 5 eurot kiri. Kokku on hageja saatnud meeldetuletusi summas 30 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule e-kirjade saatmise ja SMS-de saamise kulud; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 19.05.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 03.05.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 28 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.
5.Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 28 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 03.05.2024 ja loeti kättetoimetatuks 19.05.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 17.06.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kõrgharidusseaduse § 16 lg 2 kohaselt kui üliõpilane õpib eestikeelse õppekava alusel täiskoormusega, aga ei ole semestri lõpuks kumulatiivselt täitnud kogu nõutava õppe mahtu, võib kõrgkool nõuda temalt täitmata ainepunktide eest tasu kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud ülemmäärani.
8.Kostja asus 11.08.2021 korraldusega õppima Xxxxi tasuta ehk riigieelarvelisele õppekohale, kuid ei täitnud nominaalkoormust, mistõttu esitas Xxxx 28.01.2022 kostjale tasumiseks õppekulude hüvitamise arve nr XXXX 18 EAP eest (1 EAP maksumus 40 eurot) summas 720 eurot, tasumise tähtajaga 07.02.2022. Kostja arvet ei ole tasunud. VÕS § 164 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja
oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Xxxx loovutas 23.05.2022 Julianus Inkasso OÜ-le kostja vastase võlanõude, mida kinnitab Xxxxi 25.03.2024 kinnitus nõude loovutamise kohta (dtl. 97). Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud.
9.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude kogu põhivõlgnevuse 720 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt „Õppekulude hüvitamise tasumäärad üliõpilastele ja eksternidele ” punktile 12.4 viivis määraga 0,06% päevas (21,9% aastas) alates 08.02.2022 kuni hagi esitamiseni 11.07.2023 summas 224,21 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viivise 0,06% päevas kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 12.07.2023 – 18.06.2024 (k.a) 343 päeva eest tasumata põhivõlgnevuselt 720 eurolt, mis moodustab 148,18 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.06.2024 seisuga kokku summas 372,39 eurot (224,21 + 148,18).
12.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.06.2024 edasiulatuv viivis tasumata põhivõla jäägilt määraga 0,06% päevas kuni põhivõla 720 euro tasumiseni, kuid lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 347,61 eurot (720 – 372,39).
13.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 40 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud peale lepingu lõppemist 25.05.2022, 16.06.2022, 01.07.2022 (20 eurot + 5 eurot + 5 eurot). Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 30 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on saatnud võlgnikule e-kirjasid ja SMS-e, teinud võlgnikule kõnesid, teinud päringud kostja kontaktandmete väljaselgitamiseks, teinud võlanõude avaldamisega seoses kulusid, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud
kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 10 eurot, mis jääb rahuldamata.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 984,21 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 10 eurot ehk 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
17.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 280 eurot, TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 338 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta), mis sisaldab hagi dokumentide analüüsi, paljundamist, komplekteerimist, hagiavalduse koostamist ja kohtusse esitamist.
18.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatu kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
19.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud) on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu
suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.
22.Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamisel mõistlikuks. Seega leiab kohus, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele summas 240 eurot (käibemaksuta) (2 x 120 eurot). Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 540 eurot (280 + 20 + 240), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
23.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
25.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.