Otsuse avalikult teatavaks 18.06.2024, tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-23-101644 Tsiviilasi
Vervo Eesti OÜ hagi OÜ Katuse Asjatundja vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Vervo Eesti OÜ (14051372, Sepise 1, Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Carel Kivimaa, epost: [email protected]
Kostja: OÜ Katuse Asjatundja (10962384, Paldiski mnt 120a, Tallinn, e-post: xxx) seaduslik esindaja X
Menetluse liik
Lihtmenetlus, ärakuulamine 25.10.2023, Tallinn, osalesid hageja seaduslik esindaja Y, volitatud töötaja W, kostja varasem esindaja vandeadvokaat Raul Ainla, ärakuulamine 15.05.2024, Tallinn, osales hageja esindaja vandeadvokaat Carel Kivimaa
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Katuse Asjatundja Vervo Eesti OÜ kasuks 1300 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud OÜ Katuse Asjatundja kanda ning tema menetluskulude suurus kindlaks määramata.
4.Välja mõista OÜ-lt Katuse Asjatundja Vervo Eesti OÜ kasuks menetluskulude katteks 3160 eurot (ilma käibemaksuta) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §-i 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord, tähtaeg 1 (6)
Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused
1.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu avalduse, milles palus välja mõista tasu veoteenuse eest 2550 eurot. Kostja tunnistas nõuet 1250 eurot, ülejäänud nõuda kohta esitas vastuväite. Kohus tegi tunnustatud nõude kohta maksekäsu. Hageja esitas hagiavalduse, milles palub välja mõista 1300 eurot.
2.Pooled sõlmisid lepingu selles, et hageja pidi korraldama katusekivide (16 aluse täit) transporti Widiszewost (Poola Vabariik) Rõugesse, seejärel Rõugest Haljalasse ning viimaks Haljalast taas Rõugesse. Pooled leppisid kokku veotasus 1650 eurot. Kostja soovis seda, et kaup tuleb Haljalast Rõugesse viia eraldi sõidukiga, mille kohta teatas hageja, et eraldi sõidukiga transpordi puhul lisandub täiendav tasu 275 eurot. Seega oli tasu 1650 + 275 = 1925 eurot, millele lisandub käibemaks. Pooled sõlmisid seega 22.09.2022 e-kirja teel (s.o kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) lepingu. Tegemist on ekspedeerimislepinguga. Veoseks oli euroalustel kaup (katusekivid) kaaluga 14 tonni. Esmalt pidi hageja korraldama kaubaveo (kaup 16 euroalusel) Poolast Eestisse, täpsemalt Rõugesse (esimene vedu). Teiseks pidi hageja korraldama kaubaveo (kaup 6 euroalusel) eraldi sõidukiga Rõugest Haljalasse (teine vedu). Kolmandaks pidi hageja korraldama kaubaveo (kaup 6 euroalusel) Haljalast tagasi Rõugesse (kolmas vedu). Kostja kohustus lepingu alusel tasuma hagejale teenuse eest tasu. kokku ei leppinud. Pooled ei leppinud kokku tasu maksmise tähtpäevas. Tavapärane praktika on logistikaäris selline, et saatja tasub teenuse eest ekspedeerijale ekspedeerija esitatud arve alusel.
3.Hageja korraldas veod ehk leidis vedajad. Esimese veo tegi vedajana UAB „Redeka“, kes toimetas kauba Poola-Rõuge 17 euroalusel (üks alus rohkem, kui oli toodud kostja päringus. Kaup jõudis kohale 29.09.2022. Teise veo (Rõugest Haljasse) vedajaks oli Traneks OÜ ja kaup oli 7 -l euroalusel (üks alus rohkem, kui oli toodud kostja hinnapäringus) ning jõudis kohale 03.10.2022. Kolmanda veo (Haljalast Rõugesse) pidi vedajana tegema Traneks OÜ. Haljalasse jõudes pidi vedaja Traneks OÜ sõidukijuht laadima Haljalas kauba sõiduki peale, et toimetada see Rõugesse. Haljalas avastas Traneks OÜ sõidukijuht, et kaupa ei ole võimalik sõiduki peale laadida. Kauba laadimiseks oli vaja eritehnikat, mida sõidukijuhil ei olnud. Kostja selgituste järgi juhendas hageja sõidukijuhti võtma kaasa kahveltõstuki, kuid selgus, et sellest ei piisa ning kauba peale laadimiseks oli vaja kraanaga erisõidukit. Kuna Traneks OÜ sõiduk ei olnud erisõiduki, jäi kaup Traneks OÜ poolt Haljalast Rõugesse transportimata. Hageja tellis veo- ja tõsteteenuse JanLau Invest OÜ-lt, et kolmas vedu lõpule viia. Kuna kolmas vedu jäi Traneks OÜ poolt tegema, 2 (6)
pakkus hageja 25.10.2022 e-kirjas kostjale lahendusena selle, et hageja korraldab uue veo kraanaga autoga, mille eest tuleb kostjal lisaks tasuda 240 eurot. Kostja nõustus samal päeval saadetud vastuses hageja pakkumisega. 28.10.2022 teostas hageja tellitud vedaja veo Haljalast Rõugesse. JanLau Invest OÜ osutas veo- ja tõsteteenust kraanaga sõidukiga ning esitas hagejale 28.10.2022 teenuse eest arve. Arve kohaselt tuli hagejal JanLau Invest OÜ-le teenuse eest maksta 493,20 eurot (sh käibemaks). Kolmanda veoga transportis JanLau Invest OÜ Rõugesse 6 euroalusetäit kaupa. JanLau Invest OÜ sõidukijuht laadis sõiduki peale kogu kauba (6 euroalusel), mis kostjaga kokkulepitud kohas laadimiseks valmis pandud oli. 03.11.2022 andis kostja hagejale teada, et üks euroalusetäis kaupa jäi Rõugesse transportimata. Samas e-kirjas lisas kostja, et ekspedeerimistasust tuleks maha arvestada veo käigus purunenud kauba (äärekivide) maksumus (50 eurot). Hageja selgitas vastuses kostjale, et nimetatud euroalus asetses teisest kaubast eemal, kohapeal kedagi vedaja sõidukijuhile juhiseid andmas ei olnud ning sõidukijuht ei leidnud seega euroalust kaubaga üles, pealegi oli pooltel kokkulepe kuue kaubaaluse vedamise korraldamiseks, mitte seitsme. Kolmanda ehk viimase veoga veetav kaup anti vedajale JanLau Invest OÜ üle 28.10.2022 ning see jõudis sihtkohta (Rõugesse) samuti 28.10.2022. Hageja esitas 03.11.2022 ehk pärast veose üleandmist vedajale ja veose sihtkohta saabumist kostjale ekspedeerimisteenuse eest arve nr 5.1/2022/0244. Kostja pidi tasuma arve alusel 2125 eurot (lisandub käibemaks, kokku 2550 eurot) hiljemalt 17.11.2022. Hageja arvel märgitud summa sisaldas endas seega ka kokkulepitud tasu, millele lisandus 240 eurot veo- ja tõsteteenuse eest (selle pidi hageja JanLau Invest OÜ-lt tellima), et JanLau Invest OÜ saaks kaubaveo lõpule viia. Kostja keeldus arve tasumisest. Kostja andis 07.11.2022 hagejale teada, et ta ei ole nõus enne arvet tasuma, kui mahajäänud euroalusel kaup on Rõugesse toimetatud. Kostja tasus maksekäsu alusel 1250 eurot, tasumata on 1300 eurot (2550-1250=1300). Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlga 1300 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega.
Kostja vastus
8.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid lepingu, kuid hageja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustusi nõuetekohaselt ja täielikult. Vaatamata sellele tasus kostja hea tahte märgiks ja kompromissi saavutamiseks hagejale 1250 eurot.
10.Hageja seisukohtadest nähtub, et pooled olid kokku leppinud ja veost teostanud juht teadlik, et kogu kaup, st 7 euroalust tuleb Rõugesse toimetada. Seega on hea usu põhimõttega (VÕS § 6 ja TsÜS § 138) vastuolus, et üks aluse täis kaupa jäi transportimata. Pooled olid kokku leppinud ka selles, et veost teostav autojuht võtab kohapeal oleva kontaktisikuga kauba peale laadimiseks piisava ajavaruga ühendust, kuid seda ei tehtud. Üks euroaluse täis kive jäi seega juhi poolt teadlikult vedamata, mille eest ei saa olla vastutav kostja. Kostja andis 07.11.2022 hagejale teada, et ta ei ole nõus enne arvet tasuma, kui leping on täidetud ja mahajäänud euroalusel kaup Rõugesse toimetatud. Hageja rikkus lepingut.
11.Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. 3 (6)
Kohtu põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuna tsiviilasja hind on alla 3500 €, siis menetleb kohus asja lihtmenetluse ja otsuse põhjendused on TsMS § 444 lg 2 järgi lihtsustatud vormis. Eeltoodu alusel on otsuse põhjendused lihtsustatud vormis.
13.VÕS 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täiutmine, viivitamine (VÕS § 100). Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg p 1, § § 108 lg 1. VÕS § 854 lg 1 järgi kohustub ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 857 sätestab, et ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale.
14.Pooled ei vaielnud selle üle, et nad sõlmisid lepingu selles, et hageja korraldab kostja jaoks katusekivide (16 aluse täit) veo Widiszewost (Poola Vabariik) Rõugesse, seejärel Rõugest Haljalasse ning viimaks Haljalast taas Rõugesse (kolm vedu). Hageja on tõendanud kohtule esitatud pooltevahelise e-kirjavahetusega, et tasu vedude korraldamise eest oli kokku lepitud 1925 eurot, millele lisandub käibemaks (kostja päring, hageja 21.09.2022 hinnapakkumine tasuga 1650 eurot pluss käibemaks, kostja täiendav päring kauba veo korraldamiseks Haljalast Rõugesse, hageja täiendav hinna hinnapakkumine 275 eurot pluss käibemaks, kostja kinnitus, dtl 117-123, hageja 30.11.2023 dokumendi lisad 1-5). Seega on tõendatud hageja väide, et pooled sõlmisid VÕS § 8 lg 1, 2, § 854 lg 1 tähenduses ekspedeerimislepingu.
15.Hageja on tõendanud poolte e-kirjavahetusega, eriti kostja enda tellimusega 21.09.22, et kolmanda veo (Haljalast Rõugesse) sisu oli korraldada VÕS § 854 lg 1 tähenduses 6 euroaluse vedu (dtl 117) ning mitte kuskilt ei nähtu, et pooltel oli kokkulepe 7 aluse veoks Rõugest Haljalasse ja Haljast Rõugesse. Seda on hageja tõendanud lisaks eelnevale ka kohtule esitatud Q e-kirjaga 07.11.22, millest nähtuvalt oli kohapeal 6 alust, millest üks oli poolik ning rohkem aluseid ei olnud valmis pandud (dtl 187, hageja 28.02.24 dokumendi lisa 1). Hageja on tõendanud kohtule esitatud CMR saatelehega, et Poolast jõudis Rõugesse 17 euroalust, mis anti üle 29.09.22 (dtl 125, 30.11.23 lisa 6). Hageja on tõendanud kohtule esitatud CMR saatelehega, et teise veoga, mida tegi Traneks OÜ, jõudis kaup Rõugest Haljalasse kohale ja sellel oli 7 alust 03.10.2022 (dtl 129, 30.11.2023 lisa 7). Kohus märgib, et lepingu järgi tuli korraldada hagejal kuue aluse vedu Rõugest Haljalasse ja Haljalast Rõugesse. Hageja on väitnud, et 3. veo jaoks (Haljalast Rõugesse) oli vaja kauba mahalaadimiseks erivahendeid ning Traneks OÜ ei toimetanud seetõttu kaupa Rõugesse. Hageja on tõendanud poolte e-kirjavahetusega, et seejärel leppisid pooled kokku erivahendite kasutamises veo korraldamiseks Haljalast Rõugesse täiendava tasu eest 240 eurot ning et seda teostab JanLau Invest OÜ (e-kirjad 25.10.2022, dtl 130, 131, hageja 30.11.2023 dokumendi lisad 8, 9). Pooled ei vaielnud selle üle, et viimase ehk kolmanda veo alusel toimetati kohale 28.10.22 kaup 6 euroalusel, mitte 7 alusel. Seda kinnitab hageja 4 (6)
esitatud kostja e-kiri 03.11.2022 (lisa 11, dtl 133). Poolte kokkulepe oligi tegelikult selles, et hageja korraldab 2. ja 3. veo 6 euroaluse kohta ja nii pole põhjendatud kostja väide, kokkulepe oli 7 aluse veose korraldamiseks ja et tal oleks õigus keelduda osaliselt tasu maksmisest, kuna toimetati kohale 6 alust.
16.Kohus tuvastas, et pooled leppisid VÕS § 8 ja § 854 lg 1 järgi kokku veo korraldamises Poolast Eestisse Rõugesse, seejärel Rõugest Haljalasse ja Haljast Rõugesse tasu eest 2310 eurot ((1650+275) *20% /tollane käibemaksu määr/). Samuti tuvastas kohus, et pooled leppisid kokku tasu suurendamises 240 euro võrra. Seega on tõendatud, et VÕS § 845 lg 1 järgi on kostjal kohustus tasuda hagejale tasu 2550 eurot. Kuna pooltel oli kokkulepe selles, et kaup tuli toimetada Poolat Rõugesse ja lisaks selles, et 6 aluse vedu tuli korraldada Rõugest Haljalasse ja sama kogus Haljalast Rõugesse, on kostjal kohustus VÕS § 76 lg 1, 2, § 845 lg 1 järgi hagejale tasuda kokku 2550 eurot. Vaidlus puudus selle üle, et hageja esitas kostjale tasumiseks arve 03.11.22 nr 5.1/2022/0244 2550 eurot (dtl 151) ehk pärast 28.10.2022 kui 6 alust oli toimetatud 3. veoga Rõugesse. Arvest nähtuvalt tuli tasu ära maksta 17.11.2022 ehk pärast seda, kui veos oli üle antud. Nii on tõendatud hageja väide, et tasunõue on muutnud sissenõutavaks. Kostja on maksnud hagejale ära 1250 eurot, olles 1300 euro tasumisega võlgu. Hageja ei ole esitanud kostjale tasunõuet seitsme aluse veo korraldamise eest, vaid 6 aluse veo korraldamise eest 2550 eurot. Kuna vastavalt kokkuleppele on 6 alust veetud kohale, on kostja rikkunud osaliselt lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda VÕS § 854 lg 1, § 857, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist – tasu maksmist. Hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1300 eurot. Menetluskulud
17.Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda. Kohus ei määra kindlaks kostja menetluskulude suurust.
18.TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 18,10 tunni eest 3436 eurot, millele lisandub ärakuulamisel osalemise kulu (dtl 206, 15.05.2024). Ärakuulamine kestis ca 20 minutit (dtl 211). Tasu määr on 180 eurot tunni eest (ilma käibemaksuta). Hageja taotleb esindaja tasu määramist ilma käibemaksuta, millele tuleb arvestada juurde 20 minutit ärakuulamisel osalemise eest (vt 15.05.24 taotlust). Nimekirja järgi tutvus hageja esindaja asja materjalidega, osales ärakuulamisel, vastas kostja vastusele, korrastas hageja hagiavalduse, sidus asjaolud tõenditega ja esitas korrektse hagiavalduse koos tõenditega kohtule. Kostja ei esitanud palju väiteid, vastus oli lühike, kostja ei esitanud tõendeid. Seetõttu ei olnud asi mahukas ega keskmisest keerukam. TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud hageja esindaja tööks ja vastavaks tasuks 16 tunni eest 2880 eurot (käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulud on TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 5 (6)
1, 2, § 175 lg 1 järgi kokku 3160 eurot (esindaja tasu 2880 eurot + riigilõiv 280 eurot). Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulusid 3160 eurot (ilma käibemaksuta) ja hageja taotluse alusel TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (digitaalne allkiri) Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.