Avaldaja: G. K. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusvorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda G. K. maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest.
2.Tagastada avaldus koos lisadega G. K. .
3.Jätta menetluskulud G. K. puuduvad.
kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud
4.Määrus toimetada kätte G. K. . Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
G. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 27. märtsil 2024 Tartu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2024. a määrusega võlgniku avalduse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 3401 lg 1 alusel käiguta ja määras võlgnikule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest alates. Kohus kohustas võlgnikku puuduste kõrvaldamiseks: esitada selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; maksejõuetusavalduse põhjuste täpsustamiseks; täpsustada võlausaldajate andmeid ja nende nõudeid. Kohus hoiatas võlgnikku, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel võib kohus TsMS § 3401 lg 2 alusel keelduda määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastada selle.
2.Võlgnik sai kohtumääruse kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 18. mail 2024, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud 14-päevane tähtaeg 3. juunil 2024 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135, § 136 lg-d 6 ja 8). Võlgnik ei ole kohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda FIMS § 14 lg 1 p 1, § 19 lg 3 p 1 ja TsMS § 371 lg 1 p 9, lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 alusel.
4.FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-is või TsMS-is sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Nõuded võlgniku maksejõuetusavaldusele on sätestatud FIMS §-s 11. FIMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. Kohus selgitas 12. aprilli 2024. a määruses, et võlgniku avaldus on esitatud puudustega ning kohustas võlgnikku esitama selgitust makseraskuste ja nende põhjuste kohta ning täpsustama võlausaldajate andmeid ja nende nõudeid. TsMS § 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kohus hoiatas 12. aprilli 2024. a määruses võlgnikku ülalmärgitud tagajärgede eest.
5.Võlgnik sai 12. aprilli 2024. a määruse kätte 18. mail 2024. Lähtudes TsMS § 62 lg-st 1 ja TsÜS § 135 lg-st 1, algas puuduste kõrvaldamiseks (nõuetekohase avalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks) antud tähtaeg 19. mail 2024, 14 päeva möödus TsÜS § 135 lg 2 ja § 136 lg-te 6 ja 8 järgi 3. juunil 2024. Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu 12. aprilli 2024. a määrusega määratud tähtajaks (3. juuniks 2024) puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud nõuetekohast maksejõuetusavaldust ega täpsustanud riigilõivu tasumist, tuleb maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest FIMS § 14 lg 1 p 1 ning TsMS § 371 lg 1 p 9, lg 2 p 2 ning § 3401 lg 2 alusel keelduda.
6.Avaldusest nähtub, et võlgnik soovib võlgade ümberkujundamist. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
Selleks, et hinnata, kas praegusel juhul on võimalik FIMS-is märgitud eesmärke saavutada, tuleb hinnata maksejõuetusavalduse esitanud isiku vara ja kohustuste olemasolu ja kohustuste struktuuri. Maksejõuetusmenetluse algatamise ja usaldusisiku määramise eesmärk on selgitada välja füüsilise isiku varaline seis ja kohustuste täitmise võimalused, kusjuures üldjuhul tulekski maksejõuetusavalduse esitanud füüsilisele isikule usaldusisik määrata. Usaldusisiku kogutud andmete põhjal on kohtul seejärel võimalik otsustada, kuidas menetlusega edasi minna. Erandlikus olukorras, kus kohus on veendunud, et need asjaolud, mida usaldusisik saaks välja selgitada ja mille alusel kohus otsustaks seejärel, kas pankroti saab välja kuulutada ja kas saab algatada kohustustest vabastamise menetluse, on selged, võib füüsilise isiku maksejõuetusavalduse jätta õiguskaitse vajaduse puudumise korral menetlusse võtmata. Seejuures peab kohus lähtudes FIMS § 4 lg-st 2 selgitama välja võlgniku vara ja kohustustega seotud asjaolud, mis on usaldusisiku nimetamise korral usaldusisiku ülesanne (vt Tartu Ringkonnakohtu 10. veebruari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-16950, p-d 14– 15). Kohtu hinnangul kohalduvad vastavad põhimõtted ka võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise otsustamise puhul.
7.Võlgniku avaldusest nähtuvalt puudub võlgnikul vara. Kohus on kinnistusraamatust kontrollinud, et võlgnik ei ole praegu kinnisvara omanik. Võlgniku nimel oli varasemalt kinnisvara, kuid viimane kinnistu võõrandati 2013. a. Avaldusest nähtuvalt ei kuulu võlgnikule ühtegi sõidukit. Registriandmetel on võlgnik aga sõiduauto xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ehitusaasta 1993, omanik. Sõidukile on seatud keelumärked kohtutäiturite poolt. Arvestades sõiduki ehitusaastat ja seatud keelumärkeid, ei ole sõiduki väärtus ilmselt suur või sõidukit ei pruugi enam alles olla. Kui tegemist oleks aga väärtusliku varaga, siis võlgnik jättis selle vara kohta andmed esitamata. Ebatäielikke andmete vara kohta esitamine annab kohtule õiguse jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata (FIMS § 19 lg 3 p 1).
8.Kohus selgitas avaldajale 12. aprilli 2024. a määruses, et avaldaja suurim nõue ligi 12 000 euro ulatuses on riigile elatisabi tagasimaksmise kohustus. Vastavalt FIMS § 21 lg 2 p-le 1 võimaldatakse elatisnõuete puhul üksnes täitmise tähtaja pikendamist ja osadena täitmist. Kohtu hinnangul laieneb see säte ka riigi poolt tasutud elatisabi tagasimakse nõudele. See tähendab, et riigile elatisabi tagasinõue avaldaja vastu ei vähene võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel.
9.Avaldaja ei ole kõrvaldanud 12. aprilli 2024. a määruses osundatud puudused. Lisaks on kohtu hinnangul avaldaja eesmärki ei ole võimalik saavutada, mistõttu on avaldaja taotlus perspektiivitu ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
10.TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Viidatud sätted kohalduvad ka maksejõuetusmenetluses esitatud avaldustele. Seega on võlgnikul puuduste kõrvaldamise järel õigus esitada maksejõuetusavaldus uuesti.
11.TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.