nende Hageja: Revensen OÜ lepinguline esindaja I.V
vastu
võlgnevuse
(registrikood
16625699),
K.S
Kostja: K.S (isikukood xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista K.S (nom S) välja Revensen OÜ kasuks 515,35 eurot, sh põhivõlg 449,61 eurot ja viivis 65,74 eurot.
3.Mõista K.S välja Revensen OÜ kasuks viivis 449,61 eurolt alates 18.06.2024 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Määrata Revensen OÜ menetluskulude suuruseks 325 eurot, mis koosneb riigilõivust 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja õigusabikuludest 60 eurot. K.S menetluskulud puuduvad.
6.Mõista K.S välja Revensen OÜ kasuks hageja menetluskulud 217 eurot. K.S peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 08.06.2023 ning loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt alates 24.06.2023 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 24.07.2023).
2.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus hagi rahuldava otsuse
2(4)
kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab siiski põhjendused hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ning nõude määratlemiseks vajalikud asjaolud. Asjaolud
3.Hageja väitel sõlmis K.S Ühisraha OÜ-ga 11.08.2022 laenulepingu nr xxx, milles lepiti kokku laenusumma 500 eurot, intress 30% aastas, laenutasu 25 eurot, igakuine lepingu hooldustasu 1,50 eurot, igakuine osamakse suurus 25,39 eurot, viimase makse aeg 15.02.2025. Ühisraha OÜ maksis 11.08.2022 kostjale 475 eurot. Ühisraha OÜ loovutas 20.04.2023 nõude Revensen OÜ-le. Kostja on laenuandjale tasunud 25,39 eurot (1. osamakse).
4.Hageja nõuab 488,61 euro põhivõlgnevuse, 53,33 euro intresside, 6,85 euro lepingu hooldustasu, 30 euro sissenõudmiskulude ja 40,08 euro viivise ja alates 01.06.2023 põhinõudelt 488,61 eurolt viivise 30 % aastas väljamõistmist. Hageja taotleb, et kostja tasuks võla Revensen OÜ arveldusarvele nr xxx, selgitusse märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtule on esitatud vaid konto väljavõtte analüüs. Kuna pangakonto väljavõtet kohtule esitatud ole, ei saa kohus veenduda kostja tegelikes tehingutes. Seega ei ole hageja tõendanud, millised olid kostja tegelikud sissetulekud ja väljaminekud ega asjaolu, et kostja esitatud andmeid adekvaatselt kontrolliti. Asjaolude kontrollimata jätmine nähtub ka esitatud laenutaotluse ja analüüsi võrdlusest, mis ei kattu. Hageja ei ole selgitanud ja tõendanud, kas ja mida tehti vasturääkivuste kõrvaldamiseks. Nii ei kattu taotluses märgitud netosissetulek, majapidamiskulud ega finantskohustused analüüsi tulemusel tuvastatuga. Hageja on esitanud ka erinevaid seisukohti selle kohta, mida laenuandja üldse tuvastas. Samuti torkab silma, et muude kuludena märgitud summad (keskmine 1576€) ületavad regulaarseid sissetulekuid (keskmine 797€) ja sularaha sissemakseid (keskmine 350€). Suur osakaal laekunud rahast on tuvastamata maksetel (märgitud „muud tehingud“).
6.Krediidiandja ei ole kostja krediidivõimet adekvaatselt hinnanud, rikkudes VÕS § 4034 lg 1 ning jätnud tarbija esitatud teabe kontrollimata, rikkudes VÕS § 4034 lg 4 teises lauses ja KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud kohustusi. Kokkuvõttes on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust.
7.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega põhinõuet ja seadusjärgset intressi ja viivist ületavas osas, sh hooldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
8.Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on kohtunõude alusel arvestanud põhinõudeks 449,61 eurot (väljastatud laen 475 - 25,39 (kostja 1. osamakse), mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja arvutuste järgi tal seadusjärgse intressi nõue puudub.
3(4)
9.Hageja 22.11.2023 tagasimaksete uuesti määramise dokumendis nõutakse viivist 31.05.2023 seisuga 8,71 eurot ning alates 01.06.2023 449,61 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab välja viivise 8,71 eurot ja edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sh 57,03 eurot perioodil 01.06.2023 kuni 17.06.2024.
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 2/3 ulatuses, seega jäävad hageja kulud 2/3 ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
11.Kohus leiab, et taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Samuti on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot (TsMS § 4842).
12.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hageja on taotlenud esindajakuludeks 240 eurot (ilma km-ta) (120 eurot/h), 2h töö eest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi, asi ei ole õiguslikult keeruline ning hageja on nõude suuruse ja aluse pidanud välja selgitama juba maksekäsu kiirmenetluses. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud 50 eurot põhjendatud õigusabikuluks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
14.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 325 eurot, sh riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 60 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 217 eurot.
15.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.