Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 alusel menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohtuotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Edasikaebamise kord

2-22-151318 Tulenevalt TsMS § 637 lg 21 võetakse TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus rahuldas hagi. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kulud lepingulisele esindajale 253,5 eurot. Hagejale osutati õigusteenust tunnihinnaga 169 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus hageja esindajal 1,5 tundi. Riigilõiv 245 eurot on põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause sätestab, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse kulu eest 20 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 169 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusabi tunnihind 169 eurot/h on ülemäärane, arvestades, et hagejale ei ole teenust osutanud vandeadvokaat. Kohus leiab, et põhjendatud tunnihinnaks on 100 eurot/h, ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal toimingutele kokku 1,5 tundi (hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine). Arvestades, et hageja esitas tavapärase masshagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võla aluseks olevate asjaolude kohta, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, peab kohus

2-22-151318 põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hagi koostamiseks 1 tundi. Seega on põhjendatud lepingulise esindaja kulud 100 eurot (1 x 100). Kokku on põhjendatud menetluskulud 365 eurot (245+20+100). Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 365 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 365 eurolt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.