Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb Elisa Eesti AS ja M. S. vahel 02.05.2020 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust nr xxxx. Lepingute alusel kohustus hageja pakkuma kostjale teleteenust ja koduinternetti ning rentis kostjale seadmed, kostja kohustus tasuma võlausaldajale vastavalt esitatud arvetele. Kuna kostja ei tasunud arveid, ütles Elisa Eesti AS lepingu 28.11.2020 üles. Kostja ei ole tasunud võlgnevust ega tagastanud hagejale seadmeid. Hageja nõuab teenuse eest 126,04 euro tasumist ning hüvitisena seadmete eest 187 eurot. Hageja on saatnud ühe tasulise meeldetuletuskirja (5 eurot) ja kandnud sissenõudmisega seotud kulusid (võlahaldustasu) 24 eurot, mistõttu taotleb ta lisaks põhivõlale ja viivisele sissenõudekulude hüvitamist summas 29 eurot. Kostja sai hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 24.05.2024 (Ametlike Teadaannete vahendusel, teade avaldati 08.05.2024). Hagile vastamise tähtpäev oli 13.06.2024. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada, registris olevad telefoninumbrid ei vasta. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaoleva kostja e-maili xxxx teel, kuid kättetoimetamine ei õnnestunud. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal kehtiv elukoha aadress. Kohus üritas täiendavalt menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel ning rahvastikuregistris oleval lisa-aadressidel xxxx ja xxxx, kuid tulemuseta. Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad.

Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse kulu ja õigusabikulu kostjalt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 175 eurot, mis vastab hagi hinnale. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist summas 85 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, ei taotle ta menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud tõendite kogumises ja korrastamises ning hagiavalduse koostamises, ülevaatamises ja kohtule edastamises. Kohtu hinnangul on kirjeldatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab TsMS § 4842 ja § 172 lg 9 alusel kostjalt hageja kasuks lisaks riigilõivule ja lepingulise esindaja kulule välja ka maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 175 + 85 + 20 = 280 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.