Võlgnik: K. P. (isikukood K. P.) Võlausaldajad: Luminor Bank AS Riigi Tugiteenuste Keskus Kohtutäitur Rita Lohu TCM Estonia OÜ Julianus Inkasso OÜ Swedbank AS Holm Bank AS
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. P. taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Lõpetada K. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada K. P. kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 05.05.2017. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
4.Vabastada K. P. usaldusisiku kohustustest.
5.Jätta menetluskulud K. P. kanda. Jätta menetluskulude rahaline hüvitamisele kuuluvate kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
6.Avaldada K. P. kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.07.03.2017 esitas K. P. kohtule pankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. 21.01.2019 määrusega lõpetati K. P. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2.Võlgniku 26.02.2020 esitatud aruande kohaselt oli võlgnik töötu ning otsis tööd. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku sissetulekuks oli peretoetus 158 eurot kuus, elatisabi 100 eurot kuus, töötutoetus ca 150 eurot kuus ja koduse lapse toetus 130 eurot kuus. Võlausaldajatele väljamakseid võlgnik ei teinud. 25.02.2021 aruande kohaselt töötas võlgnik alates 03.04.2020 XXX OÜ-s töötasuga 800 eurot ja alates 01.10.2020 lisaks YYY OÜ-s töötasuga 350 eurot. Võlgnik sai peretoetust 158 eurot kuus, elatisabi 100 eurot kuus ja koduse lapse toetust 100 eurot. Võlgnik tegi 18.02.2021 väljamaksed 100 eurot Holm Bank AS-ile, 100 eurot Swedbank AS-ile ja 100 eurot Riigi Tugiteenuste Keskusele. 30.03.2022 aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu 1251 eurot kuus, peretoetus 120 eurot kuus ja elatisabi 100 eurot kuus. Võlgnik tegi 29.03.2022 väljamaksed Luminor Bank ASile 293,36 eurot, kohtutäiturile Rita Lohu 15,52 eurot, TCM Estonia OÜ-le 7,64 eurot, Julianus Inkasso OÜ-le 23,80 eurot. 01.03.2023 aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu kuni 31.08.2023 keskmiselt 1300 eurot kuus, peretoetus 160 eurot kuus ja elatisabi 100 eurot kuus. 31.08.2023 lõppes võlgniku töövõtuleping YYY OÜ-ga. Võlgnik tegi 28.02.2023 väljamakse Luminor Bank AS-ile summas 183,35 eurot, Kohtutäiturile Rita Lohu 9,70 eurot, TCM Estonia OÜ-le 4,78 eurot, Julianus Inkasso OÜ-le 14,88 eurot. 12.01.2024 aruande kohaselt oli võlgniku sissetulekuks töötasu 1179,98 eurot kuus, peretoetus 160 eurot kuus ja elatisabi 100 eurot kuus. Võlausaldajatele võlgnik 12.01.2024 aruande kohaselt väljamakseid ei teinud.
3.19.01.2024 kohustas kohus võlausaldajaid esitama enda seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Swedbank AS leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlgnik on kogu menetluse kestel teinud võlausaldajale väljamakse summas 100 eurot. Swedbank AS on seisukoha, et võlgniku sissetulekust lähtudes oleks võlgnik pidanud tegema Swedbank AS-ile väljamakseid 826,12 euro ulatuses. Lisaks on võlgnik 2022. aastal realiseerinud enda teise pensionisamba osakud, mille arvelt ei ole samuti võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Olukorras, kus võlgnikul on käimas kohustustest vabastamise menetlus ning võlgnikul on kohustused vastavalt pankrotiseadusele, ei saa võlgnik otsustada võlausaldajatele väljamakseid II pensionisamba väljamakset mitte teha ja osta auto. Lisaks on võlgnik ise kinnitanud 30.03.2022 - 28.02.2023 perioodi aruandes, et on võtnud endale kohustustest vabastamise menetluse jooksul täiendavaid laenukohustusi, mis ei ole menetluse kestel lubatud. Vastavalt aruande lõpus kirjeldatule on võlgnik sõlminud endise elukaaslasega auto ostu-müügilepingu, mille summa tasumise on võlgnik võtnud järelmaksule. Võlausaldaja TCM Estonia OÜ toob välja, et võlgnik on menetluse jooksul teinud TCM Estonia OÜ-le väljamakseid summas 12,42 eurot, mis moodustab 1,75% kogu nõudest ning mis võlausaldaja hinnangul ei ole arvestatav ulatus. TCM Estonia OÜ leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnikult on Julianus Inkasso OÜ nõude katteks laekunud 38,68 eurot. Nõude jääk on 2176,82 eurot. Võlausaldaja palub kohtul kontrollida, kas võlgnik on oma kohustust täinud nõuetekohaselt.
4.06.06.2024 toimunud ärakuulamisel selgitas võlgnik, et pensionifondi väljamaksest saadud raha oli vaja auto ostuks. Võlgnik elab xxx ning laste kooli, lasteaeda ja huviringidesse viimiseks ning tööl käimiseks oli auto vajalik. Seetõttu ei olnud pensionifondi väljamaksest võimalik teha võlausaldajatele makseid. 2023. aastal oli võlgnik 2 kuud haiguslehel ning viibis ka haiglas. Kohtumääruse põhjendused
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et nimetatud seadust kohaldatakse pärast selle jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne FiMS jõustumist 01.07.2022 esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotivaladus on esitatud 07.03.2017, seega kuulub antud juhul kohaldamisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioon.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 21.01.2019, s.o rohkem kui viis aastat tagasi.
7.Võlausaldajad Swedbank AS, Julianus Inkasso OÜ ja TCM Estonia OÜ leiavad, et võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Teised võlausaldajad ei ole enda seisukohta esitanud.
8.PankrS § 175 lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (lg 6).
10.Võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTK lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (RKTK 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696).
11.Kohtu hinnangul ei esine võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Võlgnik ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul töötanud sekretär-juhiabina ja koristajana töötasuga ca 1100-1300 eurot kuus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid summas 853,03 eurot. Kohtu hinnangul on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid oma võimaluste piires. Võlgnikule on küll menetluse ajal laekunud II pensionisamba väljamakse 3350,29 eurot, millest võlgnik ei teinud nõuetekohaseid väljamakseid võlausaldajatele, kuid kohtu hinnangul ei olnud võlgniku tegevus suunatud võlausaldajate kahjustamisele, oma vara varjamisele või selle vähendamisele. Võlgniku selgituste kohaselt kulutas võlgnik raha auto ostule, mis oli esmavajalik tööl käimiseks ja laste kooli ja lasteaeda viimiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik süüliselt rikkunud enda kohustusi ja võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgnik ei ole oma vara varjanud ning on esitanud nõuetekohaseid aruandeid
enda kohustuste täitmise kohta.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et K. P. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
13.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
14.PankrS § 176 lg 1 sätestab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrotivõlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). PankrS § 176 lg 2 sätestab, et kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
15.Vastavalt PankrS § 177 lg 1 ja 2 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
16.PankrS § 175 lg 6 kohaselt võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud. PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
17.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
18.Menetluskulud asjas jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kelle huvides lahend tehakse. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas menetluskulusid tekkinud ning kohus menetluskulusid kindlaks ei määra.
19.PankrS § 175 lg 7 kohaselt tuleb avaldada teade võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.