lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-125958/101

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-125958/101
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3022
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. juuni 2024

Tsiviilasja number

2-23-125958

Tsiviilasi

XXXXXX

korteriühistu avaldus kommunaalteenuste võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arvo Korneli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus

Arvo

Kornelilt

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Arvo Kornel (ik:

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja):

XXXXXX

korteriühistu (rk: XXXXXXXXX), esindaja Terje Mikk

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 8. märtsi 2024 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Arvo Korneli kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.XXXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 27.06.2023 Arvo Korneli (puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna puudutatud isik esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 16.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 282,47 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Avaldaja esitas maakohtule 31.08.2023 avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks kommunaalteenuste võlg 196,98 eurot. Avaldaja väidete ja tõendite kohaselt on pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasutud korteriühistu 2023. a mai kommunaalteenuste arve 85,49 eurot ning võla jääk on 196,98 eurot. Puudutatud isikul on tasumata korteriühistu arved 2022. a juuni teenuste eest 126,28 eurot (+ varasem võlg 3,47 eurot) ja 2022. a juuli teenuste eest 82,24 eurot. Avaldaja on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole võla tasumiseks, kuid võlga ei ole tasutud.
2.Puudutatud isik esitas avaldusele 21.11.2023 vastuväited. Puudutatud isik leidis, et tal ei ole võlga korteriühistu ees. 85,49 eurot on ettemaks. Korteris elab puudutatud isiku poeg Andrus Kornel, kes saab alates 25.10.2021 toimetulekutoetust, mille raames on tasutud korteriühistu arved otse korteriühistule. Arved ei ole õiged. Kõikidel arvetel on arve number 23 (mis on korteri number), puudu on arve esitamise kuupäev ja allkiri, ruutmeetrid on valed, puuduvad külma vee ja gaasi kogused ning summad, 30.06.2022 arvelt ei saa aru, kas 3,47 eurot on ettemaks või võlg. Raamatupidamisväljavõttel on kaks esimest rida topelt. Seega tõendid on ebakorrektsed ja avaldus alusetu. Arveid ei saadeta meilile nagu palutud, vaid poetatakse ukse vahele või postikasti juurde ebaregulaarselt ja mitte õigel ajal. Puudutatud isik kirjeldas avaldaja tegemata/halvasti tehtud töid ja täitmata kohustusi ning juhatuse liikme Jaanus Sepa ebapädevust, esitas pretensioone avaldaja juhatuse tegevusele, kirjeldas pöördumisi politseisse. Maakohus määras 11.01.2024 istungil puudutatud isiku 21.11.2023 esitatud tõendeid asja juurde mitte võtta, sest need ei ole asjasse puutuvad. Puudutatud isik ei ilmunud istungile, et tõendite osas selgitusi anda. 01.03.2024 esitas puudutatud isiku poeg tõendeid selle kohta, kuidas vald pole võimaldanud talle seadusega ettenähtud toetusi ja on jätnud maksmata elektriarve ning et avaldaja esitab jätkuvalt ebakorrektseid arveid.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 8. märtsi 2024 määrusega avalduse ning mõistis Arvo Kornelilt välja XXXXXX korteriühistu kasuks 196,98 eurot, jättis menetluskulud Arvo Korneli kanda ja mõistis Arvo Kornelilt välja korteriühistu kasuks menetluskulud 233 eurot (sh 65 eurot riigilõiv ja 168 eurot (käibemaksuta) õigusabikulu). Maakohus keeldus asja juurde võtmast puudutatud isiku 1. märtsil 2024 esitatud täiendavaid tõendeid: 7. jaanuari 2024 avaldus Jõgeva vallavanemale, AS Eesti Energia nõudekiri tasumata arvete kohta, korteriühistu arved 2023. a novembri ja detsembri eest ning 26. detsembri 2023 teade näitude teatamisest. Määruse kohaselt jättis kohus tähelepanuta puudutatud isiku vastuväited seoses avaldaja tegemata/halvasti tehtud tööde ja täitmata kohustustega, juhatuse liikme ebapädevusega, pretensioonidega politseisse ja valda ning elektriarvetega, kuna need ei seondu menetlusega.

Kohus jättis asja juurde võtmata puudutatud isiku poja 01.03.2024 esitatud täiendavad tõendid, sest need ei ole asjakohased. Avalduses nõutakse korteriomanikult korteriühistu kahe 2022. aastast pärineva arve tasumist. Kohus ei lahenda elektrivõla küsimust. Samuti ei puutu asjasse korteriühistu 06.12.2023 ja 06.01.2024 arved ning mõõdikute näidud, sest nende osas pole avaldaja nõuet esitanud. Kohus selgitas, et ei anna hinnangut arvete sisule ja vormile ega kohaliku omavalituse tegevusele toimetuleku määramisel ja väljamaksmisel. Lähtuvalt nõudest hindab kohus seda, kas korteriomanik on oma kohustused korteriühistu eest täitnud või mitte. Vaidlus puudub selles, et XXXXXX korter kuulub puudutatud isikule, korteris elab puudutatud isiku poeg Andrus Kornel ja korteri kommunaalteenuste eest on omanikul kohustus tasuda avaldaja esitatavaid arveid. Puudutatud isik vaidles arvetele vastu, leides, et need on ebakorrektsed (allkirjastamata, kuupäeva pole, puuduvad vee ja gaasi kogused ning summad) ning tal on tehtud ettemaks 85,49 eurot. Lisaks on puudutatud isik seisukohal, et kuna korteris elab tema poeg, kes saab toimetulekutoetust, siis vald on tasunud arved otse avaldajale. Kohtule on esitatud järgmised arved: Arve 01.–30.06.2022 teenuste eest 126,28 eurot. Arvel on märgitud võlg/ettemaks 3,47 eurot, tasuda tuli 129,75 eurot. Arvel on toodud vee ja gaasi kogused ja summad ning ühikuhinnad. Arve 01.–31.07.2022 teenuste eest 82,24 eurot. Arvel on märgitud võlg/ettemaks 129,75 eurot, tasuda tuli 211,99 eurot. Arvel on toodud vee ja gaasi kogused ja summad ning ühikuhinnad. Arve 01.–31.05.2023 teenuste eest 85,49 eurot. Arvel on märgitud võlg/ettemaks 196,98 eurot, tasuda tuli 282,47 eurot. Arvel on toodud vee ja gaasi kogused ja summad ning ühikuhinnad. Raamatupidamisväljavõttest nähtub, et Jõgeva vald on avaldajale tasunud XXXXXX kommunaalteenuse arveid 01.08.2022–01.06.2023. Samuti nähtub, et 01.06.2022 arve eest tuli tasuda 3,47 eurot ja 126,28 eurot ning 01.07.2022 arve eest 82,24 eurot. 01.–31.05.2023 teenuste eest on vald tasunud avaldajale 85,49 eurot. Arvete summad, tasumised ja võlgnevuse kujunemine on jälgitav. 01.01.2022 seisuga oli puudutatud isikul võlg 179,34 eurot ja esitati arve summas 125,15 eurot. Arve 125,15 eurot maksti ära. Võlg 179,34 eurot jäi üles. 01.02.2022 esitati arve summas 124,13 eurot, mida puudutatud isik ei tasunud. Võlg oli 303,47 eurot (179,34 + 124,13). 01.03.2022 esitati arve summas 72,35 eurot. Järgmiselt realt on näha, et 01.04.2022 seisuga oli võlg endiselt 303,47 eurot, mis tähendab, et 01.03.2022 arve on tasutud. 01.04.2022 esitati arve summas 200,72 eurot. Puudutatud isik maksis 200,72 eurot. Võlg 303,47 eurot jäi üles. 01.05.2022 esitati arve summas 154,78 eurot. Puudutatud isik maksis 454,78 eurot ning võlg jäi üles summas 3,47 eurot. 01.06.2022 esitati arve summas 126,28 eurot. Järgmiselt realt on näha, et 01.07.2022 seisuga on võlg 129,75 eurot, mis tähendab, et puudutatud isik ei maksnud 01.06.2022 arvet ega võlga 3,47 eurot. Seda on näha ka tabelist dtl 28. 01.07.2022 esitati arve 82,24 eurot, mida puudutatud isik ei tasunud. Võlgnevuseks kujunes 211,99 eurot (129,75 + 82,24). Sealt edasi kuni 01.02.2023 jäi võlg 211,99 eurot üles. Alates 01.08.2022 tasus jooksvad arved jällegi Jõgeva vald. 01.02.2023 esitati arve summas 206,06 eurot. Puudutatud isik maksis 221,06 eurot, mis tegi võlgnevuse jäägiks 196,99 eurot. 01.04.2023 seisuga vähenes võlg 196,98 euroni. 01.03.2023 esitati arve 174,65 eurot, kuid pole näha, mis summas arve tasuti. Arvestades 01.04.2023 võlgnevuse suurust, tasuti 174,66 eurot ning seda on näha ka tabelist dtl 28. 01.05.2023 esitati arve 126,71 eurot, mis tasuti, võlg jäi üles 196,98 eurot. 01.06.2023 esitati arve 85,49 eurot, mis tasuti valla poolt.

Seega on vaidlusaluseks võlgnevus, mis tuleneb 2022. a juuni ja juuli kommunaal- ja korteriühistu osutatud/vahendatud teenuste tarbimisest. Tõenditest nähtuvalt ei olnud puudutatud isikul ettemaksu. Puudutatud isik, tema poeg või vald tasusid 2022. a esimeses pooles jooksvad arved arvetel märgitud summades, mõnel kuul jätsid arved tasumata ning ühel korral maksid rohkem kui arve oli. See summa läks jooksva arve ja varasema võla katteks. Võlg 3,47 eurot jäi 2022. a juunikuuks üles. Sealt edasi ei tasutud kahe kuu – juuni ja juuli – eest midagi ja nimetatud võlg jäigi üles. Arvete ehtsuses pole alust kahelda. Seadus ei näe ette, et arved tuleks allkirjastada. Arvetel on näha, millise perioodi ja korteri kohta on kommunaalteenused arvestatud ning millistel alustel. Puudub vaidlus, et puudutatud isik või tema poeg on arved saanud. Seda kinnitab ka asjaolu, et enamus arveid on tasutud – valdavalt on need tasunud Jõgeva vald toimetulekutoetuse arvel, mille saamiseks pidi puudutatud isiku poeg arved vallale esitama. See, et arvetel võib olla puudu kuupäev, ei tähenda, et arve maksmise kohustus puudub või et kohustusest oleks võimalik vabaneda. Kohus tegi vallale päringu seoses puudutatud isiku väitega, et tal pole võlga, sest korteris elab tema poeg, kes saab toimetulekutoetust, millega vald on tasunud arved otse avaldajale. Vallavalitsuse vastusest ja tõenditest nähtuvalt ei saanud Andrus Kornel 2022. a juunis ja juulis toimetulekutoetust ning vald ei tasunud kommunaalteenuste arveid nende kuude eest. Seega on ebaõige puudutatud isiku väide, et kõik arved on toimetulekutoetusega otse avaldajale tasutud. Kuna Andrus Kornelil oli sissetulek, siis talle toimetulekutoetust ei määratud, ning kas tema ise või korteriomanik pidi nende kuude kommunaalteenuste arved tasuma. See, kas tasub korteri omanik või korterit kasutav isik, on nendevahelise kokkuleppe küsimus. Korteriühistu ees vastutab kohustuste täitmise eest korteri omanik. Puudutatud isikul on kohustus tasuda kõik korteriga seonduvad kulud. See, kas Andrus Kornel sai toetust ja miks ta üht või teist arvet ei tasunud, ei oma asjas tähendust. Samuti ei seondu vaidlusega asjaolud, kas ja mis põhjustel Andrus Kornelile toetust ei antud ning kohus selles osas seisukohta ei võtnud. Eeltoodust tulenevalt on võlgnevus 2022. a juuni ja juuli arvete osas tõendatud. Võlgnevuse 196,98 eurot kujunemine on jälgitav ja tõendatud. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ja asjaolu, et kohus rahuldas avalduse, leidis kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kohus määras hüvitatavate menetluskulude suuruseks 233 eurot, sh 65 eurot riigilõiv ja 168 eurot lepingulise esindaja tasu (tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta), ajakulu 2 h 48 min).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Arvo Kornel esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja võtta arvesse kõik tõendid, mida maakohus eiras (40 tõendit) ja välja jättis (1. märtsil 2024 esitatud tõendid). Arvo Kornel leiab, et J. Sepalt/korteriühistult tuleb välja mõista puudutatud isikule tekitatud kahju ning nõuda korteriühistult, et arved muudetaks õiguspäraseks (nii andmete kui arve tunnuste osas) ning kõik tellitud tööd korteriühistus viidaks lõpule vastavalt kinnitatud projektidele, nagu nõuab ehitusseadustik. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole puudutatud isikul korteriühistu ees võlga ja puudutatud isiku poolt korteriühistule üle kantud 85,49 eurot on ettemaks. Korteriühistu arved ei ole õiged ehk on õigustühised. Arvetel puuduvad kohustuslikud rekvisiidid: arve number (kõikidel arvetel on arve numbriks korteri number), kuupäev ja allkiri. Arvetel ei ole kajastatud õiged andmed: ruutmeetrid on valed ning seega on ka mahud

ja summad valed, puuduvad vee ja gaasi kogused (näidud esitati õigeaegselt). 01.–30.06.2022 perioodi arvest ei saa aru, kas 3,47 eurot on ettemaks. Korteriühistu raamatupidamisväljavõttel on esimesed kaks rida 01.06.2022 kuupäevaga topelt. Ebakorrektsed tõendid ei ole tõsiselt võetavad. Tõele ei vasta väide, et puudutatud isik pole vaidlustanud neid kahte arvet. Kohtumäärus on ebaõiglane, kuna kõik puudutatud isiku tõendid jäeti arvestamata, kuigi on teemaga otseselt seotud ning tõendavad, et korteriühistu juhatus ajab asju ebapädevalt. Korteris elab puudutatud isiku poeg, kes saab alates 25.10.2021 toimetulekutoetust, millega Jõgeva vald on tasunud korteriühistu arved otse korteriühistule. Valla vastuse väited ei ole korrektsed ega tõendatud. Isikul on ka tööl käies teatud kuud õigus saada toimetulekutoetust. Muu hulgas on vald esitanud valeväite, nagu poleks puudutatud isiku poeg lisanud taotlustele kommunaalkulude arveid. Vald on jätnud ka elektriarveid maksmata, kuigi on kohustatud maksma. Lisaks esitas vald puudutatud isiku poja suhtes kohtusse alusetu avalduse. Puudutatud isikul ei ole kohustust maksta topelt arveid. Ebaõiglane oli korraldada kohtuistung, kus teine pool ei saanud ennast kaitsta (puudutatud isik teavitas kohut, et ta ei saa tervislikel põhjustel kohtuistungil osaleda). Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, tõendid olid esitatud kirjalikult, seega tuli asi lahendada kirjalikus menetluses. Korteriühistu on asunud puudutatud isikut ja tema perekonda kiusama, et sundida neid korterist loobuma. Korteriühistu koosoleku protokoll on tehtud omavoliliselt, otsuse tegemisele ei olnud kaasatud korteriühistu elanikke. Alusetu avalduse taha püütakse peita korteriühistu (ja J. Sepa) ebapädevust ja tegemata töid. Korteriühistule on võetud laen, tööd on aga puudulikud. Puudutatud isik on küsinud korteriühistult erinevaid dokumente. Puudutatud isikule ei ole vastatud. Ka korteri arveid ei saadeta meilile nagu palutud, vaid poetatakse ukse vahele või postkasti juurde ebaregulaarselt ja mitte õigel ajal. Puudutatud isik on korduvalt teavitanud Jõgeva politseid, kuna tundub, et korteriühistus püütakse toime panna majanduskuritegu. Puudutatud isik palub määrata uus asendusliige, kuna J. Sepp ei taanda ennast vabatahtlikult. Menetluskulud tuleb jätta korteriühistu kanda. Ebaõiglane on jätta kulud puudutatud isiku kanda, kui kohus ei arvesta mitte ühegi puudutatud isiku tõendiga. Puudutatud isikule tuleb määrata korteriühistu tekitatud moraalse ja tervisekahju eest kahjuhüvitis 2500 eurot.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.XXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on maakohus hinnanud mõlema poole esitatud tõendeid ja jätnud asjasse mittepuutuvad tõendid vastu võtmata. Uusi tõendeid määruskaebusega esitatud ei ole. Kohus on õigesti asunud seisukohale, et avaldajal on õigus puudutatud isikult võlga nõuda. Võla 196,98 eurot kujunemine on jälgitav ja tõendatud. Arvetelt on näha, millise perioodi ja korteri kohta on kommunaalteenused arvestatud ning millistel alustel. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud ei enne kohtumenetluse algust ega ka kohtumenetluse ajal avaldaja arveid. Puudutatud isiku väide, et kõik arved on tasutud toimetulekutoetusega otse korteriühistule, on väär. Jõgeva Vallavalitsus kinnitas vastuseks kohtu päringule, et 2022. a juuni ja juuli arveid vald ei tasunud. Kuna puudutatud isiku poeg sai neil kuudel töötasu ja haigushüvitist, siis vald talle toimetulekutoetust ei määranud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 08.03.2024 määrus muutmata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659; § 657 lg 1 p 1).
7.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.
8.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
8.1.Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme seonduvalt asjas 11.01.2024 korraldatud eelistungiga. Puudutatud isik oli kohtukutse maakohtu 11.01.2024 eelistungile kätte saanud. Puudutatud isik teatas kohtule 04.01.2024, et ei saa tervislikel põhjustel istungil osaleda ja palub lahendada asi kirjalikus menetluses. Puudutatud isikule saadetud kohtukutses oli selgitatud, et haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks istungile ilmumast. Puudutatud isik vastavat tõendit kohtule ei esitanud. Seega maakohus ei ole rikkunud menetlusõigust, kui viis istungi läbi ilma puudutatud isiku osavõtuta. Asjaolu, et antud hagita asi on tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võimalik läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata ning pooled avaldasid soovi lahendada asi kirjalikus menetluses, ei ole kohtule siduv. Asjas istungi korraldamine on kohtu otsustada. Hagita asjas vastutab asjaolude väljaselgitamise eest kohus ning maakohus on puudutatud isikule 21.12.2023 kirjas selgitanud, miks kohus peab vajalikuks asjas korraldav istung korraldada – et vaadata puudutatud isiku esitatud tõendid koos puudutatud isikuga üle, seejuures puudutatud isikul tuleb selgitada, milline tõend on mille kohta, ja siis kohus otsustab, kas tõend on asjakohane või mitte ning kas on vajalik veel mingeid asjaolusid tõendada. Kuna puudutatud isik istungile ei ilmunud, otsustas maakohus teha asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks päringu Jõgeva vallale, et saada vastus küsimusele, kas puudutatud isik või tema poeg Andrus Kornel on saanud 2022. a juuni või juuli eest toimetulekutoetust. 21.02.2024 määrusega, millega maakohus määras lahendada asi kirjalikus menetluses, määrati pooltele tähtaeg kuni 01.03.2024, et esitada kohtule oma võimalikud täiendavad taotlused, seisukohad, dokumendid. Seega oli puudutatud isikul võimalik esitada kohtule kõik oma väited ja tõendid, mida ta vajalikuks pidas.
8.2.Puudutatud isik on määruskaebuses jätkuvalt esitanud hulgaliselt väiteid selle kohta, et asjaajamine korteriühistus, remonditööde tegemine jne ei ole korraldatud selliselt, nagu need puudutatud isiku arvates peaksid olema korraldatud. Ringkonnakohus jätab sellised väited tähelepanuta, kuna need ei puutu antud vaidlusesse, mille esemeks on korteriomaniku võlgnevus korteriühistu ees korteriühistu osutatud/vahendatud teenuste eest esitatud korteriühistu arvete alusel. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud asja juurde võtmata puudutatud isiku ja tema poja esitatud tõendid, kuivõrd need ei tõenda asjaolusid seoses korteriühistu tasumata arvetega. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.
8.3.Puudutatud isik on määruskaebuses jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isiku pojal, kes korteris elab, oli ka kõnealustel kuudel õigus saada toimetulekutoetust, ning Jõgeva vald on

tasunud korteriühistu vaidlusalused arved otse korteriühistule või on Jõgeva vallal kohustus tasuda need arved otse korteriühistule. Maakohus tegi seoses puudutatud isiku eeltoodud väitega Jõgeva Vallavalitsusele päringu. Jõgeva Vallavalitsuse 24.01.2024 vastusest päringule ja lisatud tõenditest nähtub, et vallavalitsus ei määranud puudutatud isiku pojale Andrus Kornelile 2022. a juunis ja juulis toimetulekutoetust ning vald ei tasunud korteriühistu arveid 2022. a juuni ja juuli teenuste eest. Puudutatud isiku väide, et vald on jätnud Andrus Kornelile ebaõigesti toimetulekutoetuse määramata ja korteriühistu 2022. a juuni ja juuli teenuste arved tasumata, ei anna alust jätta korteriühistu avaldust rahuldamata. Toimetulekutoetust määratakse sotsiaalhoolekandeseaduse ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel kohaliku omavalitsuse läbiviidavas haldusmenetluses ning korteriühistu kommunaalteenuste võla nõudes toimuvas tsiviilkohtumenetluses toimetulekutoetuse määramata jätmise seadusele vastavust ei hinnata. Maakohus on õigesti leidnud, et kui korteriühistu arved on tasumata, vastutab nende tasumise eest korteri omanik. Seega, kuivõrd avaldaja on tõendanud, et korteriühistu 2022. a juuni ja juuli teenuste arved (+ varasem võlg 3,47 eurot) on maksmata, vastutab selle eest korteri omanik, s.o puudutatud isik.

8.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles, et puudutatud isiku väited, mille kohaselt korteriühistu arved on õigustühised, ei ole põhjendatud. Arvete allkirjastamist seadus ei nõua. Asjaolud, et kõigi arvete numbriks on korteri number ja puudub arve kuupäev, ei anna alust jätta puudutatud isikult võlg välja mõistmata. Arvetel on selgelt kirjas, millise korteri (XXXXXX) ja millise perioodi teenuste eest on arve esitatud – „arvestus 01.–30 juuni 2022“, „arvestus 01.–31. juuli 2022“. Samuti on mõlemal arvel kirjas nii vee kui ka gaasi kogused ning ühiku hinnad, mille puudumist puudutatud isik oma vastuväidetes ette heidab. Arvetel on korteri ruutmeetriteks märgitud 66,3. Väites, et arvetel on ruutmeetrid valed, tugineb puudutatud isik asjaolule, et väidetavalt oli varasematel arvetel ruutmeetrite arvuks 66. Asjaolu, et korteri pinna suurust on 0,3 m 2 võrra täpsustatud, ei anna alust pidada praegust ruutmeetrite arvu valeks ja varasemat (ümardatud arvu) õigeks. Ka Jõgeva Vallavalitsus on pidanud viisi, kuidas korteriühistu oma arveid koostab, arusaadavaks ja minimaalsetele nõuetele vastavaks, kuivõrd on selliselt vormistatud arvete alusel pikka aega hüvitanud kostja pojale toimetulekutoetuse raames eluasemekulusid.
9.Kuna ringkonnakohus jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust, samuti jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Avaldaja ei ole oma kirjalikus vastuses määruskaebusele menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega avaldajale määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja