Muud

Kohustuse tasumise sagedus (kindel kuupäev kuus, kvartalis)

Kohustuse täitmiseks tehtavate osamakse te arv ja suurus (eurodes)

KohusKohustuse tuse rahuldami täitmise se määr summa Protsenti(eurodes) des (kohustuse täitmise summa : kohustuse kogusumma *100) 3153,64 83,702% (100 % põhivõlast)

PlusPlus Capital AS

C

3767,71

3153,64

kuu

52,56

Swedbank AS

C

996,89

931,64

kuu

15,53

Svea Finance AS

C

1390,85

1153,04

kuu

19,22

ERA Liisingu Inkassoteenused AS

C

4191,71

3955,62

kuu

65,93

Omega Invest OÜ

C

2006,18

1444,93

kuu

24,08

1444,93 72,024% (100% põhivõlast)

Holm Bank AS

C

1614,68

1614,68

kuu

26,91

OK Incure OÜ

C

12442,39

9156,59

kuu

152,61

1614,68 100% (100% põhivõlast 9156,59 73,592% (100% põhivõlast)

Nord Collect OÜ

C

1522,66

1093,11

kuu

18,22

Credit.ee OÜ

C

2430,22

2430,22

kuu

70,50

Bondora AS

C

9115,10

9225,10

kuu

153,75

Aktiva Finance Group OÜ

C

8461,49

5504,65

kuu

91,74

931,64 93,455 % (100% põhivõlast) 1153,04 82,902% (100% põhivõlast) 3955,63 94,368% (100% põhivõlast)

1093,11 71,789% (100% põhivõlast) 2430,22 100% (100% põhivõlast) 9225,10 100% (100% põhivõlast) 5504,65 65,055% (100% põhivõlast)

2(13)

2-23-352 Revensen OÜ

C

5710,40

4306,98

kuu

71,78

GS Core OÜ

C

193,28

147,43

kuu

2,46

KT Tatjana Afanasieva

D

1389,33

1389,33

kuu

23,16

1389,33 100% (100% põhivõlast)

KT Andrei Krek

D

1370,86

1370,86

kuu

22,85

1370,86 100% (100% põhivõlast)

3806,98 75,42% (100% põhivõlast) 147,43 76,278% (100% põhivõlast)

*Kohustuse liigi selgitus A – pandiga (nii võlgniku kui ka kolmanda isiku varaga) tagatud kohustus B – võlgniku kohustus, mis on tagatud kolmanda isiku antud isikulise tagatisega (käendus, garantii) C – tagamata kohustus (võlgniku kohustust ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samutimitte käenduse ega garantiiga) D – täitemenetluse algatamise tasu, täitekulud ja kohtutäituri põhitasu eraldi välja tuua.

2-23-352 damiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (FiMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FiMS § 54 lg 11). Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

N M (edaspidi avaldaja ja võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Viru Maakohus võttis 25.01.2023. a määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgnik N M usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo ja määras maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Sama määrusega määras kohus usaldusisikule kohtule aruande esitamise tähtpäeva. 23.02.2023 esitas usaldusisik kohtule aruande. 10.03.2023 esitas avaldaja kohtule vastuse, mille kohaselt jääb ta oma avalduse juurdleja palus kohtul jätkata maksejõuetusavalduse menetlemist võlgade ümberkujundamise menetluses. 26.06.2023. a määrusega määras Viru Maakohus võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks usaldusisiku tasu ja kulude katteks tasutavaks deposiidiks 2000 eurot. Võlgnik tasus määratud ajaks menetluse katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. 2.11.2023. a määrusega algatas kohus N M võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras usaldusisikule kohtule ümberkujundamise kava esitamise tähtpäeva. Usaldusisik esitas 21.11.2023 kohtule taotluse usaldusiski tasu kinnitamiseks. Kohus kinnitas 6.12.2023. a määrusega N M usaldusisiku Ly Müürsoo tasu kuni 23.02.2023 tehtud töö eest 2497,50 eurot, millele lisandub käibemaks 499,50 eurot, kokku 2997 eurot. Kohus pikendas 4.01.2024. a määrusega võlgade ümberkujundamise kava esitamise tähtaega 30 päeva võrra ja määras kava kohtule esitamise tähtajaks 1.02.2024. Usaldusisik esitas 1.02.2024 kohtule tegevusaruande ja taotluse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Ka usaldusisik palus kohustada enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist N M kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutse-tegevuse kohta. Kohus kohustas 12.04.2024. a määrusega enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist N M kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määras selleks kohtuistungi 21. mail 2024. 21. mai 2024. a kohtuistungil selgitas võlgnik kohtule, et hakkab maksma võlgade ümberkujunda4(13)

2-23-352 mise käigus. Võlgnik on FIE, aga tulu ei saa. Võlgnik täitis võlgniku vannet ja luges suuliselt selle ette. Usaldusisiku tegevusaruanne ja taotlus võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks Usaldusisik saatis pärast võlgade ümberkujundamismenetluse alustamist 21.11.2023 Maksu- ja Tolliametisse järelpärimise, et saada ülevaate N M sissetulekute kohta. Pärast Maksu- ja Tolliametist vastuse saamist edastas usaldusisik 22.11.2023.a. kõikidele teadaolevatele võlausaldajatele teate N M võlgade ümberkujundamiskava koostamisest ning tegi ettepaneku nõudeavalduste ja võlgade ümberkujundamiskava osas seisukohtade esitamiseks. Swedbank AS teatas 30.11.2023. a seisukohas, et: /.../ võlausaldaja hinnangul on tõenäoline, et võlgnik ei ole makseraskustes ning suudaks oma kohustusi täita vara realiseerides. Teised võlausaldajad nõustusid võlgade ümberkujundamiskava koostamisega ja esitasid usaldusisikule nõudeavaldused koos nõudeid põhistavate dokumentidega. Usaldusisik kontrollis nõueid ja nende vastavust nõudeavaldustele lisatud dokumentidele. 04.01.2024 pöördus usaldusisik AS H poole järgmise järelepärimisega: Lugupeetud H AS! N M usaldusisikule teadaolevalt on N M ja AS H vahel sõlmitud Krediidileping nr XX, mille jääk seisuga 04.01.2024.a. on kokku 25 286,71 eurot. Nõuet tagavad hüpoteegid summades 23 008.19 EUR ja 19 000.00 EUR korteriomandile aadressiga XXX (registriosa nr XXX). N M on kohtult taotlenud alustada tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetlus. FIMS § 26 lg 6 kohaselt võib pandiga tagatud nõude ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Tulenevalt eeltoodust palun AS H seisukohta, kas AS H nõustub N M võlgade ümberkujundamise menetluses oma nõude ümberkujundamisega, ja kui nõustub, siis millises ulatuses. Kui AS H nõustub võlgade ümberkujundamise menetlusega, siis mis perioodiks. AS H vastas järgnevalt: Tere, Vastuseks allolevale teatab H AS hüpoteegipidajana (korteriomand aadressil XXX, (registriosa nr XXX), et ei nõustu N M võlgade ümberkujundamise menetluses oma nõude ümberkujundamisega. Heade soovidega Elmer Aros Jurist Sellest tulenevalt ei ole AS-i H nõue võlgade ümberkujundamiskavasse kaasatud. 5(13)

2-23-352

Usaldusisik koostas 04.01.2024 võlgade ümberkujundamiskava ja saatis selle allkirjastamiseks N M ja tema abikaasale J M . Pärast võlgniku ja tema abikaasa digiallkirjaga võlgade ümberkujundamiskava saamist edastas usaldusisik selle tulenevalt FIMS § 24 lg 1 koos võlgniku avaldusega ning vara- ja võlgade nimekirjaga võlausaldajatele tutvumiseks ja seisukohtade esitamiseks. Usaldusisik määras seisukohtade esitamise tähtajaks 25.01.2024. Credti.ee OÜ teatas usaldusisikule 11.01.2024. a e-kirjaga, et ümberkujundamiskavas on nende nõue kajastatud suuremana kui see tegelikult on. Võlgade ümberkujundamiskavas oli märgitud nõude kogusuuruseks 6221,26 eurot, kuid nõude tegelik suurus on 2430,22 eurot. Usaldusisik nõustus Credit.ee OÜ seisukohaga ja nõude parandusega. Swedbank AS teatas 18.01.2024, et nende nõue on väiksem kui ümberkujundamiskavas on kajastatud, kavas on märgitud nõude suuruseks 1101,85 eurot, kuid nende nõude tegelik suurus on 996,89 eurot. Usaldusisik nõustus Swedbank AS seisukohaga ja nõude parandusega. Sellest johtuvalt tegi usaldusisik 01.02.2024 võlgade ümberkujundamiskavas muudatused Credit.ee OÜ ja Swedbank AS nõuete suuruse osas ja tegi väljamaksete suurustes ümberarvestused. Kuna nõuete kogumaht vähenes, siis muudatused ei kahjusta ühegi võlausaldaja ega ka võlgniku ja tema abikaasa huve, siis ei ole parandatud võlgade ümberkujundamiskava edastatud võlausaldajatele tutvumiseks. Võlgade ümberkujundamiskava näeb ette, et võlgnik tasub võlausaldajatele 100% põhivõlast 60 kuu (5 aasta) jooksul, kohustuste täitmise sagedusega 1 kord kuus hiljemalt iga kuu 10 kuupäeval. Kohustuste täitmiseks tehtavate osamakseid on 15 vastavalt kavas ettenähtud summades. Osamaksed on kokku 811.30 eurot. Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Kuna pandiga tagatud nõude omanik, AS H teatas usaldusisikule FIMS § 26 lg 6 alusel, et ta oma võla ümberkujundamisega ei nõustu, lisandub ümberkujundamiskava alusel tehtavatele väljamaksetele veel igakuine makse AS-le H ca 420 eurot kuus (makse suurus sõltub euribori suurusest). Seega on N M kohustuste suurus kuus keskmiselt 1231,30 eurot. Ükski võlausaldaja võlgade ümberkujundamiskavale vastuväiteid ei esitanud, samuti ei esitanud võlgade ümberkujundamiskavale vastuväidet võlgnik ja tema abikaasa. N M nimele on registreeritud korteriomand asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX), 1252 m2 (100% elamumaa). N M nimele on registreeritu sõiduauto Audi A4 Avant (registrimärk XXX, esmane registreerimisaasta 2007). Usaldusisik on seisukohal, et on põhjendatud, et kohus kohustab võlgnikku juhul, kui võlgnik soovib talle kuuluvat kinnisvara võõrandada või koormata, kooskõlastama kinnisvara võõrandamise ja koormamise eelnevalt usaldusisikuga. Usaldusisik informeerib kohut selles, et on tuvastanud, et N M tegutseb füüsilisest isikust ettevõt6(13)

2-23-352 jana ärinimega N M ettevõte K (registrikood XXX), kuid ta on seda asjaolu nii kohtu kui ka usaldusisiku eest varjanud. Nähtuvalt ülaltoodust on N M varajanud nii kohtu kui ka usaldusisiku eest asjaolu, et ta tegutseb ka füüsilisest isikust ettevõtjana ärinimega N M ettevõte K (registrikood XXX) ja võib selle kaudu teenida varjatud tulu. Sellest tulenevalt leiab usaldusisik, et enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist on vajalik võlgniku ärakuulamine kohtus ja selle raames võtta N M võlgniku vanne. Usaldusisik palub:

järelepärimiste koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, võlausaldajatele teate võlgade ümberkujundamiskava koostamisest ning ettepaneku nõudeavalduste ja võlgade ümberkujundamiskava osas seisukohta esitamiseks koostamine ja edastamine võlausaldajatele; võlausaldajate poolt esitatud nõudeavalduste arvestuse ja nõudeavaldustele lisatud dokumentide kontroll; võlgade ümberkujundamiskava koostamine; võlausaldajatele kaaskirja võlgade ümberkujundamiskava edastamiseks ja ettepanek seisukohtade esitamiseks koostamine ja edastamine võlausaldajatele; täpsustatud võlgade ümberkujundamiskava koostamine; 7(13)

2-23-352 • • • •

taotluse koostamine võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja pikendamiseks; taotluse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks koostamine ja esitamine kohtule; järelevalve võlgade ümberkujundamiskava täitmise üle; usaldusisiku toimiku komplekteerimine.

Usaldusisiku tasu on 1639,34 eurot, millele lisandub käibemaks 360,66 eurot, kokku 2000 eurot. Tasu sisaldab usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulustusi oma ülesannete täitmiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamiseks tuleb rahuldada ning esitatud ümberkujundamiskava kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 19 lg 1 kohaselt algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus leidis, et võlgniku poolt avalduses esitatud asjaolud ja usaldusisiku poolt aruande esitavad andmed annavad alust arvata, et võlgnik on sellistes makseraskustes, mis ei ole ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata. Kohus algatas võlgade ümberkujundamise menetluse. FiMS § 21 lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine ei välista teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. FiMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Usaldusisik edastas kohtule võlgniku digitaalallkirjaga kinnitatud ümberkujundamiskava. Võlgnik ja võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid võlanimekirjas ja ümberkujundamiskavas toodud nõuete suuruste osas. Kohus vaatas võlausaldajate nõuded üle ning leiab, et nõuete suurused on võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule. Kohus tuvastas, et võlgade ümberkujundamiskavaga on nähtud ette, et võlgnik tasub võlausaldajatele 100% põhivõlast 60 kuu (5 aasta) jooksul, kohustuste täitmise sagedusega 1 kord kuus hilje8(13)

2-23-352 malt iga kuu 10 kuupäeval. Kohustuste täitmiseks tehtavate osamaksete arvuks on 15 vastavalt kavas ettenähtud summades, osamaksete suurus kokku on 811,30 eurot. Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Kuna pandiga tagatud nõude omanik, AS H on usaldusisikule FIMS § 26 lg 6 alusel teatanud, et ei nõustu oma võla ümberkujundamisega, siis lisandub ümberkujundamiskava alusel tehtavatele väljamaksetele veel igakuine makse AS-le H ca 420 eurot kuus (makse suurus sõltub euribori suurusest). Seega on N M kohustuste suurus kuus keskmiselt 1231,30 eurot. FiMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FiMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ükski võlausaldaja võlgade ümberkujundamsikavale vastuväiteid ei esitanud, samuti ei esitanud võlgade ümberkujundamiskavale vastuväidet võlgnik ja tema abikaasa. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval võlgnevusi kavas nimetatud ulatuses. Võlgnik kinnitas, et soovib nimetatud kohustused tasuda 60 kuu jooksul. Ümberkujundamiskavas kohtleb võlgnik kõiki võlausaldajaid võrdselt, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 100% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt viie aastani. Kohus rahuldab seega võlgniku maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab FiMS § 26 lg 1 alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel. FIMS § 27 lg 1 punktides 1-4 nimetatud aluseid, mis takistaksid ümberkujundamiskava kinnitamist, asjas ei esine. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest (FiMS § 7 lg 1). FiMS § 28 lg 1 kohaselt, määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatud ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt toimub kohtu järelevalve all vastavalt FIMS § 35 lg 1-5 sätestatule:

9(13)

2-23-352 1) Ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvab usaldusisik. 2) Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel. 3) Võlgnik esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. 4) Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande. 5) Kohus võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ka muul ajal. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Kohus kohustab lisaks võlgnikku: -

tegema võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlgade ümberkujundamiskavale kord kuus hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks alates võlgade ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumisest;

-

esitama tehtud maksete kohta aruande (maksekorraldused) usaldusisikule hiljemalt iga kuu 20ndaks kuupäevaks usaldusisiku e-posti aadressil [email protected];

-

võlgade ümberkujundamise menetluse ajal kooskõlastama tema nimele registreeritud korteriomandiga asukohaga XXX (registriosa nr XXX ) ja kinnistuga asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ning sõidukiga Audi A4 Avant (registrimärk XXX) kõiki tehtavaid tehinguid (s.h võõrandamine ja koormamine) usaldusisik Ly Müürsooga.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 1. augustiks. Usaldusisikul tuleb edastada aruanded teadmiseks ka kohtule. Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. FiMS § 41 sätestab meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta, milleks võib olla eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil. Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et tagada võlgniku poolt võlgade ümberkujundamiskava täitmine. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta, lähtudes FiMS § 36 sätestatust. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed FiMS § 30 lg 1 - 6 sätestab ümberkujundamiskava kinnitamise üldised tagajärjed: (1) Ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. (2) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei vabasta võlgniku kohustuse täitmise eest solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui solidaarselt vastutav isik on oma kohustuse täitnud, 10(13)

2-23-352 on tal võlgniku suhtes tagasinõudeõigus üksnes ulatuses, milles võlgnik vastutab kohustuse täitmise eest ümberkujundamiskava järgi. (3) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei piira pandi või muu esemelise tagatisega võlausaldaja, kes ei nõustunud oma nõude ümberkujundamisega, õigust rahuldada oma nõue tagatise arvel. (4) Kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava on täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka isikule, kes ümberkujundamiskavaga võtab endale kohustuse tagada võlgniku kohustust võlausaldaja ees. (6) Ümberkujundamiskava kinnitamine ei välista võlausaldajate poolt vara tagasivõitmise hagi esitamist ja lahendamist täitemenetluses. Kohtutäitur annab saadu ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldajatele välja üksnes kohtu korraldusel ja ümberkujundamiskava alusel.

Menetluskulud ja usaldusisiku tasu Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). FiMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kinnitamiseks 1639,34 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 360,66 eurot, kokku 2000 eurot. FiMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava täitmise üle järele valvamisel iga aasta möödumisel. FiMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FiMS § 54 lg 5 kohaselt, usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tema tasu suuruseks 1639,34 eurot ilma käibemaksuta. Tasu sisaldab ka 11(13)

2-23-352 usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulustusi oma ülesannete täitmiseks. Võlgnik vastuväiteid usaldusisiku tasu suurusele ei esitanud. Kohus tuvastas, et usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teinud järgmised toimingud: • • • • • • • • • •

järelepärimiste koostamine ning saatmine Maksu- ja Tolliametisse, võlausaldajatele teate võlgade ümberkujundamiskava koostamisest ning ettepaneku nõudeavalduste ja võlgade ümberkujundamiskava osas seisukohta esitamiseks koostamine ja edastamine võlausaldajatele; võlausaldajate poolt esitatud nõudeavalduste arvestuse ja nõudeavaldustele lisatud dokumentide kontroll; võlgade ümberkujundamiskava koostamine; võlausaldajatele kaaskirja võlgade ümberkujundamiskava edastamiseks ja ettepanek seisukohtade esitamiseks koostamine ja edastamine võlausaldajatele; täpsustatud võlgade ümberkujundamiskava koostamine; taotluse koostamine võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaaja pikendamiseks; taotluse võlgade ümberkujundamiskava kinnitamiseks koostamine ja esitamine kohtule; järelevalve võlgade ümberkujundamiskava täitmise üle; usaldusisiku toimiku komplekteerimine.

Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu usaldusisiku poolt eelnimetatud tomingute tegemiseks on 12 tundi, s.o tunnitasu määr on 136,61 eurot (1639,34/12). Tunnitasu määr jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (164 eurot) ning on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Usaldusisiku nimetatud ajakulu, arvestades võlausaldajate hulka, on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1639,34 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 360,66 eurot, kokku 2000 eurot. Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk 10539935), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Sentire M.K on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule 22% käibemaksu käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 ja § 15 lg 1 alusel. Võlgnik tasus määratud ajaks käesoleva menetluse katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Tasu tuleb tasuda võlgniku poolt FiMS § 19 lg 2 alusel deposiidina ette tasutud rahast ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta raha vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(digitaalallkiri) 12(13)

2-23-352

Andres Hallmägi kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.