Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A Me vastu põhivõlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
622,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja J L, e-post xxx Kostja A M (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista A Melt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlgnevus 420,53 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagi esitamise seisuga (12.02.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 71,73 eurot.
3.Mõista A Melt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõla tasumata osalt viivis määraga 0,065% päevas alates 13.02.2024 kuni põhivõla (420,53 eurot) tasumiseni.
4.2.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 317 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (317 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Melt (kostja) 505,04 euro saamiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.02.2024 kohtule hagiavalduse, milles nõuab kostjalt põhivõlgnevust 420,53 eurot, sissenõudmiskulusid 30 eurot ja viivist määraga 0,065% päevas. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu xxx AS ja kostja vahel 01.12.2022 sõlmitud kuukaardi lepingust nr xxx, mille alusel võimaldas xxx AS kostjale ostulimiiti 500 euro ulatuses. Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidi põhiosale ei lisandunud intressi ega muid tasusid. Lepingus lepiti kokku viivise määras 0,065% päevas. Kostja kasutas perioodil 01.04.2023–31.05.2023 ostulimiiti 420,53 euro ulatuses. Kostja ei tasunud esitatud arvete alusel võlgnevust ning algne võlausaldaja ütles lepingu üles. xxx AS loovutas lepingust tulenevad nõuded 26.07.2023 hagejale.
3.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 12.05.2024 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 27.05.2024. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud.
5.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
6.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulud 427 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 122 eurot, sh käibemaks). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot.
8.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele lugeda kokku 1 tunni. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale analoogsetes tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles ringkonnakohus leidis, et „tegemist [on] tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga.“ Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot/h (koos käibemaksuga) on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab põhjendatuks ka maksekäsu kiirmenetluse esindajakulu 20 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 alusel vastavalt hageja kinnitusele hüvitamisele koos käibemaksuga, seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks kokku 142 eurot (122+20).
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 317 eurot (142+175) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
10.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg-s 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
(allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.