Avaldaja: P. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxx; tel. 54 301 504) Usaldusisik: Urmas Tross (osaühing KONKURSS, Tähe 104B, Tartu, e-post [email protected], telefon 50 19 750)
Kohtuistung
3. juuni 2024
RESOLUTSIOON
Rahuldada P. S. taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks.
2.Jätta läbi vaatamata P. S. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Vabastada Urmas Tross P. S. usaldusisiku kohustustest.
Jätta P. S. menetluskulud (sh tasutud riigilõiv) tema enda kanda.
5.Anda P. S. menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Määrata P. S. usaldusisiku Urmas Trossi tasuks 820 eurot (käibemaksuta) ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite arvel. Tasu kanda osaühingule KONKURSS (registrikood 10023775, konto nr EE462200001120023445 AS Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
6.Tühistada Tartu Maakohtu 13. märtsi 2024. a määrusega kohaldatud käsutuskeeld ning P. S. vara suhtes läbiviidava sundtäitmise peatamine.
Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele, pärast jõustumist saata kohtutäitur Oksana Kutšmeile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast määruse tegemist viie kuu möödumist.
ASJAOLUD
1.P. S. (avaldaja, võlgnik) esitas 8. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maakohus võttis avalduse 13. märtsi 2024. a määrusega menetlusse ning nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi (usaldusisik). Sama määrusega kohaldas kohus käsutuskeeldu ning keelas võlgnikul ilma usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada.
2.Usaldusisiku hinnangu kohaselt võiks võlgniku suhtes kuulutada välja pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik rõhutas, et pankrotimenetluses tuleb kaaluda võlgnikule kuulunud korteriomandi kaasomandi osa müügi tagasivõitmist või küsimuse lahendamist kokkuleppel ostjaga.
3.Kohus arutas 3. juunil 2024 võlgniku ja usaldusisikuga maksejõuetuse avalduse väljavaateid ja tagajärgi. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus selgitas võlgnikule, et pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, mida müüakse võlgniku kohustuste katteks. Lisaks tuleb pankrotimenetluses kõne alla võlgniku poolt kingitud korteriomandi kaasomandiosa kinkelepingu tagasivõitmine, mis tähendab, et võlgniku poolt kingitud kaasomandi osa läheb tagasi võlgniku omandisse ning see müüakse pankrotimenetluses kohustuste katteks. Võlgnik selgitas, et korteriomand on tema elukoht ning ta ei soovi, et see maha müüakse, kas kaasomandi osa sellest. Kohus andis võlgnikule tähtaja otsustamiseks pankrotimenetluse jätkumise üle.
4.Võlgnik teatas 6. juunil 2024, et otsustas võtta maksejõuetusavaldus tagasi ega soovi pankrotimenetluse jätkumist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud võlgniku taotluse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus maksejõuetusavalduse tagasivõtmiseks tuleb rahuldada ning maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
6.FIMS § 4 lg 1 kohaselt kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FIMS-ist ei tulene teisiti. FIMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada TsMS-i vastavaid sätteid.
7.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta
sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine TsMS § 424 lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.
8.Kohus arutas usaldusisiku ja võlgnikuga 3. juuni 2024. a istungil, kas võlgniku suhtes on põhjendatud kuulutada välja pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus selgitas istungil võlgnikule, et pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel tuleb võlgnikul oma nõuded võimalikult suures ulatuses täita. Kuivõrd võlgnik on vähe, kui aasta jooksul enne avalduse esitamist kinkinud oma õele endale kuulunud 1⁄2 mõttelise osa korteriomandist, siis saab pankrotimenetluses tulla kõne alla selle vara tagasivõitmine ning võlgnikule kuulunud mõtteline osa läheb tagasi võlgniku omandisse ning see võidakse müüa võlgniku kohustuste katteks. Kuivõrd võlgnik vara tagasivõitmist ja müüki ei soovinud, määras kohus talle tähtaja 7. juuniks 2024 esitada kohtule kirjalik seisukoht, kas ta soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik saatis 6. juunil 2024 kohtule e-kirja, milles teatas, et soovib enda maksejõuetusavaldus tagasi võtta. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning võlgnik praegu maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb tema maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 esimese lause kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kohus kohaldas 13. märtsi 2024. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Määrus tuleb saata ka kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1), mille järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu võlgniku kanda.
11.Usaldusisik on taotlenud oma ülesannete täitmise eest tasu 820 eurot.
11.1.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teine lause sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
11.2.PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest
11.3.Kuigi võlgnik on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevaid ülesandeid täitnud ning vajalikud menetlustoimingud teostanud (muu hulgas selgitanud välja võlgniku vara ja kohustused, koostanud aruande ja osalenud maksejõuetusavalduse läbivaatamise istungil, samuti selgitanud võlgnikule menetluslikku olukorda ja sisu). Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi. Arvestades võlgniku maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu 7 tundi on vajalik ja põhjendatud.
11.4.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub maksta tasu välja büroole (osaühing KONKURSS, registrikood 10023775), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel ei ole osaühing KONKURSS käibemaksukohustuslane.
11.5.Usaldusisik palub mõista tasu riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt kergesti realiseeritav vara ja piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks puudub ning usaldusisiku tasu ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi.