Muud

2-24-3529

2-24-3529

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

A S (edaspidi avaldaja ja võlgnik) esitas kohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse järgi on võlgnikul kohustusi vähemalt 12 võlausaldaja ees enam kui 34 000 euro ulatuses Avaldaja soovib võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avaldaja palub peatada täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Avaldaja soovib maksejõuetusavalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldaja usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnik usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võttis 15.04.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgniku jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 15.05.2024 aruande.

Usaldusisiku aruanne

2-24-3529 Usaldusisiku tehtud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara- ja võlanimekirjas. Vara nimekirjas kajastub ka S AS konto jääk 114,66 eurot, kuid kuna isikul on õigus kasutada raha igas kuus vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga ulatuses, s.o 820 eurot, siis ei arvesta usaldusisik S AS arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A S esitas 2020. a, 2021. a, 2022. a ja 2023. a tuludeklaratsioonid. Tagastamisele kuuluvat tulumaksu ei ole. Tuludeklaratsioonid on lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele. A S saab maksustatavat tulu C OÜ-st. Tema 2024. a veebruari sissetulek netos oli 1118,40 eurot ja märtsis 1396,37 eurot. 1118,40-eurose netosissetuleku juures saab võimalikus pankrotimenetluses arestida 295,29 eurot ja netosissetuleku 1396,37 euro juures saab võimalikus pankrotimenetluses arestida 480,60 eurot. Transpordiameti vastusest nähtub, et A S nimele on registreeritud Citroen Berlingo (registrimärk XXX, esmane registreerimisaasta 2007) ja Renault Megane Scenic (registrimärk XXX, esmane registreerimisaasta 2001). Renault Megane Scenic on soetatud 16.04.2024, see on pärast maksejõuetusavalduse kohtusse esitamist ja pärast maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise määruse tegemist. A S selgitas usaldusisikule, et Citroen Berlingo võõrandati juba 2023. a suvel, kuid ostu-müügi lepingut koostatud ei ole ja sõiduk on eksituse tõttu jäänud registris ümber vormistamata. Renault Megane Scenicu hinnanguline maksumus on 400 eurot. A S on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakud on realiseeritud 22.01.2022. Tulenevalt eeltoodust on A S usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 400 eurot.

II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud võlanimekirjas. Nähtuvalt võlanimekirjas esitatule on A S kohustusi vähemalt 33 042,32 eurot, millest põhivõlad on 31 659,24 eurot, kuid võlad suurenevad igakuiselt seoses lisanduvate intresside ja viivistega.

2-24-3529

Tulenevalt eeltoodust moodustavad A S usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 33 042,32 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A S vara suhtes oli enne usaldusisiku nimetamist algatatud kaks aktiivse täitemenetlust: • kohtutäitur A K menetluses oli O I OÜ nõue 5928,95 eurot; • kohtutäitur T A menetluses oli A F G OÜ nõue 1389,94 eurot. Viru Maakohtu 15.04.2024. a määruse alusel edastas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

IV Majanduslik olukord Seisuga 28.02.2024.a., s.o maksejõuetusavalduse esitamise päeva seisuga, A S vara ei olnud, kui seisuga 15.05.2024.a. seisuga, s.o usaldusisiku aruande esitamise päeva seisuga, on A S usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 400 eurot. Samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 33 042,32 eurot, seega ületavad kohustused varasid 32 642,32 euro võrra. A S saab maksustatavat tulu C OÜ-st. Tema 2024.a. veebruari sissetulek netos oli 1118,40 eurot ja märtsis 1396,37 eurot. Netosissetuleku 1118,40 euro juures saab võimalikus pankrotimenetluses arestida 295,29 eurot ja netosissetuleku 1396,37 euro juures saab võimalikus pankrotimenetluses arestida 480,60 eurot. V Usaldusisiku seisukoht menetluse jätkamise võimaluste osas A S on ise maksejõuetusavalduses palunud algatada tema võlgade ümberkujundamismenetlus. Usaldusisik juhib A S ja kohtu tähelepanu asjaolule, et kõik nõuded ei ole muutunud täies ulatuses sissenõutavaks. Seega juhul, kui A S jääb oma taotluse juurde, saab ümber kujundada vaid nõuete neid osi, mis on sissenõutavaks muutunud ja nõuete osad, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, jäävad võlgnevustena üles. Senises kohtupraktikas on välja kujunenud, et võlgade ümberkujundamisperioodiks on 5 aastat (60 kuud) ja võlausaldajad nõustuvad loobuma vaid oma kõrvalnõuetest, kuid põhivõla tasumist nõutakse täies ulatuses. A S on põhivõlgu 31 659,24 eurot. Kui arvestada võlgade ümberkujundamise perioodiga 5 aastat (60 kuud), on võlausaldajatele tagasimakseks ca 528 eurot kuus. Samas nähtuvalt ülaltoodust saab võimaliku pankrotimenetluse ajal 1118,40-eurose netosissetuleku juures arestida 295,29 eurot ja netosissetuleku 1396,37 euro korral saab võimalikus pankrotimenetluses arestida 480,60 eurot.

2-24-3529

Seega on võlgade ümberkujundamise menetlus A S jaoks finantsiliselt koorvamam. Kohus tegi usaldusisikule ülesandeks selgitada välja võlgniku jaoks menetluse jätkamiseks sobivaim viis. A S valis võlgade ümberkujundamise menetluse. Sellest tulenevalt informeerib usaldusisik A S , kõik nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, seega neid nõudeid ümber ei kujundata ja seega võlausaldajad jätkavad nendelt nõuetelt viiviste ja intresside arvestamist. Kokkuvõtvalt soovib usaldusisik juhtida A S tähelepanu asjaolule, et • • •

võlgade ümberkujundamise menetlus hõlmab vaid sissenõutavaks muutunud kohustusi (seega mitte kõiki tema kohustusi), võlgade ümberkujundamise menetluses peatuvad viivised vaid nende nõuete arvestuses, mis on hõlmatud võlgade ümberkujundamise kavaga ja teiste nõuete suhtes (nõuete suhtes, mis ei ole muutunud sissenõutavaks) jätkub viivise ja leppetrahvi arvestus, kuna tavapäraselt nõustuvad võlausaldajad võlgade ümberkujundamisega perioodiga 5 aastat (60 kuud), siis juhul, kui võlgade ümberkujundamise menetlus lõppeb mistahes põhjusel enne kava täitmist (töö kaotuse, haigestumise, sissetuleku vähenemise vms), taastub endine olukord tagasiulatuvalt ja võlausaldajatel on õigus arvestada viivist alates 15.04.2024.

Võlgade ümberkujundamise menetlusele on alternatiivne menetlus pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Seega võlgade ümberkujundamise menetlusele alternatiivne pankrotimenetlus (koos kohustustest vabastamise menetlusega) on A S vähem koormav nii ajaliselt kui ka finantsiliselt. Esmalt seetõttu, et kui A S täidab kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, siis lõppeb kohustustest vabastamise menetlus kolme aastaga, kuid võlgade ümberkujundamise menetlus kestab eelduslikult 5 aastat alates võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisest. Teiseks on oluline, et võlgade ümberkujundamise kava kinnitamisega peatuvad viiviste arvestused ja kui kava täitmine mistahes põhjusel katkeb, siis taastub endine (viiviste ja ajas kulgevate leppetrahvide arvestus) olukord tagasiulatuvalt, kuid pankroti väljakuulutamisega lõppeb intresside ja viiviste arvestus ja isegi, kui kohus mistahes põhjusel ei vabasta A S tema pankrotimenetluses täitamata jäänud kohustustest, siis viiviste ja intresside arvestus ei taastu tagasiulatuvalt. Kolmandaks ei ole pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses oluline, millises ulatuses on A S oma kohustusi täitnud. Oluline on, et ta tegeleb mõistlikult tulutoova tegevusega või, kui tal sellist tegevust ei ole, siis otsib seda ja toimub mingilgi määral nõuete rahuldamine. Seega soovitab usaldusisik A S pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik A S ettepaneku 21.05.2024. a kohtuistungil oma tahet muuta. VI Muud menetluslikud küsimused

2-24-3529 Usaldusisik tuvastas aruandes, et A S on makseraskused, tal puudub piisav sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks ja tema varaks oleva sõiduauto väärtus on väike. FIMS ei näe võlgade ümberkujundamismenetluse algatamisel ette menetlusabi andmist 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Juhul, kui A S muudab oma tahteavaldust ning soovib pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, siis palub usaldusisik: Kuulutada välja A S (ik XXX) pankrot. Algatada A S kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada A S pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX ). Kohustada A S kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

Juhul, kui A S ei muuda oma tahteavaldust ja soovib endiselt võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist, siis palub usaldusisik:

2-24-3529

Usaldusisik tegi oma ülesannete täitmiseks järgmised toimingud: •

järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, T B AB-le, H B AS-le, S F OÜ-le, A L AS-le, AS-le I , H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, kohtutäituritele A K ja T A (13 dokumenti) - 1,5 tundi;

•

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1 tund;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi;

•

vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 6 tundi;

•

usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 9,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1330,00 eurot, millele lisandub käibemaks 292,60 eurot, kokku 1622,60 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

21.05.2024. a kohtuistung Kohtuistungil selgitas usaldusisik võlgnikule täiendavalt tema majanduslikku olukorda ja menetlusvõimalusi. Istungil soovis võlgnik pankroti väljakulututamist ja võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Kohus teatas menetlusosalistele, et pankrotimäärus tehakse avalikult teatavaks hiljemalt 07.06.2024. Kohus määrab, et 25.06.24 Viru Maakohtu Narva kohtumajas kell 11.55 toimub vande andmine (võlgnik peab ilmuma vande andmiseks isiklikult) ja kell 12.00 võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlgnik võib tulla vande andmiseks Rakvere kohtumajja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS §

2-24-3529 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 28.02.2024 (maksejõuetusavalduse esitamise päev) A S vara ei olnud, kui seisuga 15.05.2024 (usaldusisiku aruande esitamise päev) oli A S usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 400 eurot. Samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 33 042,32 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 32 642,32 euro võrra. Usaldusisiku arvamuse kohaselt on võlgade ümberkujundamise menetlusele alternatiivne pankrotimenetlus (koos kohustustest vabastamise menetlusega) on A S vähem koormav nii ajaliselt kui ka finantsiliselt. Usaldusisik soovitas A S pankrotimenetlust koos kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul, kui A S muudab oma tahet ja taotleb pankroti väljakuulutamist koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega, palub usaldusisik kuulutada välja A S pankrot ja algatada A S kohustustest vabastamise menetlus. Juhul, kui A S oma tahteavaldust ei muuda ja soovib endiselt võlgade ümberkujundamismenetlust, palub usaldusisik enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist määrata A S l tasuda kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks. Võlgnik esitas kohtule 21.05.2024. a kohtuistungil taotluse, mille kohaselt on ta usaldusisikuga nõus ja palub algatada pankrotimenetluse ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik soovis muuta oma avaldust, palus pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku A S pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik A S pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

2-24-3529 PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 89 lg 1 p 3 kohaselt, kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 89 lg 2 kohaselt võib võlgnikule aresti määrata kuni kolmeks kuuks. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohtuistungil kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

2-24-3529

− Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5).

2-24-3529 Usaldusisik palub määrata tasuks 1330 eurot, arvestusega 9,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 292,60 eurot, kokku 1622,60 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 622,20 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi rohkem, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Sentire M.K on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi käibemaks (22%) alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huviga isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

2-24-3529 Kohus, tutvunud usaldusisiku aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 1180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 622,20 eurot koos käibemaksuga (22%), tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise õigus FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 alusel võib menetluskulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 järgi võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. PankrS § 18 lg 4 kohaselt võib määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.