Muud

2-24-4571 võlgnik soovib osaleda kohtuistungil Jõhvi kohtumajast videokonverentsi teel, tuleb kohtule esitada viivitamatult vastav taotlus.

2-24-4571

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

Avaldajad abikaasad A K (võlgnik I) ja T K (võlgnik II) esitasid kohtule ühise maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ühise avalduse järgi on võlgnikutel kohustusi vähemalt 10 võlausaldaja ees enam kui 79 000 eurot. Avaldajad paluvad kohut välja kuulutada pankrot ja algatada võlgadest vabastamise menetlus. Avaldajad soovivad maksejõuetusavalduse läbivaatamist kohtuistungil. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda nimetamiseks avaldajate usaldusisikuks maksejõuetusmenetluses. Võlgnikud usaldusisiku kandidatuuri osas vastuväiteid ei esitanud.

2-24-4571 Kohus võttis 12.04.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgnikute usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus kohtuistungi maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks, milles usaldusisikul tuleb esitada kohtule arvamus võlgnikute jaoks sobiva variandi kohta maksejõuetusmenetluse jätkamiseks. 14.05.2024 esitas usaldusisik kohtule aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku ja tema abikaasa kohta selgunud järgmist:

I Vara A K ja T K varad on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlanimekirjades. Vara nimekirjas on kajastatud ka T K arvelduskontode jäägid kokku 611,64 eurot, kuid kuna inimesel on õigus kasutada ühte arvelduskontot oma igapäevasteks kulutusteks, siis ei arvesta usaldusisik arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A K ja T K on esitanud 2020. a, 2021. a ja 2022. a tuludeklaratsioonid, tagastamisele kuuluvat tulumaksu ei ole. FIMS § 17 lg 1 p 3 alusel isas Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonid vastusele. A K sai 2024. a veebruaris maksustatavat tulu OÜ-st S 861,72 eurot netos. Kuna A K on kolm ülalpeetavat, siis sellise sissetuleku juures võimaliku pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa. T K maksustatavat tulu ei saa. Transpordiameti vastusest nähtub, et A K nimele on registreeritud sõiduauto Nissan Primera (registrinr XXX, esmane registreerimisaasta 2004). A K on maksejõuetusavalduses märkinud sõiduki maksumuseks 800 eurot. T K nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole. A K on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakud on realiseeritud 29.01.2021 ja 24.04.2024. T K on pensioni II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Osakud on realiseeritud 30.03.2021. T K on III samba „Swedbank III Samba Pensionifond Indeks“ 509.631 osakut osaku puhasväärtusega 1.1425 eurot ja koguväärtusega 582,25 eurot. A K ja T K kuulub osalus OÜ-s G (rk. XXX) osalusega 1250 eurot ja 1250 eurot. Kuna OÜ-l G on seisuga 14.05.2024 maksuvõlg 37 854,27 eurot, siis kajastas usaldusisik varade nimekirjas osaluse väärtuseks 0 eurot, kuid osade tegelik väärtus selgub võimaliku pankrotimenetluse käigus.

2-24-4571

Nähtuvalt A K ja T K vara nimekirjast on A K vara hinnanguliselt 36 800 eurot ja T K hinnanguliselt 27 000 eurot. Kuna abikaasade ühisvara on jagamata, arvestab usaldusisik oma lõppjäreldustes varade maksumuse tervikuna liidetuna. Tulenevalt eeltoodust on A K ja T K usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 63 800 euro väärtuses.

II Kohustused A K ja T K võlad on kajastatud FIMS § 17 lg 1 kohaselt koostatud ning aruandele lisatud vara ja võlanimekirjades. Nähtuvalt abikaasade ühisest maksejõuetusavaldusest on A K veel väikeseid kohustusi SA I ja 24 OÜ ees. Nende nõuete tegelik suurus ei ole usaldusisikule teada, kuid see asjaolu ei mõjuta usaldusisiku lõppjäreldusi. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja edastatud täitemenetluste koondist nähtub, et A K on ka kohustus Politsei- ja Piirivalveameti ees 527,13 eurot. Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes usaldusisikule selgitanud järgmist: Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole.

Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma lõppjäreldustes. Tulenevalt eeltoodust on A K kohustused usaldusisikule teadaolevalt kokku vähemalt 74 643,63 eurot ja T K kohustused usaldusisikule teadaolevalt kokku vähemalt 52 521,08 eurot. Kuna vähemalt kohustus OÜ P on abikaasade ühine kohustus, siis on kohustused kokku usaldusisikule teadaolevalt vähemalt 83 464,71 eurot. III Võlgnike vara puudutavad täitemenetlused A K vara suhtes oli enne usaldusisiku nimetamist algatatud 5 aktiivset täitemenetlust: • kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli AS K nõue 6353,61 eurot, OK I OÜ nõue 5287,13 eurot ja B AS nõue 5608,20 eurot; • kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 5287,13 eurot. Viru Maakohtu 12.04.2024. a määruse alusel edastas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks.

2-24-4571 T K vara suhtes aktiivseid täitemenetlusi ei olnud.

IV Majanduslik olukord Seisuga 19.03.2024 (maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise päev) oli A K ja T K usaldusisikule teadaolevat vara kokku hinnanguliselt 63 800 eurot. Samas on A K teadaolevaid kohustusi vähemalt 74 643,63 eurot, T K vähemalt 52 521,08 eurot ning abikaasedel kokku vähemalt 83 464,71 eurot. A K sai 2024. a veebruaris maksustatavat tulu OÜ-st S 861,72 eurot ne-tos. Kuna A K on 3 ülalpeetavat, siis sellise sissetuleku juures võimaliku pankrotimenetluse ajal arestimisi teha ei saa. T K maksustatavat tulu ei saa. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et A K ja T K on püsivalt maksejõuetud, nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta Usaldusisik juhib A K ja T K tähelepanu asjaolule, et juhul, kui kohus kuulutab välja nende pankrotid ja algatab kohustustest vabastamise menetlused, peavad nad kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS § 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. VI Muud menetluslikud küsimused 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub: Kuulutada välja A K (ik XXX) ja T K (ik XXX) pankrot. Algatada A K ja T K kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada A K ja T K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX). Kohustada A K ja T K kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

2-24-4571

järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, B AS-le, TF B, H AS-le, S OÜ-le, A AS-le, AS-le I, H OÜ-le, M OÜ-le, A OÜ-le, kohtutäituritele Andrei Krekile ja Risto Kütile, avalduste koostamine ja saatmine S AS-I arvelduskontode blokeeringust vabastamiseks (15 dokumenti) - 2 tundi;

•

tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1,5 tundi;

•

dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikega ja võlausaldajate esindajatega - 1 tund;

•

vara ja võlanimekirjade ning aruande koostamine - 8 tundi;

•

usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

Kokku 13 tundi arvestusega 140 eurot tunnis. Seega on usaldusisiku tasu kokku 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot. Tasu sisaldab usaldusisiku vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks.

21.05.2024. a kohtuistung Võlgnikud olid nõus usaldusisiku aruandes kirjutatuga. Kohus teatas menetlusosalistele, et kohus teeb määruse avalikult teatavaks hiljemalt 07.06.2024. Kohus määrab, et 25.06.24 Viru Maakohtu Narva kohtumajas kell 11.30 ja kell 11.35 toimub võlgnike vande andmine ja kell 11.40 ja 11.45 võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kohus kohustab võlgnikke vande andmiseks isiklikult ilmuma Narva kohtumajja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-24-4571 Kohus leiab, et võlgnike maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb mõlema võlgniku osas rahuldada.

Pankroti väljakuulutamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FIMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. FiMS § 11 lg 4 kohaselt võivad abikaasad esitada ühise maksejõuetusavalduse. FiMS § 11 lg 5 kohaselt kui abikaasad või registreeritud elukaaslased esitavad ühise maksejõuetusavalduse, kohaldatakse mõlema suhtes võlgniku kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 6 teise lause kohaselt kui abikaasad või registreeritud elukaaslased on esitanud ühise maksejõuetusavalduse, teeb kohus mõlema suhtes FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud menetlusliku otsustuse eraldi. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. Arvestades seda teeb kohus pankroti välja kuulutamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise mõlema võlgniku suhtes eraldi. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FIMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 19.03.2024 (maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise päev) oli A K ja T K usaldusisikule teadaolevat vara kokku hinnanguliselt 63 800 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi A K vähemalt 74 643,63 eurot ja T K vähemalt 52 521,08 eurot ning abikaasedel kokku vähemalt 83 464,71 eurot. Tulenevalt eelpoolkirjeldatust on usaldusisik seisukohal, et A K ja T K on püsivalt maksejõuetud, nad ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnike majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Võlgnikud usaldusisiku aruande osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga ja loeb tuvastatuks, et võlgnikud on maksejõuetud ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikud taotlevad pankroti väljakuulutamist ja kohustuste vabastamise menetluse alustamist. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei ole.

2-24-4571 Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgnike pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ta on võlgniku usaldusisik FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnike A K ja T K pankroti, nimetab võlgnike A K ja T K pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. PankrS § 40 lg 1 p 1 alusel tehakse pankroti väljakuulutamise kohta märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. PankrS § 40 lg 2 alusel tehakse märge pankrotimääruse alusel. Määruse edastab registripidajale kohus. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks võlgnike nimele registreeritud kinnistule.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikud usaldusisiku aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud.

2-24-4571 Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täieab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikel ei ole vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi osas. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgnike usaldusisikuks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikele järgmist. − Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). − Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). − Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). − Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). − Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

2-24-4571 FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lg alusel, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5). Usaldusisik palub määrata tasuks 1820 eurot arvestusega 13 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku poolt tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot, millele lisandub käibemaks, jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu 1820 eurot, millele lisandub käibemaks 400,40 eurot, kokku 2220,40 eurot, tuleb mõista välja võlgnikelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

Edasikaebamise kord

2-24-4571 FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 alusel võib menetluskulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 järgi võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruse peale, millega maksejõuetusavaldus tagati, võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. (FIMS § 13 lg 3).

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.