Võlaõigus

2-24-105479

XXX“.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja B AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) sõlmisid 13. märtsil 2021 laenulepingu nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 6911,0 eurot, intressimääraga 19,26 % aastas, tasumisele kuuluv kogusumma on 12 175,39 eurot, krediidi kulukuse määr aasta kohta 32,13 %, haldustasu 4 % laenusummast aastas, lepingutasu 411,00 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 09. märts 2026. Kostjale kanti pangakontole 6500,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingut ning ei teinud tagasimakseid ning esialgne võlausaldaja saatis kostjale 10. juunil 2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, saatis esialgne võlausaldaja 12. juulil 2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Lepingu 2(4)

2-24-105479 ülesütlemise seisuga ei olnud kostja peale hoiatuse saatmist tasunud krediidisumma katteks ühtegi eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 20. juulil 2022 lepingust tuleneva nõude hagejale. Hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning sellisel juhul loetakse intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjal on kohustus tasuda intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma oli 6911,00 eurot, millest 411,00 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 6500,00 eurot. Kostja lepingu kehtivuse ajal tasunud esialgsele võlausaldajale midagi tasunud ei ole. Seega on kostja põhivõlg 6500,00 euro. Hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvestada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 1772,73 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 6500,0 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 04. maist 2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks tasumata võla põhiosa 6500,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1772,73 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt 6500,00 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 04. maist 2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, mis on tasutud riigilõiv 770,00 eurot ja esindaja tasu 20,00 eurot ning välja mõista hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 11. mail 2024 volitatud isikule. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 31. maiks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6500,00 eurot, kuni 03. maini 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 1772,73 eurot ning viivised alates 04. maist 2024 kuni põhinõude (6500,00 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

3(4)

2-24-105479 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 770 eurot ja esindaja tasu summas 20 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 770 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud tasuks 20 eurot. Kohus peab käesoleva tsiviilasja puhul märgitud tasu mõistlikuks ning seega on hageja õigusabikulude nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 790 eurot (770 + 20). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.