2-23-131705 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi E. S. vastu 45 euro saamiseks 45 eurot Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (10811490), esindaja Elari Arjakas Kostja: E. S. (xxxxxxxxxxx)
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista E. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks 45 eurot.
3.Jätta menetluskulud E. S.i kanda.
4.Välja mõista E. S.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 853,33 eurot.
5.E. S.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda Osaühingule EUROPARK ESTONIA menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 01.06.2020. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Kostja sõiduk pargiti 02.12.2021 Tallinnas M. Härma 10 hageja opereeritavale parkimisalale. Parkimisala sissesõidul on esitatud parkimistingimused. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Kontrolli käigus tuvastati, et sõidukit pargiti parkimistingimusi rikkudes (tasu maksmata). Sõiduki armatuurlaual puudus vastaval alal
parkimisõigust andev parkimiskaart ka ei olnud sõidukiga tasutud kuukaardi eest. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahv.
2.Hageja väljastas 02.12.2021 kostjale leppetrahvinõude 1410212211526352 summas 30 eurot, maksetähtajaga 16.12.2021, mis on kostjal tasumata.
3.Hageja esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, mis on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Antud juhul on sõidukist tehtud fotod, millel on märgitud parkimise aeg ja koht.
4.Kohtueelselt saatis hageja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, xxx nõudekirja, millele kostja ei vastanud.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
6.Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning kostjale nõudekirja esitamiseks.
7.Kostja on soetanud parkimisloa veebileheküljelt www.europark.ee ning märkinud parkimisloa kehtivusajaks üks kuu. Parkimisõigust on võimalik osta tähtajatult või tähtajalisena (1 kuu). Kostja on tellinud endale M. Härma parkimisalale parkimisloa iseteeninduskeskkonnas, tähtajaga 01.11.2021 kell 00:00 kuni 30.11.2021 kell 23:59. Perioodi 01.11.2021 kell 00:00 kuni 30.11.2021 kell 23:59 parkimisõiguse osas esitati kostjale arve, mis tuli tasuda hiljemalt 31.10.2021 ning selle on kostja õigeaegselt tasunud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal oli parkimisõigus 2021.a novembrikuus. Lisaks parkimisõigusele palus kostja väljastada talle nn privaatkoha, st et kostjal oleks olemas nimeline parkimiskoht parklas. Hageja tuli vastu ka kostja soovidele, paigaldas privaatkoha märgistuse ning vastavalt pooltevahelisele kirjavahetusele esitas selle eest arve, mille kostja samuti tähtaegselt tasus. Kuna kostja sõlmis 1 kuu pikkuse parkimisloa, siis kostjal oli õigus sõlmitud lepingu alusel kasutada piiramatult ja täiendavat tasu maksmata parkimiskohta 2021.a novembris. 30.11.2021 kell 23:59 lõppes kostjal lepinguline parkimisõigus ning kostjal oli võimalus kasutada parklat edasi tavalistel parkimistingimustel, mis on sätestatud parkimisalal. Kostjale on väljastatud leppetrahv 2021.a detsembris põhjusel, et kostjal puudus parkimisõigus parklas parkimisel. Poolte vahel sõlmitud parkimislepingu üldtingimuste p.3.1. näeb ette, et üürnikul on õigus kasutada parklat lepingus sätestatud ulatuses (sh ajal ja kokkulepitud arvu sõidukite tarbeks) kooskõlas lepingu tingimuste, üldtingimuste ja parkla parkimistingimustega, kui sellised on kehtestatud. Sama lepingu p.2.3 alusel võib üürnik sõidukit avatud parklas parkida üksnes juhul, kui sellele sõidukile väljastatud parkimiskaart on paigaldatud vastu sõiduki esiklaasi nii, et väljastpoolt sõidukit on kogu parkimise jooksul selgelt nähtavad kõik parkimiskaardi esiküljel olevad andmed ja triipkood on kontrollitav. Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Kehtiva parkimislepingu lõpetamine on reguleeritud lepingu alapeatükis nr 7. Kostja on ise on esitanud ostu kinnituse tõendina, milles on teavitatud kostjat sellest, et parkimisõigus kehtib kuni 30.11.2021. Pooled ei ole arutanud võimaliku lepingu muutmist või pikendamist. Seda, et tegu ei olnud pikema tähtajaga lepinguga tõendab asjaolu, et kostja on saatnud 05.12.2021 hagejale e-kirja selgitamaks, et ta ei soovi rohkem parklas parkida ning palub vormistada lõpparve. Hageja ei
ole kostjale ühtegi lõpparvet vormistanud, kuna selleks puudus põhjus. Kostja oli ostnud endale M. Härma parkimisalale parkimisõiguse üheks kuuks (2021.a novembrikuu), on seal parkinud vastavalt soetatud parkimisloa alusel ning kostjal ei olnud enam õigus 2021.a detsembrikuus parkimisloa ostutingimustel parkimisalal parkida kuivõrd kostjal ei olnud detsembrikuus kehtivat parkimisõigust. Asjaolu, et kostjal oli parkimisleping sõlmitud novembrikuus illustreerib ka see, et novembrikuus ei ole ühtegi leppetrahvi kostjale väljastatud. Kostja ei ole tõendanud, et pooltevahelist parkimislepingut ja selle kestust muudeti. Hageja ei saa samuti kinnitada lepingumuudatust, kuna seda ei ole tehtud. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on sõlminud hagejaga 31.10.2021 lepingu auto parkimiseks Tallinnas, M. Härma tn 10 parklas ja on tasunud selle eest 25 eurot. 01.11.2021 sai kostja teate, et saab parkimiskaardi kätte Solarise keskusest. Kirjas teavitatakse, et arve saadetakse iga kuu alguses e-maili peale. 01.11.2021 sai kostja arve nimelise või numbrilise koha tähistamise eest M. Härma 10 parklas. Arve on kostjal tasutud. 08.11.2021 sai kostja teavituse, et privaatkoha märk on paigaldatud koos kahe fotoga. 05.12.2021 lõpetas kostja lepingu ja palus lõpparvet, mida ei ole käesolevani saadetud.
9.Kostjal oli perioodil 31.10.2021 kuni 05.12.2021 hagejaga lepinguline suhe ja kostja on tasunud kuumaksu arvete alusel, mis on talle esitatud. Perioodi 01.12.2023 kuni 05.12.2023 eest ei ole arvet esitatud, kuigi kostja on seda palunud. Kostja parkis ilmselt parklas ka 03. ja 04.12.2021. Kostjale on arusaamatu, kuidas saab määrata trahvi parkimise eest, kui parkimise teenus on lepinguga kokku lepitud ja teenusena ostetud. Hageja tegutsemine on kuritegelik, sest lisaks kokkulepitud ja hinnakirja järgsele kuumaksele proovib ta 1-2 korda kuus lisaks trahvi teha lisatulu saamise eesmärgil, olenemata sellest, et kostjal on kehtiv tähtajatu leping.
10.Kostja palub hageja sundlikvideerida ja kohaldada juhtivatele liikmetele ja omanikele 5a pikkust ettevõtluses tegutsemise keeldu. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et:
12.1.kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik/vastutav kasutaja alates 01.06.2020 (dtl 51);
12.2.hageja on parkimisteenust osutav ettevõte;
12.3.kostja sõiduk pargiti 02.12.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Tallinnas M. Härma 10 (dtl 46-50);
12.4.kostja soetas endale parkimisloa Tallinnas M. Härma 10 parkimisalale veebileheküljelt www.europark.ee kehtivusega 01.11.2021 kuni 30.11.2021 23:59 (dtl 116, 117, 119).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli hagejaga sõlmitud parkimisleping ja kostjal oli õigus parkida 02.12.2021 kõnesolevale parkimisalale.
14.Kohus tuvastas, et perioodi 01.11.2021 kell 00:00 kuni 30.11.2021 kell 23:59 parkimisõiguse osas esitati kostjale arve (dtl 117), mis tuli tasuda hiljemalt 31.10.2021 ning selle on kostja tasunud. Asjaolu, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik esitada veebileheküljelt www.europark.ee elektrooniliselt kostja poolt kinnitatud lepingut, ei tähenda, et lepingut poolte vahel 2021. novembriks ei sõlmitud – lepingu sõlmimise üle pooled ka ei vaidle. Kostjal oli parkimisõigus 2021.a novembrikuus. Pooled ei vaidle selle üle, et lisaks parkimisõigusele, palus kostja väljastada talle nn privaatkoha. Hageja paigaldas privaatkoha
märgistuse ning vastavalt pooltevahelisele kirjavahetusele esitas selle eest arve, mille kostja tasus samuti tähtaegselt (dtl 123-129).
15.Kostja ei ole tõendanud, et tal oli vaidlusaluses parklas parkimisõigus 02.12.2021. Kostja parkimisõigus kehtis kuni 30.11.2021 ja sellest on kostjat teavitatud (dtl 116, 261). Kostja ostis endale sellele parkimisalale parkimisõiguse üheks kuuks (2021.a novembrikuuks). Kostja väitega selle kohta, et automaatvastuses välja toodud lause „Arve saadame iga kuu alguses e-maili peale“, on käsitletav lepingumuudatusena, kohus ei nõustu. Nimetatud automaattekstist ei saa järeldada, et pooled on VÕS § 13 kohaselt kokku leppinud lepingu mistahes viisil muutmises või pikendamises. Kostja ei ole tõendanud lepingu pikendamise kokkulepet järgnevaks perioodiks. Hageja parkimislepingu üldtingimuste p. 3.1. (dtl 298) näeb ette, et üürnikul on õigus kasutada parklat lepingus sätestatud ulatuses (sh ajal ja kokkulepitud arvu sõidukite tarbeks) kooskõlas lepingu tingimuste, üldtingimuste ja parkla parkimistingimustega, kui sellised on kehtestatud. Sama lepingu p. 2.3 alusel võib üürnik sõidukit avatud parklas parkida üksnes juhul, kui sellele sõidukile väljastatud parkimiskaart on paigaldatud vastu sõiduki esiklaasi nii, et väljastpoolt sõidukit on kogu parkimise jooksul selgelt nähtavad kõik parkimiskaardi esiküljel olevad andmed ja triipkood on kontrollitav. Parkimisõiguse annab õigeaegselt täies ulatuses tasutud arve. Kostja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel kehtisid hageja poolt esitatust teistsugused üldtingimused. Kostja ei ole ka toonud esile, milline oli üldtingimuse sisu, mis andnuks kostjale õiguse parkida vaidlusaluses parklas 2021. detsembris lepingut pikendamata ja selle eest tasu maksmata.
16.Asjas ei oma tähtsust kostja 05.12.2021 e-kiri hagejale, milles ta teatab, et ta ei soovi rohkem parklas parkida ning palub vormistada lõpparve (dtl 274), kuna sest sellel ajal ei olnud poolte vahel sõlmitud ühtegi lepingut, mille alusel kostjal parkimisõigus oleks. Seetõttu puudus hagejal vajadus ka lõpparve vormistamiseks. Kostja oli ostnud endale M. Härma parkimisalale parkimisõiguse üheks kuuks (2021.a novembrikuuks) ja kostjal ei olnud detsembrikuus kehtivat parkimisõigust. Kostja ei ole tõendanud, et ta avaldas hagejale soovi parkida pikemal perioodil kui 01.11.2021 kuni 30.11.2021 23:59.
17.Leppetrahvinõuetest teatamisest
17.1.Hageja märkis, et esitas leppetrahvinõude kostjale kohe peale rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele (dtl 33-35). Kostja ei vaidlusta, et on leppetrahvinõude kätte saanud.
17.2.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt leppetrahvi nõuda, kuna kostjal puudus 02.12.2021, M.Härma 10, Tallinn parklas kehtiv parkimisõigus.
17.3.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
17.4.Riigikohus on 05.06.2019 lahendi nr 2-17-117146 punktis 12 leidnud, et selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega pidi hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul,
kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
17.5.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
17.6.Kuivõrd Riigikohus on viidatud lahendis pidanud hageja poolt mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis tuleb tuvastada, kas hageja on kostjale lepingu rikkumise tahteavaldused edastanud s.o paigaldanud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
17.7.Hageja on tõendanud, et kohtueelselt saatis hageja posti teel kostja registrijärgsele aadressile meeldetuletuskirja (dtl 52). Osundatust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja teavitas kostjat pärast lepingu rikkumise avastamist mõistliku aja jooksul, et ta nõuab kostjalt leppetrahvi.
18.Võlgnevusest
18.1.Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 30 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahv 30 eurot.
19.Sissenõudekuludest
19.1.VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskuluna 10 euro hüvitamist, mis on seotud päringuga Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista sissenõudmiskuluna 15 eurot.
20.Süsteemsest rikkumisest
20.1.Kohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust, et Tarbijavaidluskomisjoni otsuse nr 20-1/23-06622-001 alusel on hageja nimekirjas (mustas nimekirjas), kes ei ole järginud komisjoni otsust ega ole teavitanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult otsuse täitmisest või maakohtusse pöördumisest. Samuti ei ole käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust sellel, et hageja suhtes on alates 2015 tehtud Tarbijakaitseametis tehtud 10 otsust, millest 4 tarbija kasuks (millest üks vaidlustati kohtus 2-23-17197) ja 6 tarbija kahjuks. Arvestades asjaolu, et igapäevaselt pargib hageja parklates suurel hulgal (hageja selgituse kohaselt üle 10 miljoni korra) autosid ja 9 aasta jooksul on
tehtud hageja suhtes 3 otsust, mis on tarbija kasuks, siis ei saa väita, et hageja süsteemselt peatab tarbijatelt välja parkimistasu olukorras, kus isikutel on parkimise eest tasutud. Ainuüksi vaidlus Tarbijavaidluskomisjonis või kohtus ei tõenda süsteemset rikkumist. Kostja ei ole tõendanud, et tasus käesoleval juhul 2021. detsembri parkimise eest ja seejärel määras hageja talle leppetrahvi.
20.2.Kohus jätab tähelepanuta kostja taotluse hageja sundlikvideerimiseks ja juhtivatele liikmetele ja omanikele 5a pikkust ettevõtluses tegutsemise keelu kohaldamiseks. Kohus on kostjale selgitanud, et tegemist on üürilepingust tuleneva tsiviilvaidlusega, mitte kriminaalasjaga.
21.Menetluskulud
21.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.2.Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
21.3.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot ja TsMS § 4842 järgne maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.
21.4.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi 40 minutit, hinnaga 110 eurot tund.
21.5.Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud taotletud ulatuses. Õigusabi on osutatud hinnaga 110 eurot tund, mis vastab keskmisele õigusabi turuhinnale ja esindaja kvalifikatsioonile. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 733,33 eurot. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 853,33 eurot (100+20+733,33).
21.6.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
21.7.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.