Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

22.11.2023 esitas seisukoha ITM Inkasso OÜ, tuues välja, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluses teostanud ühtegi makset. Võlausaldaja leiab, et käesoleval juhul ei ole võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi mistahes viisil või summas ega proovinud leida võlausaldajaga mistahes teistsugust kokkulepet enda kohustuste täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. 28.11.2023 seisukohas leiab Aktsiaselts PlusPlus Capital, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul teostanud võlausaldajale ühtegi ülekannet. Seega on nõue täies ulatuses tasumata. Võlgniku I aruandest nähtub, et võlgnik võttis välja II pensionisamba, mille oleks pidanud ta arvestama ka võlausaldajate nõuete katteks, siiski kanded puuduvad. Võlausaldaja jätab vabastamise kohut otsustada. 06.12.2023 seisukohas teatas kohtutäitur Kaire Põlts, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 04.06.2024 toimunud ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on õppinud hooldajaks ja ka töötanud hooldajana, kuid tema tervislik seisund on halvenenud. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 04.06.2024. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud kohustusi rikkunud. PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik ei ole teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud töövõimetu ning tema sissetulek on olnud suuruses, millelt ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik on täiendavalt toonud välja, et võimalikku täiendavat sissetulekut ei ole võimalik olnud teenida ka tervisest tulenevatel põhjustel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma sissetulekut varjanud ja/või kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus nõustub, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, vaid tal polegi objektiivselt võimalik loovutuskohustust täita. Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p 10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. (RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19) Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS § 175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.