Muud

2-24-4212

2-24-4212

EDASIKAEBAMISE KORD

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja.

ASJAOLUD

A J (edaspidi avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mida on ca 50 000 eurot. Avaldaja palub välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on andnud nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Avaldajal usaldusisiku kandidaadi osas vastuväiteid ei ole. Kohus võttis 1.04.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo. Sama määrusega määras kohus aja usaldusisikule aruande kohtule esitamiseks. Usaldusisik esitas kohtule 3.05.2024 aruande.

Usaldusisiku aruanne Usaldusisiku poolt teostatud toimingute tulemusena on võlgniku kohta selgunud järgmist.

2-24-4212 I Vara Vara on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 1 kohaselt koostatud ja aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A J on 2023. aasta II poolaastal saanud maksustatavat tulu AS-st M ja B AS-st. 2024. a on A J saanud maksustatavat tulu vaid jaanuaris, H OÜ-st 231,36 eurot netos. A J on esitanud 2022. a ja 2023. a tuludeklaratsioonid. Maksu- ja Tolliamet on lisanud need lähtuvalt FIMS § 17 lg 1 p-st 3 vastusele. 2020. a ja 2021. a tuludeklaratsoone A J esitanud ei ole. Kas A J on nende aastate eest enamkinnipeetud tulumaksu selgub, kui pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes esitab esitamata tuludeklaratsioonid võimalikus pankrotimenetluses. Samas, kui AJ on nende aastate eest enamkinnipeetud tulumaksu, siis kuna A J on Maksu- ja Tolliameti ees võlgnevus, on Maksu- ja Tolliametil õigus enamkinnipeetud tulumaks tasaarvestada oma nõudega ja pankrotivarasse laekumisi ei toimu. A J on pensioni II samba pensionikonto nr XXX, millel on 8010.185 SEB pensionifond indeks osakut osaku puhasväärtusega 1.26744 eurot kogumaksumusega 10152.43 eurot. Usaldusisik suhtles AS Pensionikeskus juristiga, kelle arvates ei ole pensionifondi osakud see vara, mida pankrotihaldur saaks iseseisvalt arvata pankrotivara hulka, küll aga saab võlgnik teha vastava avalduse koos pankrotihalduriga. Tulenevalt eeltoodust A J usaldusisikule teadaolevat vara ei ole. II Kohustused Võlgnevused teadaolevatele võlausaldajatele on kajastatud FIMS § 17 lg 1 p 2 kohaselt koostatud ning aruandele lisatud vara ja võlanimekirjas. Nähtuvalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt usaldusisikule täitemenetluste koondist on A J ka võlgnevus Politsei- ja Piirivalveametile.

edastatud

Politsei ja Piirivalveamet on varasemates menetlustes usaldusisikule selgitanud: Teatavasti ei anta pankrotihaldurile üle väärteo- või kriminaalasjas tehtud otsuseid ja määrusi. Nende täitmine pankrotimenetluses ei ole võimalik, kuna tegemist ei ole võlaga, vaid isikule määratud karistusega. Sundtäitmisele saadetud trahvinõuded kuuluvad asendustäitmisele väärteomenetluse seadustiku § 211 lõike 1 alusel ja vastavalt nimetatud paragrahvi lõikele 2 kuulub täitemenetlus riikliku sunni kasutamise menetlusena avalikku õigusesse. Tsiviilõiguslikke nõudeid, mis annaksid aluse pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamiseks PPA-l tema vastu ei ole.

Sellest tulenevalt ei arvesta usaldusisik Politsei- ja Piirivalveameti nõudega oma lõppjäreldustes.

2-24-4212 Tulenevalt eeltoodust moodustavad A J usaldusisikule teadaolevad kohustused kokku vähemalt 50 797,99 eurot. III Võlgniku vara puudutavad täitemenetlused A J vara suhtes oli enne maksejõuetusavalduse menetlusse võtmist aktiivsed 16 täitemenetlust:         

Kohtutäitur Andrei Kreki menetluses oli TF B (publ.) Eesti filiaali nõue 2844,70 eurot ja O OÜ nõue 2068,17 eurot; Kohtutäitur Kaja Lilloja menetluses oli P AS-i kaks nõuet kokku 4063,75 eurot ja A B nõue 12109,16 eurot; Kohtutäitur Risto Küti menetluses oli Politsei- ja Piirivalveameti nõue 462,00 eurot; Kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses oli A OÜ kaks nõuet kokku s 4134,17 eurot; Kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses oli A OÜ nõue 1950,17 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti nõue 248,04 eurot; Kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 96,60 eurot ja Tervisekassa nõue 15921,09 eurot; Kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses oli E AS nõue 593,84 eurot ja S AS nõue 1231,65 eurot; Kohtutäitur Kersti Seisleri menetluses oli Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 3520,06 eurot; Kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses oli P OÜ nõue 1892,63 eurot.

Viru Maakohtu 01.04.2024. a määruse esitas usaldusisik täituritele taotlused täitemenetluste peatamiseks. IV Majanduslik olukord Seisuga 14.03.2024 A J usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 50 797,99 eurot. Maksu- ja Tolliameti vastusest usaldusisiku järelepärimisele nähtub, et A J sai 2024. a maksustatavat tulu vaid jaanuaris H OÜ-st 231,36 eurot netos. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on usaldusisik seisukohal, et A J on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Maksejõuetuse põhjus on mõtlematu ja vastustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. V Usaldusisiku seisukoht kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta

2-24-4212 Usaldusisik juhib A J tähelepanu, et juhul, kui kohus kuulutab välja tema pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, peab ta kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma FIMS §-s 47 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Usaldusisik juhib A J tähelepanu ka sellele, et FIMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. VI Usaldusisiku seisukoht A B seadusliku esindaja, J B taotlusele FIMS § 16 lg 5 lubab kohtul lubada täitemenetluse jätkamist vaid võlgniku antud tagatisest tulenevate õiguste teostamiseks. A B seaduslik esindaja pöördus kohtusse, et kohus lubaks täitemenetluse jätkamist elatise sissenõudmiseks. Lisaks eeltoodule on kohtusse esitanud maksejõuetusavalduse koos kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldusega võlgnik A J ise. Ka usaldusisik leiab käesolevas aruandes, et A J on püsivalt maksejõuetu ja usaldusisik palub kohtul välja kuulutada A J pankrot. TMS § 51 lg 1 kohaselt täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõppevad A J pankroti väljakuulutamisega kõik täitemenetlused, mistõttu ka menetlusökonoomiat silmas pidades ei ole otstarbekas rahuldada A B esindaja J B taotlust täitemenetluse jätkamiseks.

VII Muud menetlusküsimused 2024. a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub:

Kuulutada välja A J (ik XXX) pankrot, Algatada A J kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada A Jpankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo (ik XXX). Kohustada A J kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev.

2-24-4212

Järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Transpordiametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, hoiu-laenuühistutele, liisinglepinguid sõlmivatele äriühingutele, laene väljastavatele äriühingutele, inkassoteenust osutavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB-le, Holm Bank AS-le, Svea Finance OÜ-le, ALG Liisingu AS-le, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, kohtutäituritele Kaja Lillojale, Andrei Krekile, Kristel Maalmanile, Kaire Põltsile, Marek Laanemetsale, Oksana Kutšmeile, Kersti Seislerile, Risto Kütile, Elin Vilippusele, Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametle (22 dokumenti) - 3 tundi;



tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega - 1,5 tundi; dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega - 0,5 tundi; vara ja võlanimekirja ning aruande koostamine - 6 tundi; usaldusisiku toimiku komplekteerimine - 0,5 tundi.

  

Kokku 11,5 tundi arvestusega 140 eurot tunnis, seega on usaldusisiku tasu kokku 1610,00 eurot, millele lisandub käibemaks 354,20 eurot, kokku seega 1964,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Võlausaldaja taotlus J B (A B seaduslik esindaja) esitas 23.04.2024 kohtule taotluse, milles palub kohtul lubada A J täitemenetluse nr 195/2017/1260 jätkamist FIMS § 16 lg 5 alusel, täitemenetluse peatamise tõttu ei saa laps (A B ik XXX) arvatavasti elatist ega ka riigi elatisabi. Kohus andis usaldusisikule ja võlgnikule tähtaja seisukoha võlausaldaja taotluse osas, s.o täitemenetluse nr 195/2017/1260 jätkamise kohta, kohtule esitamiseks. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja taotlus täitemenetluse jätkamiseks tuleb jätta rahuldamata. FIMS § 16 lg 5 lubab kohtul lubada täitemenetluse jätkamist vaid võlgniku antud tagatisest tulenevate õiguste teostamiseks.

2-24-4212 Võlausaldaja pöördus kohtusse, et kohus lubaks täitemenetluse jätkamist elatise sissenõudmiseks. TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega lõppevad võlgniku pankroti väljakuulutamisega kõik täitemenetlused, mistõttu ka menetlusökonoomiat silmas pidades ei ole otstarbekas rahuldada A B esindaja J B taotlust täitemenetluse jätkamiseks. Võlgnik ei esitanud kohtule seisukohta võlausaldaja taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et võlausaldaja taotlus täitemenetluse jätkamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlausaldaja taotluse lahendamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 16 lg 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Viru Maakohus võttis 1.04.2024. a määrusega A J maksejõuetusavalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks pankrotihaldur Ly Müürsoo ja peatas võlgnik A J vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni. FIMS § 16 lg 5 kohaselt võib kohus võlausaldaja õigustatud huve silmas pidades võlausaldaja avalduse alusel lubada peatatud täitemenetluse jätkamist ja võlausaldajal võlgniku antud tagatisest tulenevalte õiguste teostamist ka enne pankroti väljakuulutamist, ümberkujundamiskava kinnitamist või menetluse lõppemist. Seega lubab FIMS § 16 lg 5 kohtul lubada täitemenetluse jätkamist vaid võlgniku antud tagatisest tulenevate õiguste teostamiseks. Kohus tuvastas, et võlgniku kohustuste nimekrija punkti 10.1 kohaselt on võlgikul võlgnevus võlausaldaja A B ees 23 898,39 eurot. TÄITISi andmetel on täiteasi nr 195/2017/1260 algatatud sissenõudja A B avalduse alusel Pärnu Maakohtu 26.06.2017. a otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-110051. Menetlusseisund – peatatud. Võlausaldaja pöördus kohtusse, et kohus lubaks täitemenetluse jätkamist elatise sissenõudmiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist võlgniku antud tagatisest tulenevalte õiguste teostamisega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgnik esitas kohtule maksejõuetusavalduse koos kohustustest vabastamise menetluse algatamise avaldusega. Ka usaldusisik leiab aruandes, et A J on püsivalt maksejõuetu ja usaldusisik palub kohtul välja kuulutada A J pankrot.

2-24-4212 Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et seega siis võlgniku pankroti väljakuulutamisega lõppevad kõik täitemenetlused mistõttu ka menetlusökonoomiat silmas pidades ei ole otstarbekas rahuldada võlausaldaja taotlust täitemenetluse jätkamiseks. Kohus jätab võlausaldaja taotluse täitemenetluse jätkamiseks rahuldamata.

Pankroti väljakuulutamine FiMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 2 p 1 kohaselt, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku aruande kohaselt seisuga 14.03.2024 A J usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 50 797,99 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda rahuldada nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise- ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule teadaolevalt ei ole. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga ja loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Pankroti välja kuulutamata jätmise aluseid asjas ei ole. Tuginedes PankrS § 31 lg-le 5 kuulutab kohus välja võlgniku pankroti määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustab pankroti väljakuulutamisel kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (halduri) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku enda määramiseks võlgniku A J pankrotihalduriks ja kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on pankrotihalduriks nimetamiseks usaldusväärne isik, ta on FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni. Kohus kuulutab välja võlgnik A J pankroti, nimetab võlgniku pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku.

2-24-4212 PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine FiMS § 45 lg 2 kohaselt, kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnik taotles kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pankrotihaldur Ly Müürsoo andis nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes võimalikus pankrotimenetluses. Võlgnikul vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi kohta ei ole. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Ly Müürsoo on võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus selgitab võlgnikule järgmist. 

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

2-24-4212



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot (820/5).

2-24-4212 Usaldusisik palub määrata tasuks 1610 eurot, arvestusega 11,5 tundi hinnaga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (22%) 354,20 eurot, kokku 1964,20 eurot. Tasu sisaldab ka usaldusisiku tehtud vajalikke kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Kuna menetluses võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40, kokku 1000,40 eurot. Ülejäänud tasu 963,80 eurot koos käibemaksuga välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 150 lg-te 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks ei jätku, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot, millest üks viiendik on 164 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ei jätku ning tulenevalt FiMS § 54 lg-st 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ly Müürsoo tegutseb usaldusisikuna ja pankrotihaldurina läbi OÜ S. (rk XXX), mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ S on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti alates 01.01.2024 (KMS § 15 lg 1). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

2-24-4212 Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu 820 eurot, millele lisandub käibemaks (22%) 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabina riigi vahenditest. Usaldusisiku ülejäänud tasu 963,80 eurot koos käibemaksuga, tuleb mõista välja võlgnikult ning FiMS § 59 lg 9 alusel välja maksta summad vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Edasikaebamine FiMS § 18 lg 10 kohaselt võib maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt võib usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.