Määruse tegemise aeg ja 05. juuni 2024, Jõhvi, kell 16.00 koht Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi Menetlustoiming
H. L. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamise ja kohustuste vabastamise menetluse algatamise nõudes. Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Kohtuistungi toimumise 04. juuni 2024 aeg Menetlusosalised ja nende Avaldaja/võlgnik: H. L. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post esindajad xxx)
Usaldusisik:
Vandeadvokaat Hillar Villers (Advokaadibüroo JeweLex OÜ, asukoht Keskväljak 4, Jõhvi linn, telefon +3725082311, e-post [email protected]; vandeadvokaadi tunnistus nr 651)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku H. L. (isikukood xxx) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
2.Jätta H. L. kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
3.Vabastada Hillar Villers usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest H. L. maksejõuetusavalduse menetluses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu summas 988,20 eurot (üheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot 20 senti, sh käibemaks 178,20 eurot).
Usaldusisiku tasu summas 988,20 eurot (üheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot 20 senti) mõista välja kohtutäitur Andrei Krek valduses olevatest võlgniku rahalistest vahenditest. Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr. EE782200221056739476 AS-s Swedbank.
6.Avaldada teade H. L. maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist kohtutäitur Andrei Krekile täitmiseks p. 5 märgitud väljamakse toestamiseks.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.H. L. esitas 28.04.2024 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamise ja kohustuste vabastamise menetluse algatamise nõudes. H. L. nõustus usaldusisiku kandidaadiga.
3.Viru Maakohtu 03.05.2024 määrusega võeti H. L. maksejõuetusavaldus menetlusse ning võlgniku H. L. usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel nimetati vandeadvokaat Hillar Villers.
4.Usaldusisik Hillar Villers esitas 21.05.2024 kohtule usaldusisiku aruande vastavalt FiMS §-le 17. Esitatud aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 20 237,89 eurot. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. 99803802005, II samba konto saldo oli 06.05.2024 0 osakut (raha välja võetud). Usaldusisikul ja pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgniku omandis oli korteriomand (registriosa nr xxx, asukohaga xxx), milline võõrandati täitemenetluses kohtutäituri poolt (omaniku muutuse kanne tehtud 03.04.2024.a.) hinnaga 1 800 eurot. Nimetatud summa on kohtutäituri valduses ja sellest pärast kohtutäituri tasu kinnipidamist laekub pankrotivarasse 1 731,18 eurot. Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel ja hindab võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 1 731,18 eurot Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 18 506 euro võrra. Usaldusisik on seisukohal, et välja selgitatud kohustused ja varad ning olemasolevad dokumendid on üldiselt piisavad võlgniku majandusliku seisukorra hindamiseks. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused täita. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud võlgniku hinnangul sellest, et psüühiliste erivajaduste tõttu oli talle määratud puuduv töövõime, ta proovis käia tööl, kuid tervislikel põhjustel kaua ei pidanud vastu. On võtnud laenu eluruumi soetamiseks ning selle korda tegemiseks, kuid ei saanud laenu tagasimaksmisega hakkama
mille tõttu jäi ilma eluruumita (korter müüdud kohtutäituri poolt oksjonil). Mingi periood püüdis ise teha ülekandeid inkasso firmale kuid kuna jäi ilma tööta ei suutnud enam makseid teha. Samas peab möönma, et tõenäoliselt ei ole ka osad võlausaldajad (nt eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele. Samuti on maksejõuetuse tekkel oma roll võlgnikul, kuna ta on üle hinnates oma maksevõimet võtnud laene. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega 2023 aasta. Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi.
5.Usaldusisik palus: • kuulutada välja H. L. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; • nimetada H. L. pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitan oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
6.04.06.2024 kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde. Samas nõustus usaldusisik sellega, et kohustust vabastamise menetluse algatamine toob võlle kaasa täiendavad kohustused. Vara võlgnikul puudub. Usaldusisik jättis menetluse liigi kohtu otsustada. Usaldusisik märkis, et kui kohus lõpetab menetluse raugemisega, siis usaldusisik palub märkida määrusesse, et usaldusisiku tasu kohtu poolt väljamõistetud summas tasutakse kohtutäituri A. Krek valduses olevate rahaliste vahendite arvelt. Usaldusisik palus juhul, kui kohus siiski otsustab pankroti välja kuulutada, kooskõlastada usaldusisikuga I võlausaldajate üldkoosoleku aeg. Usaldusisik ei näe vajadust määrata võlgnikule vande andmise kohustust.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
8.FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja H. L. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 20 237,89 eurot. Võlgniku poolt saadavatest toetustest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada. Võlgniku tervislik seisund ei võimalda tal tegeleda tulutoova tegevusega, võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime (Eesti Töötukassa 30.09.2020 otsus). Kuigi puuduv töövõime on hetkel tuvastatud kuni 01.10.2025, siis on vähetõenäoline, et see oluliselt muutuks. Sotsiaalkindlustusameti 02.10.2020 otsuse kohaselt on H. L.l tuvastatud raske puue, toetuse summa moodustab 41,68 eurot kuus. Võlgnik on märkinud kohalikult omavalitsuselt saadava toetuse summaks 617,10 eurot, kokku moodustavad toetused 658,70 eurot.
Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, so võlgnikul käesoleval ajal puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Samuti on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku tervislik seisund, puuduv töövõime, mille tõttu tal on raske tööd leida.
9.Kohtule esitatud Eesti Töötukassa 30.09.2020 otsuse nr. THV/20/072129 p. 4 nähtub, et: „Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 3 kohaselt on isikul puuduv töövõime, kuna isik ei ole võimeline tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes töötama. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on hingamisteede, liigeste ja seljahaigused. Taotlejal on rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ja mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühikahäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid ravimite kõrvaltoimete osas on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Taotlejal on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidest kõndimine, istumine, seismine, püstitõusmine ja kummardumine. Põhjuseks on parema põlveliigese valulikkus, seljavalu ning koormuse suurenedes tekkiv hingeldus ja õhupuudus. Sundasendites olles süveneb põlve- ja seljavalu ning tuimus labajalgades. Kehaasendi muutmine leevendab vaevusi, kuid järk keha või pea pööre võib tekitada pearinglust. Intellekti- ja mäluhäire, emotsionaalse labiilsuse, keskendumisraskuste, meeleolulanguse, ärevuse, sotsiaalsete oskuste vähesuse ja tahteaktiivsuse alanemise tõttu on häiritud keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsuste vastuvõtmine, stressiga toimetulek ja inimestega suhtlemine. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv“.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk onn võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FiMS § 2 lg 1). Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus (FiMS § 2 lg 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg ).
11.Pankrotimenetluse eesmärgid on sätestatud PankrS §-s 2. Nimetatud paragrahvi kohaselt, pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
12.Kuivõrd avaldusest ja selle lisadest, samuti aruandest ning kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ning ühtlasi Eesti Töötukassa 30.09.2020 otsuse nr. THV/20/072129 p. 4 märgtust tulenevalt ei ole tõenäoline, et võlgnikul on võimalik lähitulevikus saada töötasu või muud tulu ulatuses, mis võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid kasvõi osade kaupa tasuma, siis puudub kohtu hinnangul käesolevalt võimalus PankrS §-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks – võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud avaldus pankroti väljakuulutamiseks on perspektiivitu ning avaldu edasisest menetlemisest keeldumiseks esineb TsMS § 371 lg 2 p 2 alus.
13.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).
14.Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võlgnik ka ise selgelt väljendanud, et vara, mille arvelt saaks katta mh pankrotimenetluse kulusid, temal puudub. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga.
15.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
16.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).
17.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja
hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
18.Usaldusisik palus määrata tasu summas 810 eurot (so 6 tundi tunnitasuga 135 eurot). Antud summale lisandub käibemaks 22% summas 178,20 eurot, kokku 988,20 eurot. Usaldusisik palus tasu välja mõista pankrotivarast. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 04.06.2024 kohtuistungil palus usaldusisik tasu välja mõista kohtutäitur A. Kreki valduses olevatest rahalisest vahenditest (antud vahendid on kohtutäiturile laekunud võlgnikule kuulunud korteriomandi müügist).
19.Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisiku tasu summas 988,20 eurot, sh käibemaks, kuulub väljamõistmisele kohtutäitur Andrei Krek valduses olevatest rahalistest vahenditest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.