VA Systems OÜ hagi Nova Capital OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1842,40 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: VA Systems OÜ (registrikood 11697257, asukoht VanaKalamaja tn 16-9, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Priit Loime (e-post xxx); Kostja: Nova Capital OÜ (registrikood 16042851, asukoht Narva mnt 5, Tallinn, e-post [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: X (e-post xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Nova Capital OÜ-lt VA Systems OÜ kasuks põhivõlgnevus 671,20 eurot ja viivis 1 171,20 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista Nova Capital OÜ-lt VA Systems OÜ kasuks menetluskuluna 765 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 671,20 eurot ja viivise 1171,20 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.23.03.2022 saatis hageja läbi Bevira automaatsüsteemi kostjale hinnapakkumise nr T202200710, milles oli muuhulgas märgitud, et lõplik töö maksumus kujuneb vastavalt objektil töötatud tundidele. 28.03.2022 aktsepteeris kostja pakkumuse. 11.04.2022 esitas hageja tööde üleandmisvastuvõtmise akti nr 7006, millele kostja vastu ei vaielnud. 26.04.2022 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 22468 summas 1171,20 eurot. Maksetähtajaks oli 03.05.2022 ning tasumisega viivitamisel viivise määraks 0,5% päevas. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja seisukoht
3.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 671,20 eurot ja viivise 1171,20 eurot seoses asjaoluga, et kostja ei ole tasunud hagejale koduvalve lahenduse paigalduse eest koos seadmetega. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt koduvalve lahenduse paigalduse koos seadmetega objektile aadressil Vanataari tee 4, Rannamõisa (dtl 43). Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris 28.03.2022 e-kirjaga (dtl 29). Kohtu hinnangul on antud juhul poolte vahel sõlmitud segatüüpi leping, milles sisalduvad nii müügileping kui ka töövõtuleping, kuna kostja tellis hagejalt nii seadmed kui ka paigalduse. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja vastavad seadmed paigaldas. Eelnimetatut kinnitab ka kostja 04.02.2023 e-kiri (dtl 62), milles kostja märgib muuhulgas, et tööd teostati korralikult. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka hageja nõude suuruse või sissenõutavuse osas.
7.Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ning kostja 06.02.2023 e-kirjas on kostja selgitanud, et kostja on nõus tasuma arvet osaliselt, kuna tööde käigus rikuti ära haljasala, mida ei parandatud vaatamata korduvatele teavitustele. Kohtule arusaadavalt oli kostja seisukohal, et kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue haljastuse taastamise kulude näol. Kohus märgib, et kostja ei ole tähtaegselt esitatud vastust hagiavaldusele ega esitanud kohtumenetluses tasaarvestuse avaldust, milles oleks välja toodud kostja tasaarvestatava nõude kujunemine ning seda tõendatud. Seega leiab kohus, et antud juhul ei ole kostjal hageja vastu nõuet, mis võimaldaks VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestust teostada.
8.Hageja väljastas seadmete ja tööde eest kostjale arve nr 22468 (dtl 33-34) summas 1171,20 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hagejale tasuda põhivõlgnevus. Võttes arvesse, et kohus on 24.04.2023 määrusega (dtl 71-72) 2/4
teinud maksekäsu kostjalt 500 euro väljamõistmiseks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 671,20 eurot. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 208 lg 1 ja VÕS § 635 alusel välja põhinõude 671,20 eurot.
9.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb hageja kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist 1171,20 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ületab põhinõuet, taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist põhinõude 1171,20 eurot ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,5% päevas. Kostja ei ole viivisemäära osas vastuväiteid esitanud. Hageja on viiviseid arvestanud alates arve maksetähtajale järgnevast päevast 04.05.2022 kuni maksekäsu tegemiseni 24.04.2023 tasumata põhivõlgnevuselt 1171,20 eurolt, mis kohtu hinnangul on 2084,74 eurot. Kuivõrd hageja taotleb kostjalt viiviste väljamõistmist osaliselt, tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel välja mõista viivis 1171,20 eurot.
10.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 671,20 eurot ja viivis 1171,20 eurot.
11.TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1842,40 eurot. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 315 eurot ja õigusabikulud 800 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot.
15.Hagiavalduse kohaselt on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hagiavaldusele lisatud õigusabiarve (dtl 56) kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 500 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 600 eurot. Hageja ei ole täpselt välja toonud menetluskulude nimekirja teostatud toimingute ja ajakulu osas, kuid kohtule arusaadavalt on hageja esindaja teinud hagiavalduse koostamisega seotud toiminguid 5 tunni ulatuses. 05.05.2023 ja sellele järgnevates menetluskulude nimekirjades on hageja nimetanud õigusabikuludeks kokku 800 eurot. Seega on hagejale pärast 09.12.2022 hagiavalduse koostamist osutatud täiendavat õigusabi 200 euro ulatuses, mis vastab toimingutele 1 tunni 40 minuti ulatuses. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid, peab kohus hagiavalduse koostamisega seotud menetluskulusid põhjendatuks üksnes 4 tunni ulatuses. Arvestades 05.05.2023 hagi täienduse sisu, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja toiminguid seoses hagi täiendamisega 30 minuti ulatuses. Seega hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab 3/4
kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 4 tunni 30 minuti ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasu kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja esitatud õigusabikulude arve (dtl 56) kohaselt nõuab hageja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane ning hageja pole kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud esindajale 450 eurot (ilma käibemaksuta).
16.Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku 765 eurot (315+450) ja mõistab need kostjalt välja.
17.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
18.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.