Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja

vastu üleandmisega. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile ja tõendid. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või nr EE567700771003819792 (LHV Pank AS). Makse selgituseks tuleb märkida tsiviilasja number. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotleja peab TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus jätab TsMS § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Rahuldatud nõue tuleneb C OÜ ja Firena Project OÜ vahel 17.08.2023 sõlmitud laenulepingust nr xxxx. Lepingu alusel sai kostja I laenu 12 000 eurot. Lisaks sõlmiti laenuandja ja laenusaaja juhatuse liikme K. V. vahel käendusleping nr xxxx, mille alusel vastutab K. V. tagastamata laenusumma, tasumata intresside, kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete ning kahju hüvitamise eest 24 000 euro ulatuses. Kostja I rikkus lepingust tulenevat laenu tagasimaksmise kohustust. Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu erakorraliselt üles ja loovutas nõude hagejale. Kostjad ei ole tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku ühtegi makset. Kostjad said hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 17.01.2024 (kostja 1) ja 24.02.2024 (kostja 2) (kättetoimetamisportaali vahendusel). Hagile vastamise tähtpäevad olid vastavalt kostjal 1 31.01.2024 ja kostjal 2 09.03.2024. Kuna kostjad hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostjate poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja taotleb hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja õigusabikulu kostjatelt väljamõistmist ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist seaduses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 1260 eurot, mis vastab hagi hinnale. Kohus mõistab selle kostjatelt hageja kasuks välja. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist ja väljamõistmist tunnihinnaga 140 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt arvestatavat käibemaksu tagasi arvestada, seetõttu lisandub tunnitasule käibemaks (summa käibemaksuga on 140 * 1,22 = 170,80 eurot). Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusteenust mahus 2 tundi ja 29 minutit. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse koostamises, võlaarvestuse koostamises, kohtumäärusega tutvumises, menetluskulude nimekirja koostamises. Maakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja toimingud on olnud vajalikud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu (170,80 eurot koos käibemaksuga) on mõistlik ja vastab advokaadi kvalifikatsiooniga esindaja poolt osutatava õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjatelt hageja kasuks TsMS § 175 lg 1 alusel välja lepingulise esindaja kulu 424,15 eurot koos käibemaksuga (ilma 347,66 eurot). Kokku tuleb kostjatel hagejale hüvitada menetluskuludena 1260 + 424,15 = 1684,15 eurot. Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjatel tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.